¹Viies ingel puhus pasunat ning ma nägin tähe olevat kukkunud taevast ilmamaa peale. Sellele anti sügavuse kaevu võti

¹Lmelk wis xemsa yewwet lbuq. Walaɣ yiwen yetri yeɣli-d seg igenni ɣer lqaɛa. Tețțunefk-as tsaruț n tesraft lqayen.

²ning ta avas sügavuse kaevu ja kaevust tõusis suitsu otsekui suurest ahjust, ning päike ja õhk pimenesid kaevu suitsust.

²Yeldi tasraft-nni lqayen, yuli-d seg-s yiwen dexxan d aberkan am win n uḥeǧǧaǧu n tmes, ddunit Ṛebbi tuɣal akk ț-țaberkant si dexxan-nni, ula d iṭij ur d-iban ara.

³Suitsust tulid ilmamaa peale rohutirtsud, ja neile anti meelevald, nagu skorpionidel on meelevald ilmamaa peal.

³Si dexxan-nni yeffeɣ-ed wejṛad ɣer ddunit, tețțunefk-as tazmert am tezmert sɛant tɣerdmiwin n lqaɛa.

⁴Neile öeldi, et nad ei tohi teha kurja ilmamaa rohule ega millelegi, mis haljendab, ega ühelegi puule, vaid ainult inimestele, kellel ei ole Jumala pitserit otsaesisel.

⁴Yețțunefk-asen lameṛ ur țḍuṛṛun ara leḥcic, ttjuṛ d wayen akk zegzawen di lqaɛa, lameɛna ad ḍuṛṛen imdanen ur nesɛi ara ṭṭabeɛ n Ṛebbi ɣef twenza-nsen.

⁵Ja neile anti käsk, et nad neid ei tapaks, vaid et nad neid piinaksid viis kuud, ning nende piinamine on otsekui skorpioni piinamine, kui ta inimest salvab.

⁵Tețțunefk-asen tezmert, mačči iwakken a ten-nɣen, lameɛna iwakken a ten-qehṛen azal n xemsa waguren, leqheṛ ara d-yeɣlin fell-asen, am lqeṛḥ n wemdan m'ara t-teqqes tɣirdemt.

⁶Neil päevil inimesed otsivad surma ega leia seda, nad igatsevad surra, aga surm põgeneb nende eest.

⁶Deg ussan-nni imdanen ad nadin ɣef lmut ur ț-țafen ara, ad bɣun ad mmten lameɛna lmut aț-țerwel fell asen.

⁷Ja rohutirtsud olid välimuselt sõjaks seatud hobuste sarnased, neil olid pärjad peas otsekui kullast ning nende palged olid nagu inimeste palged

⁷Ajṛad-nni yecba iɛewdiwen iheggan i umenɣi, sɛan ɣef yiqeṛṛay nsen am akken ț-țiɛeṣṣabin n ddheb, udmawen-nsen am wid n yemdanen,

⁸ja juuksed nagu naiste juuksed ja nende hambad olid otsekui lõvidel.

⁸acebbub-nsen am win n tilawin, tuɣmas-nsen am tid n yizmawen.

⁹Neil olid üll soomusrüüd otsekui raudrüüd ning nende tiibade kahin oli otsekui kaarikute mürin, kui palju hobuseid jookseb sõtta.

⁹Sɛan ɣef yidmaren-nsen am tseddariyin n wuzzal, zzhir n iferrawen-nsen am zzhir n ikeṛṛusen zzuɣuṛen waṭas n iɛewdiwen m'ara țțazzalen ɣer imenɣi.

¹⁰Ja neil olid sabad ja astlad nagu skorpionidel, ning nende sabades oli meelevald teha inimestele kahju viis kuud.

¹⁰Sɛant tijeḥnaḍ ț-țsuqas am tid n tɣerdmiwin ; di tjeḥnaḍ-agi i tella tezmert ara iḍuṛṛen imdanen azal n xemsa wagguren.

¹¹Nende kuningas oli sügavuse ingel, kelle nimi heebrea keeles on Abaddon, ja kreeka keeles Apollüon.

¹¹Agellid-nsen, d lmelk-nni iḥekkmen ɣef tesraft lqayen, yețțusemma s tɛibṛanit « Abadun », ma s tyunanit « Abulyun » yeɛni « win yessexṛaben ».

¹²Esimene häda on möödas, ennäe, pärast seda tuleb veel kaks häda.

¹²Tawaɣit tamezwarut tɛedda. Mazal snat n twaɣyin nniḍen țeddunt-ed deffir-es.

¹³Kuues ingel puhus pasunat ning ma kuulsin üht häält Jumala ees oleva kuldaltari neljast nurgast,

¹³Lmelk wis sețța iwwet lbuq. Sliɣ i yiwet taɣect i d-yekkan si ṛebɛa wacciwen yellan ɣef ṛebɛa tɣemmaṛ n udekkan n ddheb i gellan zdat Ṛebbi,

¹⁴see hüüdis kuuendale inglile, kelle käes oli pasun: 'Lase lahti need neli inglit, kes on ahelais suure Eufrati jõe ääres!'

¹⁴taɣect-agi tenna i lmelk wis sețța i geṭṭfen lbuq : Efsi-yasen ccedd i ṛebɛa lmalayekkat-nni yellan ɣef rrif n wasif ameqqran, iwumi qqaṛen « Lufrat ».

¹⁵Siis päästeti valla need neli inglit, kes on valmistunud selleks tunniks ja päevaks ja kuuks ja aastaks, et tappa kolmandik inimestest.

¹⁵Ṛebɛa lmalayekkat-nni i gețțuheggan i ssaɛa-nni, i wass, i wagur d useggas-nni, țwaserḥent-ed iwakken ad snegrent țelt n yemdanen.

¹⁶Ja sõjaväe ratsanike arv oli kakskümmend tuhat korda kümme tuhat - ma kuulsin nende arvu -,

¹⁶Sliɣ i leḥsab n yemnayen, llan di mitin imelyunen yid-sen.

¹⁷ning nõnda ma nägin oma nägemuses hobuseid ja nendel istujaid. Neil olid tulipunased ja sinised ja väävelkollased soomusrüüd ning hobuste pead olid nagu lõvide pead ning nende suust tuli välja tuld ja suitsu ja väävlit.

¹⁷Atan wamek i walaɣ deg uweḥḥi iɛewdiwen d wid i ten-irekben : imnayen-nni lsan tiseddariyin n wuzzal ț-țizeggaɣin am tmes, wiyaḍ ț-țizegzawin am lebḥeṛ, kra nniḍen am ukubri. Iqeṛṛay n iɛewdiwen-nni am akken d iqeṛṛay n izmawen ; seg imawen-nsen tețțeffeɣ-ed tmes, dexxan akk-d ukubri.

¹⁸Nende kolme nuhtluse poolt tapeti kolmandik inimesi: tule ja suitsu ja väävli läbi, mis tuli nende suust.

¹⁸?elt n yemdanen mmuten s tlata n twaɣyin-agi, s tmes, s dexxan akk-d ukubri-nni i d-ițeffɣen seg imawen-nsen.

¹⁹Hobuste meelevald oli nende suus ja nende sabades, sest nende sabad olid madude sarnased, neil olid pead ning nendega nad tegid kahju.

¹⁹Axaṭer tazmert n iɛewdiwen-nni tella deg imawen-nsen akk-d ijeḥnaḍ-nsen ; tijeḥnaḍ-agi-nsen cubant izerman ; sɛant iqeṛṛay, yis-sen i țḍuṛṛun.

²⁰Aga inimesed, keda neis nuhtlustes ei tapetud, ei parandanud meelt oma kätetööst, et nad oleksid loobunud kummardamast kurje vaime ning kuld- ja hõbe- ja vask- ja kivi- ja puujumalaid, kes ei suuda näha ega kuulda ega kõndida.

²⁰Imdanen nniḍen ur nemmut ara s twaɣyin-agi, ur ndimen ara seg yir tikli-nsen ; kemmlen ɛebbden leǧnun țṛuḥun ɣer ssadaț anda ɛebbden lmeṣnuɛat yețwanejṛen s ufus n wemdan, s ddheb, s lfeṭṭa akk-d nnḥas, s wezṛu akk-d wesɣaṛ. ?as akken lmeṣnuɛat-nni ur țwalin, ur sellen, ur leḥḥun,

²¹Nad ei parandanud meelt oma mõrvadest ega oma nõidustest ega oma hoorustest ega oma vargustest.

²¹imdanen-agi ur ndimen ara ɣef tmegṛaḍ i neqqen, ɣef ssḥur ɣef tukeṛdiwin akk țecmatin i xeddmen, lameɛna țkemmilen di lecɣal-agi.