¹Suur tunnustäht sai nähtavaks taevas: naine, riietatud päikesesse, ning kuu tema jalge all, ning pärg kaheteistkümnest tähest tema peas.

¹Tban-ed licaṛa ț-țameqqrant deg igenni : walaɣ yiwet tmeṭṭut tesburr-ed iṭij am llebsa, aggur seddaw iḍaṛṛen-is, tesɛa ɣef wuqeṛṛuy-is taɛeṣṣabt n tnac yitran.

²Ja ta oli lapseootel ning kisendas tuhudes ja piinles sünnitusvaludes.

²Tella s tadist, yewweḍ-ed lweqt i deg ara d-tarew, tebda tețɛeggiḍ seg weqṛaḥ n tarrawt.

³Taevas sai nähtavaks teine tunnustäht, ennäe: suur tulipunane lohe, kellel oli seitse pead ja kümme sarve ning ta peadel seitse peaehet.

³Tban-ed licaṛa nniḍen deg igenni : walaɣ yiwet llafɛa tazeggaɣt am tmes, tesɛa sebɛa iqeṛṛay akk-d ɛecṛa wacciwen, mkul aqeṛṛuy ters fell-as tɛeṣṣabt.

⁴Ta saba pühkis ära kolmandiku taevatähti ning viskas need maa peale. Ja lohe seisatas naise ees, kes oli sünnitamas, et niipea kui ta on sünnitanud, süüa ära ta laps.

⁴Ajelkkiḍ-is yezzuɣeṛ-ed țelt n yitran n igenni, ideggeṛ-iten-id ɣer ddunit. Llafɛa-nni tbedd zdat tmeṭṭut-nni ara d-yarwen, iwakken aț-țessebleɛ lṭufan-ines akken kan ara d-ilal.

⁵Ja naine tõi ilmale poeglapse, kes karjasena hoiab raudsauaga kõiki paganaid. See laps haarati Jumala ja ta trooni juurde.

⁵Tesɛa-d aqcic ara yeksen leǧnas meṛṛa s tɛekkazt n wuzzal. Aqcic-nni yețwarfed ɣer Sidi Ṛebbi, ɣer wemkan n lḥekma-ines.

⁶Ja naine põgenes kõrbe, kus tal oli ase, mille Jumal oli valmistanud, et teda seal toidetaks tuhat kakssada kuuskümmend päeva.

⁶Tameṭṭut-nni terwel ɣer lexla anda i s-ihegga Sidi Ṛebbi amkan iwakken aț-țečč azal n walef umitin usețțin n wussan.

⁷Ja taevas tõusis sõda: Miikael ja tema inglid hakkasid sõdima lohega, ning lohe sõdis ja tema inglid.

⁷Yedṛa-d umenɣi deg igenni, Mixayel akk-d lmalayekkat-is nnuɣen akk-d llafɛa-nni. Llafɛa-nni d lmalayekkat-is nnuɣen-ten ula d nutni,

⁸Lohe ei saanud võimust, ja enam ei leidunud neile aset taevas.

⁸lameɛna ur ten-ɣliben ara, daymi i sen-yețwakkes wemkan-nsen deg igenni.

⁹Suur lohe heideti välja, see muistne madu, keda hüütakse Kuradiks ja Saatanaks, kes eksitab kogu ilmamaad - ta heideti maa peale ja tema inglid heideti koos temaga.

⁹Llafɛa-nni tameqqrant tețțuḍeggeṛ ɣer ddunit nețțat d lmalayekkat-is, tin akken yellan d azrem-nni n zik yețțusemman Iblis, Cciṭan, tin i gxedɛen ddunit meṛṛa.

¹⁰Ja ma kuulsin suurt häält taevast hüüdvat: 'Nüüd on käes pääste ja vägi ning meie Jumala kuningriik ning tema Kristuse meelevald, sest välja on heidetud meie vendade süüdistaja, kes süüdistab neid Jumala ees päeval ja ööl.

¹⁰Sliɣ deg igenni i yiwen ṣṣut ɛlayen yeqqaṛ : tura yewweḍ-ed leslak, Nḥemmed-ik a Sidi Ṛebbi, lḥekma ț-țezmert i Sidi Ṛebbi Illu-nneɣ, lḥekma n ddunit tuɣal ɣer ifassen n Lmasiḥ-ines, axaṭer win i gesseḍlamen atmaten-nneɣ, win yețcektayen fell-asen iḍ d wass zdat Sidi Ṛebbi Illu-nneɣ, yețțuḍeggeṛ seg igenni.

¹¹Nemad on ta ära võitnud Talle vere läbi ning oma tunnistuse sõna läbi ega ole oma elu armastanud surmani.

¹¹?elben-t watmaten-nneɣ s idammen n Izimer i ten-id-yefdan akk-d cchada-nsen fell-as yerna ur ɛuzzen ara tudert-nsen lameɛna sebblen-ț fell-as.

¹²Seepärast rõõmustage, taevad, ning teie, kes neis viibite! Häda maale ja merele, sest kurat on tulnud alla teie juurde; ta on suures raevus, teades, et tal on aega üürikeseks.'

¹²?ef wayagi feṛḥet ay igenwan, a wid i gzedɣen igenwan ! A nnger-im a lqaɛa ! A nnger-ik a lebḥeṛ ! Imi i d-iṣubb ɣuṛ-wen Cciṭan s wurrif ameqqran, axaṭer yeẓra drus n lweqt i s-d-iqqimen.

¹³Kui lohe nägi, et ta oli heidetud maa peale, siis ta kiusas taga naist, kes oli toonud ilmale poeglapse.

¹³Llafɛa-nni, mi twala iman-is tețwaḍeggeṛ ɣer lqaɛa, tetbeɛ tameṭṭut nni i d-yesɛan aqcic.

¹⁴Aga naisele anti kaks suure kotka tiiba, et ta lendaks kõrbesse paika, kus teda toidetakse üks aeg ja kaks aega ja pool aega, eemal mao palge eest.

¹⁴Imiren kan țțunefken-as i tmeṭṭut-nni sin wafriwen n lbaz ameqqran iwakken aț-țafeg ɣer unezṛuf anda ara tɛic tlata iseggasen d wezgen, mebɛid ɣef wezrem.

¹⁵Ja madu purskas oma suust naisele järele vett otsekui jõe, et teda jõevooluga ära uhtuda.

¹⁵Azrem-nni yessufeɣ-ed seg uqemmuc-is aman, feggḍen-d am asif deffir n tmeṭṭut-nni iwakken aț-țyawi uḥemmal.

¹⁶Maa aitas naist, avades oma suu ning neelates ära jõe, mille lohe purskas välja oma suust.

¹⁶Lameɛna lqaɛa tsellek tameṭṭut nni, tessebleɛ aman-nni i d-ifeggḍen seg uqemmuc n llafɛa-nni.

¹⁷Ja lohe vihastas naise peale ja läks sõdima nendega, kes olid jäänud üle naise soost, kes hoiavad tallel Jumala käske ning kellel on Jeesuse tunnistus.

¹⁷Llafɛa terfa ɣef tmeṭṭut-nni, tṛuḥ aț-țeskker imenɣi akk-d wid i d yeqqimen si dderya-s, wid i gḍuɛen lumuṛ n Sidi Ṛebbi yerna ṭṭfen di tideț n Sidna Ɛisa.

¹⁸Ja ta jäi seisma mere liivale.

¹⁸Llafɛa-nni tbedd ɣef ṛṛmel n lebḥeṛ.