¹Ja kui nad jõudsid Jeruusalemma lähedale ja tulid Betfage poole Õlimäele, siis läkitas Jeesus kaks jüngrit

¹Mi qṛib ad kecmen ɣer temdint n Lquds, wwḍen ɣer yiɣil n uzemmur yellan tama n taddart n Bitfaji, Sidna Ɛisa iceggeɛ sin inelmaden-is,

²ja ütles neile: 'Minge külla, mis on teie ees, ja kohe te leiate kinniseotud emaeesli ja sälu ta juures. Päästke need valla ning tooge mulle!

²yenna-yasen : Ṛuḥet ɣer taddart yellan ɣer zdat, dinna aț-țafem taɣyult akk-d mmi-s, brut-asen-d, tawim-iyi-ten-id.

³Ja kui keegi teile midagi ütleb, siis vastake: 'Issand vajab neid. Ta läkitab nad peatselt tagasi.'

³Ma yella win i wen-d-yennan kra, init-as : d Ssid-nneɣ i ten-iḥwaǧen, imiren a sen-d-iserreḥ.

⁴Aga see on sündinud, et läheks täide, mida prohveti kaudu on räägitud:

⁴Ayagi yedṛa-d am akken i t-id yenna nnbi Zakarya di tira iqedsen :

⁵'Ütelge Siioni tütrele: Ennäe, su kuningas tuleb sulle tasane, istudes emaeesli seljas ja sälu seljas, kes on koormakandja looma varss.''

⁵Init i wat wedrar n Siyun : AA taya ugellid-nwen iteddu-d ɣuṛ-wen s wannuz, irkeb-ed ɣef weɣyul amecṭuḥ mmi-s n teɣyult.

⁶Jüngrid läksid ja tegid just nõnda, nagu Jeesus neid oli käskinud:

⁶Inelmaden-nni ṛuḥen, xedmen ayen i sen-d-yenna Sidna Ɛisa.

⁷tõid emaeesli ja sälu ning panid rõivad nende peale ja tema istus sinna.

⁷Wwin-d taɣyult-nni d mmi-s, sburren-asen llebsa-nsen, dɣa srekben Sidna Ɛisa.

⁸Tohutu rahvahulk aga laotas oma rõivad tee peale, teised raiusid oksi puudelt ja laotasid tee peale.

⁸Aṭas n lɣaci ssan iceṭṭiḍen-nsen deg ubrid, wiyaḍ țṛuẓun-d tiseḍwa si ttjuṛ, țessun-tent ula d nutni deg ubrid.

⁹Rahvahulgad aga, kes käisid Jeesuse eel ja järel, hüüdsid: 'Hoosanna Taaveti Pojale! Õnnistatud olgu see, kes tuleb Issanda nimel! Hoosanna kõrgustes!'

⁹Lɣaci yezwaren zdat Sidna Ɛisa d wid i t-id-iḍefṛen, țɛeggiḍen s lfeṛḥ qqaṛen : Ḥusana i mmi-s n Sidna Dawed ! Ițțubarek win i d-yusan s yisem n Sidi Ṛebbi ! Ḥusana deg imukan eɛlayen.

¹⁰Ja kui ta Jeruusalemma tuli, oli kogu linn ärevil: 'Kes selline on?'

¹⁰Mi gekcem Sidna Ɛisa ɣer temdint n Lquds, imezdaɣ meṛṛa nhewwalen, qqaṛen : Anwa-t wagi ?

¹¹Rahvahulgad ütlesid: 'Tema on see prohvet Jeesus Galilea Naatsaretist.'

¹¹Lɣaci-nni țțaran-asen : D Sidna Ɛisa, nnbi-nni n taddart n Naṣaret i d-yusan si tmurt n Jlili !

¹²Ja Jeesus tuli pühakotta ja ajas välja kõik, kes pühakojas müüsid ja ostsid, ning lükkas kummuli rahavahetajate lauad ja tuvimüüjate pingid.

¹²Sidna Ɛisa yekcem ɣer lǧameɛ iqedsen, iqecceɛ meṛṛa wid yețțaɣen znuzun dinna deg ufrag n lǧameɛ. Iqleb-asen ṭṭwabel i wid yețbeddilen idrimen akk-d wid yeznuzun itbiren.

¹³Ja ta ütles neile: 'Kirjutatud on:Minu koda hüütagu palvekojaks, aga teie teete selle röövlikoopaks!'

¹³dɣa yenna-yasen : Yura : Axxam-iw ad ițțusemmi d axxam n tẓallit, ma d kunwi terram-t d lɣaṛ n imakaren.

¹⁴Pühakojas astus ta juurde pimedaid ja jalutuid ning ta tegi nad terveks.

¹⁴Di lǧameɛ-nni, qeṛṛben-d ɣuṛ-es iderɣalen d iquḍaren, dɣa yesseḥla ten.

¹⁵Kui ülempreestrid ja kirjatundjad nägid imesid, mida Jeesus tegi, ning poisse, kes pühakojas hüüdsid: 'Hoosanna Taaveti Pojale!', siis nende meel läks pahaseks

¹⁵Lmuqedmin imeqqranen d lɛulama n ccariɛa rfan mi walan leɛǧayeb i gxeddem akk-d warrac ițɛeggiḍen di lǧameɛ : Ḥusana i mmi-s n Sidna Dawed !

¹⁶ja nad ütlesid talle: 'Kas sa kuuled, mida nad ütlevad?' Jeesus ütles neile: 'Kuulen küll! Kas te pole kunagi lugenud: Sa oled valmistanud kiitust väetite laste ja imikute suust?'

¹⁶Imiren nnan i Sidna Ɛisa : Tesliḍ d acu i d-qqaṛen ? SSidna Ɛisa yerra-yasen : Sliɣ ih ! Eɛni ur teɣṛim ara imeslayen-agi yuran di tira iqedsen : Tessufɣeḍ-ed leḥmadi seg imawen n warrac akk-d wid n llufanat iteṭṭḍen .

¹⁷Ja ta jättis nad sinnapaika ning läks välja Betaaniasse ja ööbis seal.

¹⁷Imiren yeǧǧa-ten dinna, yeffeɣ si temdint, iṛuḥ ɣer taddart n Bitanya, dinna i gensa.

¹⁸Aga varahommikul linna tagasi tulles tundis Jeesus nälga,

¹⁸Azekka-nni taṣebḥit mi d-yuɣal ɣer temdint, Sidna Ɛisa yelluẓ ;

¹⁹ja kui ta nägi ühte viigipuud tee kõrval, läks ta selle juurde, ent ei leidnud muud kui lehti. Ja ta ütles sellele: 'Ei tule sinust enam iialgi vilja!' Ja viigipuu kuivas otsekohe ära.

¹⁹iwala yiwet n tneqleț rrif n webrid, iqeṛṛeb ɣuṛ-es, ur yufi deg-s acemma anagar afriwen ; dɣa yenna-yas : Seg wass-a, ur tețțuɣaleḍ ara a d-tefkeḍ lfakya ! IImiren kan, taneqleț-nni teqquṛ.

²⁰Kui jüngrid seda nägid, ütlesid nad imestades: 'Kuidas see viigipuu nii otsekohe ära kuivas?'

²⁰Inelmaden-is mi walan ayagi tɛeǧben, nnan : Amek akka teqquṛ tneqleț-agi deg yiwet n teswiɛt ?

²¹Aga Jeesus vastas neile: 'Tõesti, ma ütlen teile, kui teil oleks usku ja te ei mõtleks kaksipidi, siis te ei teeks üksnes seda, mis juhtus viigipuule, vaid kui te sellele mäele ütleksite: 'Kerki ja kukuta end merre!', siis see sünniks.

²¹Sidna Ɛisa yerra-yasen : A wen-iniɣ tideț, ma yella tesɛam liman ur tețcukkum ara, aț-țizmirem aț-țxedmem akteṛ n wayen xedmeɣ i tneqleț-agi ! AAț-ținim i wedrar-agi qleɛ iman-ik syagi tḍeggṛeḍ iman-ik ɣer lebḥeṛ, ayagi a d-yedṛu !

²²Ja kõike, mida te iganes palves palute uskudes, seda te saate.'

²²Ayen akk ara tessutrem s liman di tẓallit, a wen-d-ițunefk !

²³Ja kui Jeesus oli pühakotta tulnud ja õpetas, astusid ülempreestrid ja rahvavanemad tema juurde ja ütlesid: 'Millise meelevallaga sa seda kõike teed? Ja kes on sulle andnud selle meelevalla?'

²³Sidna Ɛisa yekcem ɣer lǧameɛ ibda yesselmad. Lmuqedmin akk-d imeqqranen n wegdud qeṛṛben ɣuṛ-es nnan-as : Ansi i k-d-tekka tezmert s wayes i txeddmeḍ ayagi ? Anwa i k-d-yefkan tazmert-agi ?

²⁴Aga Jeesus vastas neile: 'Ka mina küsin teilt ühte asja. Kui te mulle seda ütlete, siis ütlen minagi teile, millise meelevallaga mina seda kõike teen.

²⁴Sidna Ɛisa yerra-yasen : A wen-fkeɣ asteqsi ula d nekk, yiwen kan ; ma tǧawbem-iyi-d, ula d nekk a wen-iniɣ ansi i yi-d-tekka tezmert-agi.

²⁵Kust oli Johannese ristimine: kas taevast või inimestest?' Nemad arutlesid aga endamisi: 'Kui me ütleme, et taevast, siis ta ütleb meile: 'Miks te siis ei uskunud teda?'

²⁵Aɣḍas n Yeḥya, s ɣuṛ Ṛebbi i d-ikka neɣ s ɣuṛ yemdanen ? DDɣa bdan qqaṛen wway gar-asen : Ma nenna-yas seg igenwan, a ɣ-d-yini acuɣeṛ ihi ur tuminem ara yis,

²⁶Kui me aga ütleksime, et inimestest, siis tuleks meil karta rahvahulki, sest kõikide meelest oli Johannes prohvet.'

²⁶ma nenna-yas daɣen seg imdanen, nuggad lɣaci-agi, axaṭer ḥesben akk Yeḥya d nnbi.

²⁷Nii nad vastasid Jeesusele: 'Meie ei tea.' Siis lausus ka tema neile: 'Ega minagi ütle teile, millise meelevallaga ma seda kõike teen.

²⁷Dɣa nnan-as i Sidna Ɛisa : Ur neẓri ara ! YYerra-yasen : Ihi ula d nekk ur wen-d-qqaṛeɣ ara ansi i yi-d-tekka tezmert s wayes i xeddmeɣ ayagi !

²⁸Aga mis teie arvate? Inimesel oli kaks poega ja ta astus esimese juurde, öeldes: 'Poeg, mine täna tööle viinamäele!'

²⁸D acu twalam ? Yiwen wergaz yesɛa sin warraw-is, yenṭeq ɣer umezwaru, yenna-yas : A mmi, ṛuḥ aț-țxedmeḍ ass-agi di tfeṛṛant-iw.

²⁹Kuid too kostis: 'Ei taha!', ent hiljem ta kahetses ja läks.

²⁹Yerra-yas : Ur țṛuḥuɣ ara ! MMeɛna yuɣal yendem, iṛuḥ ad ixdem di tfeṛṛant.

³⁰Siis astus isa teise juurde, öeldes sedasama, ent too vastas: 'Küll ma lähen, isand!', kuid ei läinud.

³⁰Yenna-yas daɣen i mmi-s wi sin ad iṛuḥ ad ixdem, yerra-yas-d : Ih a baba ad ṛuḥeɣ ! MMeɛna ur iṛuḥ ara.

³¹Kumb neist tegi isa tahtmist?' Nad ütlesid: 'Esimene.' Jeesus ütles neile: 'Tõesti, ma ütlen teile, tölnerid ja hoorad saavad enne teid Jumala riiki!

³¹Anwa deg sen i gxedmen lebɣi n baba-s ? RRran-as-ed : D amezwaru a Sidi ! SSidna Ɛisa yenna-yasen : A wen-d-iniɣ tideț, imekkasen imakaren akk-d yir tilawin a kkun zwiren ɣer tgelda n igenwan !

³²Sest kui Johannes tuli teie juurde õiguse teed näitama, siis te ei uskunud teda, kuid tölnerid ja hoorad uskusid. Teie nägite seda ja ometi ei kahetsenud hiljemgi, et teda uskuda.

³²Axaṭer Yeḥya yusa-d ɣuṛ-wen yesken-awen-d abrid n tideț, meɛna ur t-tuminem ara ; ma d imekkasen d yir tilawin umnen yis. Yerna ɣas akken twalam ayagi, ur d-tuɣalem ara ɣer webrid teggumam aț-țamnem yis.

³³Kuulge teist tähendamissõna! Oli inimene, majaisand, kes istutas viinamäe ja piiras selle aiaga ning õõnestas kaljusse surutõrre ja ehitas valvetorni. Siis ta andis selle rentnike kätte ja reisis võõrsile.

³³A wen-d-rnuɣ daɣen lemtel nniḍen : yella yiwen umɛellem, yeẓẓa tafeṛṛant, izzi-yas-ed s zzeṛb, yeɣza amkan i tɛeṣṣart n tẓurin, yebna taɛrict i tɛessast, issekra tafeṛṛant-is i ixemmasen, imiren iṛuḥ ɣer lɣeṛba.

³⁴Kui saagiaeg lähenes, läkitas ta oma sulaseid rentnike juurde oma vilja vastu võtma.

³⁴Mi d-yewweḍ lweqt n tẓurin, iceggeɛ iqeddacen-is ɣer ixemmasen nni iwakken a s-d-fken amur-is n lɣella.

³⁵Aga rentnikud võtsid ta sulased kinni, mõnda nad peksid, mõne tapsid, mõne aga viskasid kividega surnuks.

³⁵Meɛna ixemmasen-nni ṭṭfen iqeddacen-nni, wa wten-t, wa nɣan-t, wayeḍ ṛejmen-t.

³⁶Taas ta läkitas teisi sulaseid, rohkem kui esimesi, ja nad tegid nendega nõndasamuti.

³⁶Iceggeɛ-asen daɣen tarbaɛt nniḍen n iqeddacen yugaren tamezwarut. Meɛna tedṛa yid-sen am imezwura-nni.

³⁷Aga lõpuks ta läkitas nende juurde oma poja, mõeldes: 'Ehk nad häbenevad mu poega!'

³⁷Taggara, iceggeɛ-asen mmi-s, yenna : Ahat imi d mmi a t-qadṛen !

³⁸Kuid rentnikud rääkisid poega nähes omavahel: 'Tema ongi see pärija! Läki, tapame ta ära ja tema pärandi saame meie!'

³⁸Lameɛna mi walan mmi-s, ixemmasen-nni nnan wway gar-asen : Ataya win ara iweṛten, kkret a t-nenneɣ iwakken a nawi lweṛt-is.

³⁹Ja nad võtsid ta kinni ja viskasid viinamäelt välja ja tapsid ära.

³⁹Sṭfen-t, ḍeggṛen-t ɣer beṛṛa n tfeṛṛant, dɣa nɣan-t.

⁴⁰Kui nüüd viinamäe isand tuleb, mida ta teeb nende rentnikega?'

⁴⁰Sidna Ɛisa yenna i lɣaci : Ihi tura, m'ara d-yas bab n tfeṛṛant-nni, d acu ara sen-yexdem i ixemmasen-agi ?

⁴¹Nad ütlesid talle: 'Ta hukkab need kurjad kurjal kombel ja annab viinamäe teiste rentnike kätte, kes annavad talle vilja õigel ajal.'

⁴¹Rran-as-ed : Ad ineɣ ixemmasen imcumen, ma ț-țafeṛṛant a ț-issekru i ixemmasen nniḍen ara s-d-ifken amur-is di lweqt n lɣella.

⁴²Jeesus vastas neile: 'Kas te pole kunagi lugenud Kirjast: 'Kivi, mille ehitajad tunnistasid kõlbmatuks - seesama on saanud nurgakiviks. See tuli Issandalt ja on imeasi meie silmis.'

⁴²Sidna Ɛisa yenna-yasen : Leɛmeṛ teɣṛim imeslayen-agi i d-nnant tira iqedsen : Adɣaɣ-nni i ḍeggṛen wid ibennun, d nețța i guɣalen d azṛu alemmas , WWin yeṭṭfen lebni. AA yagi yekka-d s ɣuṛ Ṛebbi, d ayen i ɣ-istɛeǧben .

⁴³Seepärast ma ütlen teile: Jumala riik võetakse teie käest ära ja antakse sellele rahvale, kes ta vilja kannab.

⁴³Daymi i wen-qqaṛeɣ : Tagelda n igenwan a wen tețwakkes, aț-țețțunefk i leǧnas nniḍen ara d-ifken lɣella.

⁴⁴[Ja kes selle kivi peale kukub, kukub end puruks, aga kelle peale iganes see kivi langeb, selle teeb see pihuks ja põrmuks.]'

⁴⁴Win ara yeɣlin ɣef wusalas-agi ad yerreẓ, daɣen win i ɣef ara d-yeɣli usalas-agi ad yețwamḥeq.

⁴⁵Kui ülempreestrid ja variserid seda Jeesuse tähendamissõna kuulsid, taipasid nad, et ta räägib seda nende kohta.

⁴⁵Mi slan i imeslayen-agi, ifariziyen d lmuqedmin imeqqranen fehmen belli fell-asen i d-iheddeṛ Sidna Ɛisa.

⁴⁶Ja nad otsisid võimalust teda kinni võtta, kuid kartsid rahvahulki, sest need pidasid Jeesust prohvetiks.

⁴⁶Meɛna ɣas akken bɣan a t-ṭṭfen, ur zmiren ara axaṭer uggaden lɣaci-nni i t-iḥesben d nnbi.