1Jeesuse Kristuse ilmutus, mille Jumal temale on andnud, et ta näitaks oma sulastele, mis peatselt peab sündima. Ta näitas seda, läkitades oma ingli oma sulase Johannese juurde,
1Wagi d aweḥḥi n Sidna Ɛisa Lmasiḥ, i s-d-ifka Ṛebbi iwakken ad ixebbeṛ iqeddacen-is ɣef wayen ara d-yedṛun ; leḥwayeǧ-agi i d-ițeddun ixebbeṛ-itent-id s lmelk i d-iceggeɛ i uqeddac-is Yuḥenna.
2kes on tunnistanud Jumala sõna ning Jeesuse Kristuse tunnistust, kõike, mida ta on näinud.
2Yuḥenna yeḥka-d ayen akk yeẓra. Iched-ed ɣef wawal n tudert akk ț-țideț i d-yewwi Sidna Ɛisa Lmasiḥ.
3Õnnis on see, kes loeb, ning need, kes kuulavad neid ennustuse sõnu ja hoiavad tallel, mis sellesse on kirjutatud, sest aeg on lähedal.
3D iseɛdiyen wid ara yeɣṛen, ara yessemḥessen i lehḍuṛ n uweḥḥi-agi yerna ḥerzen-ten, axaṭer lweqt i deg ara yedṛu wannect-agi iqeṛṛeb-ed.
4Johannes - seitsmele Aasia kogudusele: Armu teile ja rahu temalt, kes on ja kes oli ja kes tuleb, ning seitsmelt vaimult, kes on tema trooni ees,
4S ɣuṛ Yuḥenna, i sebɛa tejmuyaɛ yellan di tmurt n Asya : ṛṛeḥma ț-țalwit a wen-d-țțunefkent s ɣuṛ Win yellan si tazwara, yellan ass-a, ara d-yuɣalen, s ɣuṛ sebɛa leṛwaḥ n Ṛebbi yețțilin zdat wemkan n lḥekma-ines,
5ning Jeesuselt Kristuselt, kes on ustav tunnistaja, esikpoeg surnuist ja maa kuningate valitseja. Temale, kes meid armastab ning on meid lunastanud meie pattudest oma verega
5s ɣuṛ Sidna Ɛisa Lmasiḥ inigi n ṣṣeḥ, amezwaru i d-iḥyan si ger lmegtin, agellid n igelliden n ddunit ! Nețța i ɣ-iḥemmlen, i ɣ-isellken si ddnubat nneɣ s idammen-is yuzzlen fell-aneɣ,
6ning kes meid on teinud kuningriigiks, preestreiks Jumalale ja oma Isale - temale olgu kirkus ja võimus igavesest ajast igavesti! Aamen.
6yerra-yaɣ d lmuqedmin iqeddcen ɣef Sidi Ṛebbi, Baba-s. Tamanegt tameqqrant d lḥekma i Sidna Ɛisa Lmasiḥ i dayem ! Amin !
7Ennäe, ta tuleb pilvedega ja iga silm saab teda näha, ka need, kes tema on läbi torganud, ning kõik maa suguharud halisevad tema pärast. Jah, aamen.
7 Ataya, iteddu-d ɣef wusigna, mkul tiṭ a t-twali, ula d wid i t-ifetken a t-walin ; dɣa igduden n ddunit meṛṛa ad meǧǧden fell-as. ?-țideț, akka ara tedṛu !
8'Mina olen A ja O,' ütleb Issand Jumal, 'kes on ja kes oli ja kes tuleb, Kõigeväeline.'
8Sidi Ṛebbi yenna-d : d nekk i d amezwaru i d aneggaru, d Win yellan si tazwara, yellan ass-a, ara d-yuɣalen ; d nekk i d Bab n tezmert. .
9Mina, Johannes, teie vend ja kaasosaline viletsuses ja kuningriigis ja kannatlikkuses Jeesuses, olin saarel, mida hüütakse Patmoseks, Jumala sõna ja Jeesuse tunnistamise pärast.
9Nekk Yuḥenna gma-twen, yellan yid-wen ama di lmeḥna ɣef wayen yeɛnan tagelda n Sidi Ṛebbi, ama ɣef tuṭṭfa di liman di Sidna Ɛisa, lliɣ di tegzirt n Batmus ɣef demma n wawal n Sidi Ṛebbi yerna ad cehdeɣ ɣef Sidna Ɛisa.
10Ma olin vaimus Issanda päeval ning kuulsin enese taga valju häält, otsekui pasunast,
10Deg wass n westeɛfu iweḥḥa yi-d Ṛṛuḥ n Sidi Ṛebbi, sliɣ i yiwet n taɣect ɛlayen i d-yekkan deffir-i am akken d ṣṣut n lbuq,
11mis ütles: 'Mida sa näed, kirjuta raamatusse ning saada neile seitsmele kogudusele: Efesosse ja Smürnasse ja Pergamoni ja Tüatiirasse ja Sardesesse ja Filadelfiasse ja Laodikeiasse.'
11teqqaṛ-ed : Ayen akka i tețwaliḍ aru-t di tektabt tceggɛeḍ-ț i sebɛa tejmuyaɛ agi n watmaten : i tejmaɛt n Ifasus, n Smirnus, n Birɣamus, n Tyatir, n Sardas, n Filadilfya akk-d țin n Ludikus.
12Ma pöördusin ümber vaatama seda häält, kes rääkis minuga. Ja kui ma olin pöördunud, siis ma nägin seitset kuldlambijalga
12Muqleɣ ɣer deffir iwakken ad ẓreɣ anwa i yi-d-ițmeslayen, walaɣ sebɛa teftilin n ddheb,
13ning lambijalgade keskel kedagi, kes oli Inimese Poja sarnane ja kellel oli üll pikk kuub, vöötatud rinde alt kuldvööga.
13di tlemmast nsent yella yiwen lxelq icuban amdan ; yelsa ajellab yerna yebges tabagust n ddheb.
14Aga tema pea ja juuksed olid valged nagu valge vill, nagu lumi, ning tema silmad nagu tuleleek,
14Ccɛeṛ-is d amellal am taḍuṭ tacebḥant, am udfel, allen-is ceɛlent am tmes,
15ning tema jalad olid vasemaagi sarnased, kui see on hõõguvas ahjus, ning tema hääl oli otsekui suurte vete kohin.
15iḍaṛṛen-is țfeǧǧiǧen am nnḥas yefsin di tmes, ṣṣut-is yecba zzhir n waman yețseqsiqen deg udrar.
16Tal oli paremas käes seitse taevatähte ning tema suust välkus vahe kaheterane mõõk ning tema palged olid otsekui päike, kui see paistab oma väes.
16Yeṭṭef sebɛa yetran deg ufus-is ayeffus, seg imi-s yeffeɣ-d ujenwi yesɛan sin imawen iqeḍɛen , udem-is yețfeǧǧiǧ am yiṭij m'ara d-icceɛceɛ deg uzzal.
17Kui ma teda nägin, langesin ma tema jalge ette nagu surnu. Ning tema pani oma parema käe mu peale ja ütles: 'Ära karda! Mina olen Esimene ja Viimne
17Mi t-walaɣ, fecleɣ, ɣliɣ ɣer iḍaṛṛen-is. Yessers fell-i afus-is ayeffus yenna : Ur țțagad ara ! D nekk i gellan si tazwara alamma ț-țaggara ,
18ja Elav. Ma olin surnud, ning ennäe, ma elan igavesest ajast igavesti ning minu käes on surma ja surmavalla võtmed.
18nekk d Win yeddren ; lliɣ mmuteɣ, meɛna ḥyiɣ-ed si lmut, tura aql-iyi ddreɣ i dayem. D nekk i geṭṭfen tisura n lmut akk-d tid n laxeṛt.
19Kirjuta siis, mida sa oled näinud ja mis on ning mis sünnib pärast seda!
19Ayen akka i tețwaliḍ, ɣef wayen ideṛṛun tura d wayen i d-iteddun, aru-t di tektabt.
20Nende seitsme taevatähe saladus, mida sa näed mu paremas käes, ja nende seitsme kuldlambijala saladus on see: seitse tähte on seitsme koguduse inglid ja seitse lambijalga on seitse kogudust.
20?ef wayen yeɛnan lbaḍna n sebɛa yitran-agi i twalaḍ deg ufus-iw ayeffus, akk-d sebɛa teftilin-agi n ddheb : sebɛa yitran-agi d lmalayekkat n sebɛa tejmuyaɛ n imasiḥiyen, ma d sebɛa teftilin-agi, d sebɛa-nni tejmuyaɛ.