¹Ja ma nägin, kui Tall avas esimese seitsmest pitserist ja ma kuulsin üht neljast olevusest otsekui kõuehäälega hüüdvat: 'Tule!'

¹Walaɣ daɣen mi gcerreg Izimer nni ṭṭabeɛ amezwaru. Sliɣ i taɣect n yiwen si ṛebɛa lxuluq-nni tenṭeq-ed am ṛṛɛud tenna-d : As-ed !

²Ma nägin: ennäe, valge hobune, ning selle seljas istujal oli käes amb ning talle anti pärg ja ta läks välja võitjana võitmiseks.

²Walaɣ yiwen uɛewdiw d amellal. Win i t-id irekben yeṭṭef lqus deg ufus-is ; tețțunefk-as tɛeṣṣabt, iṛuḥ s tezmert tameqqrant iwakken ad iɣleb.

³Kui ta avas teise pitseri, kuulsin ma teist olevust hüüdvat: 'Tule!'

³Mi gcerreg ṭṭabeɛ wis sin, sliɣ i lxelq wi sin yenna-d : As-ed !

⁴Ja tuli välja teine, tulipunane hobune, ning selle seljas istujale anti voli võtta ära rahu ilmamaa pealt, et inimesed üksteist tapaksid, ning talle anti suur mõõk.

⁴Yeffeɣ-ed yiwen uɛewdiw nniḍen d azeggaɣ am tmes. Win i t-id-irekben, tețțunefk-as tezmert ad ikkes lehna si ddunit iwakken ad țnaɣen yemdanen wway gar-asen ; yețțunefk-as-d yiwen ujenwi d ameqqran.

⁵Kui ta avas kolmanda pitseri, kuulsin ma kolmandat olevust hüüdvat: 'Tule!' Ja ma nägin, ennäe: must hobune, ja selle seljas istujal olid käes kaalud,

⁵Mi gcerreg Izimer-nni ṭṭabeɛ wis tlata, sliɣ i lxelq wis tlata yenna-d : As-ed ! Ataya daɣen yiwen uɛewdiw d aberkan. Win i t-id-irekben yeṭṭef lmizan deg ufus-is.

⁶ning ma kuulsin otsekui häält nelja olevuse keskelt hüüdvat: 'Mõõt nisu ühe teenari eest ja kolm mõõtu otri ühe teenari eest! Ja õlile ja veinile ära tee kahju!'

⁶Imiren kan sliɣ i yiwet taɣect ger ṛebɛa lxuluq-nni teqqaṛ : Kilu n yirden d ssuma i gețțaɣ ufellaḥ i yiwen wass n lxedma, tlata kilu n temẓin daɣen d ssuma n yiwen wass n lxedma ; ma d zzit akk-d ccṛab ad qqimen akken llan.

⁷Kui ta avas neljanda pitseri, kuulsin ma neljanda olevuse häält hüüdvat: 'Tule!'

⁷Mi gcerreg ṭṭabeɛ wis ṛebɛa, sliɣ i taɣect n lxelq wis ṛebɛa tenna-d : As-ed!

⁸Ja ma nägin, ennäe: tuhkur hobune, ja selle seljas istuja nimi oli Surm, ja temaga tuli kaasa Surmavald ning neile anti meelevald veerandi üle ilmamaast - tappa mõõga ja nälja ja surmaga ning ilmamaa loomade läbi.

⁸Walaɣ yiwen uɛewdiw d aḥcici. Win i t-id-irekben isem-is lmut, tetbeɛ-it-id laxeṛt ; tețțunefk-asen-d tezmert ɣef ṛṛbeɛ n ddunit, iwakken ad snegren imdanen s ujenwi, s laẓ, s lehlak akk-d lewḥuc n lexla.

⁹Kui ta avas viienda pitseri, nägin ma altari all nende hingi, kes olid tapetud Jumala sõna pärast ja tunnistuse pärast, mis neil oli.

⁹Mi gcerreg ṭṭabeɛ wis xemsa, walaɣ seddaw n udekkan i deg srusun iseflawen i Sidi Ṛebbi, leṛwaḥ n wid yemmezlen imi ugin ad nekṛen awal n Ṛebbi yerna cehden fell-as.

¹⁰Nad hüüdsid suure häälega: 'Kui kaua, oh püha ja tõeline Valitseja, ei mõista sa kohut ega nõua kätte meie verd neilt, kes elavad ilmamaal?'

¹⁰?ɛeggiḍen s taɣect ɛlayen, qqaṛen : A Ssid-nneɣ imqeddes, a Bab n tideț, d acu i tețṛaǧuḍ aț-țḥasbeḍ, aț-țerreḍ țțaṛ i imezdaɣ n ddunit ɣef yidammen-nneɣ i ssazlen ?

¹¹Neile igaühele anti valge rüü ning neile öeldi, et nad veel natuke aega puhkaksid rahus, kuni saab täis nende kaassulaste ja nende vendade arv, kes veel tapetakse nõnda nagu nemadki.

¹¹Mkul yiwen deg-sen yețțunefk as uqenduṛ d ammellal ; nnan-asen ad rnun ad ṛǧun kra lweqt alamma rnan-d ɣuṛ-sen yeṛfiqen-nsen di leqdic d watmaten-nsen ara nɣen am nutni.

¹²Ja ma nägin, kui ta avas kuuenda pitseri, et sündis suur maavärin ning päike läks mustaks nagu leinariie ja kuu muutus nagu vereks

¹²Walaɣ daɣen mi gcerreg Izimer nni ṭṭabeɛ wis sețța ; tewwet zzelzla tameqqrant di lqaɛa, iṭij yuɣal d aberkan ; agur yuɣal am idammen,

¹³ning taevatähed kukkusid maa peale, nii nagu viigipuu, mida suur tuul raputab, viskab maha oma suvemarjad.

¹³ma d itran n igenni ɣellin-d ɣer lqaɛa am tbexsisin n tenqelț m'ara ț-țihuzz waḍu iǧehden.

¹⁴Ning taevas taganes otsekui kokkukeeratav rullraamat, ja kõik mäed ja saared tõugati ära oma paigast,

¹⁴Igenni yenneḍ am tẓeṛbit yețțlen, idurar ț-țegzirin meṛṛa ḥerrken seg imukan-nsen.

¹⁵ning ilmamaa kuningad ja ülikud ja sõjapealikud ja rikkad ja võimsad ja kõik orjad ja vabad peitsid end koopaisse ja mägede kaljulõhedesse.

¹⁵Igelliden akk-d imeqqranen n ddunit, wid iḥekkmen ɣef lɛeskeṛ, imeṛkantiyen, wid yesɛan lḥekma, aklan akk-d iḥuṛṛiyen, ulin meṛṛa ɣer idurar iwakken ad ffren zdaxel n lɣiṛan d iceṛfan,

¹⁶Ja nad ütlesid mägedele ja kaljudele: Langege meie peale ja peitke meid troonil istuja palge eest ning Talle viha eest!

¹⁶ qqaṛen i idurar d iceṛfan : ɣlit-ed fell-aɣ, ffret-aɣ zdat wudem n Win yeqqimen ɣef wukersi n lḥekma, zdat wurrif n Izimer ;

¹⁷Sest nende suur vihapäev on tulnud, kes suudab jääda seisma?

¹⁷axaṭer yusa-d wass ameqqran n wurrif-nsen, anwa ara imenɛen ?