¹Ja pärast seda sündis, et ammonlaste kuningas Naahas suri ja tema poeg sai tema asemel kuningaks.

¹Mokon chic quicam laj Nahas, lix reyeb li ralal xcßajol laj Amón. Ut aß chic laj Hanún li ralal qui-oc chokß xreyeb laj Siria chokß rêkaj lix yucuaß.

²Ja Taavet ütles: 'Ma tahan head teha Haanunile, Naahase pojale, sest tema isa on mulle head teinud.' Ja Taavet läkitas saadikud teda ta isa pärast trööstima. Kui Taaveti sulased tulid ammonlaste maale Haanuni juurde, et teda trööstida,

²Li rey David quixye: —Lâin tincuânk saß usilal riqßuin laj Hanún joß nak quicuan saß usilal cuiqßuin laj Nahas lix yucuaß, chan. Joßcan nak quixtaklaheb lix takl riqßuin laj Hanún chixcßojobanquil xchßôl xban xcamic lix yucuaß. Queßcuulac lix takl laj David saß xnaßajeb li ralal xcßajol laj Amón, chi xcßojobanquil xchßôl laj Hanún.

³siis ütlesid ammonlaste vürstid Haanunile: 'Kas sa arvad, et Taavet tahab austada su isa, kui ta läkitab su juurde trööstijaid? Küllap on ta sulased tulnud su juurde selleks, et uurida, hukutada ja maad kuulata!'

³Abanan eb li cuanqueb xcuanquil saß xyânkeb li ralal xcßajol laj Amón queßxye re laj Hanún: —¿Ma nacapâb lâat nak li rey David xtaklaheb chak lix takl arin yal re xqßuebal xlokßal lâ yucuaß ut re xcßojobanquil âchßôl? ¿Ma incßaß nacaqßue retal nak quixtaklaheb chak arin chixqßuebal retal li katenamit? chanqueb.

⁴Siis Haanun võttis Taaveti sulased kinni, ajas neil habemed ära, lõikas neil riided istmikuni pooleks ja saatis nad minema.

⁴Joßcan nak laj Hanún quixchapeb lix takl laj David ut quixtakla xjobal lix macheb ut queßxjach saß xyi li rakßeb. Quicuulac toj chiru li raßeb. Quixtaklaheb cuißchic saß lix tenamiteb.

⁵Ja nad läksid. Aga Taavetile anti meeste kohta teateid. Siis ta läkitas käskjalad neile vastu, sest mehi oli väga häbistatud. Ja kuningas ütles: 'Jääge Jeerikosse, kuni teile habe on kasvanud, siis tulge tagasi!'

⁵Eb aßan queßcôeb. Nak laj David quirabi li cßaßru queßxcßul, quixtakla xcßulbaleb xban nak yô xxutâneb. Quixtakla xyebal reheb nak teßcanâk Jericó toj tâchamokß cuißchic lix macheb. Chirix aßan teßsukßîk saß lix tenamiteb.

⁶Kui ammonlased nägid, et nad olid endid teinud vastikuks Taaveti silmis, siis läkitasid Haanun ja ammonlased tuhat talenti hõbedat, et palgata endile vankreid ja ratsanikke Mesopotaamiast, Süüria-Maakast ja Soobast.

⁶Eb li ralal xcßajol laj Amón queßxqßue retal nak xicß chic teßilekß xban laj David. Joßcan nak laj Hanún ut eb li ralal xcßajol laj Amón queßxtakla cuakib ciento riqßuin oxcßâl quintal li plata re xtojbal li carruaje re pletic joß eb ajcuiß li teßchßeßok reheb re teßxic chi pletic riqßuin laj David. Eb aßan queßchal chak saß eb li naßajej Mesopotamia, ut Siria, Maaca ut Soba.

⁷Nad palkasid endile kolmkümmend kaks tuhat sõjavankrit ning Maaka kuninga ja tema rahva; need tulid ja lõid leeri üles Meedeba ette. Ja ammonlased kogunesid oma linnadest ja tulid sõtta.

⁷Queßxtoj cablaju xcaßcßâl mil chi carruaje, joß eb ajcuiß li teßchßeßok reheb li carruajes. Ut queßxtoj ajcuiß li rey re Maaca. Eb aßan queßchal ut queßxyîb lix naßajeb saß xcaßyabâl li tenamit Medeba. Ut queßxchßutub ajcuiß ribeb laj Amón saß lix tenamiteb ut queßcôeb chi pletic.

⁸Kui Taavet seda kuulis, siis ta läkitas neile vastu Joabi ja kõik sõjakangelased.

⁸Laj David quirabi resil ut quixtakla laj Joab rochbeneb chixjunileb li soldado li cauheb rib chi pletic.

⁹Ja ammonlased tulid välja ning seadsid endid tapluseks linna väravasse; aga kuningad, kes olid tulnud, olid väljal omaette.

⁹Eb li ralal xcßajol laj Amón queßcôeb chi pletic ut queßxxakab ribeb saß li oquebâl re lix tenamiteb. Ut eb li rey li queßchal chi pletic rochbeneb, jalan queßxqßue cuiß ribeb saß li cßalebâl.

¹⁰Kui Joab nägi, et taplus tema vastu sündis eest ja tagant, siis ta tegi valiku kõigist Iisraeli valitud meestest ja seadis need üles süürlaste vastu.

¹⁰Laj Joab quiril nak teßchâlk chiru ut chirix chi pletic. Joßcan nak quixsicß ruheb lix soldado li kßaxal cauheb rib saß xyânkeb laj Israel. Ut quixye reheb nak teßxic chi pletic riqßuineb laj Siria.

¹¹Aga ülejäänud rahva andis ta oma venna Abisai juhtida ja need seadsid endid üles ammonlaste vastu.

¹¹Ut quixcanabeb li jun chßûtal chic chi soldado rubel xtakl laj Abisai li rîtzßin ut quixye reheb nak teßxic chi pletic riqßuineb laj Amón.

¹²Ja ta ütles: 'Kui süürlased on minust tugevamad, siis tule mulle appi; aga kui ammonlased on sinust tugevamad, siis ma aitan sind.

¹²Quixye re laj Abisai: —Cui tâcuil nak eb li soldado laj Siria yôkeb chi numtâc saß inbên, lâat tattenkßânk cue. Ut cui eb li ralal xcßajol laj Amón yôkeb chi numtâc saß âbên, lâin tintenkßânk âcue.

¹³Ole julge, ja olgem vahvad oma rahva ja oma Jumala linnade eest! Tehku siis Issand, nagu tema silmis hea on!'

¹³Cauhak taxak âchßôl. Chikacacuubresi kachßôl chi pletic. Chikacolak rix li katenamit lâo aj Israel, lix tenamit li Dios. Ut li Kâcuaß taxak tixbânu li cßaßru naraj aßan, chan.

¹⁴Ja Joab ning rahvas, kes koos temaga oli, tungisid peale, taplema süürlaste vastu; ja need põgenesid tema eest.

¹⁴Laj Joab ut eb li soldado li cuanqueb rochben queßnachßoc riqßuineb li soldado aj Siria re teßpletik riqßuineb. Abanan eb laj Siria queßêlelic chiruheb.

¹⁵Ja kui ammonlased nägid, et süürlased põgenesid, siis põgenesid nemadki ta venna Abisai eest ja läksid linna; aga Joab läks Jeruusalemma.

¹⁵Eb li ralal xcßajol laj Amón queßril nak queßêlelic eb li soldado laj Siria. Joßcan nak queßêlelic ajcuiß eb aßan chiruheb laj Abisai. Queßoc saß lix tenamit re teßxcol ribeb. Ut laj Joab quisukßi cuißchic Jerusalén.

¹⁶Kui süürlased nägid, et nad olid Iisraeli poolt löödud, siis nad läkitasid saadikud ja tõid välja süürlased, kes olid teisel pool Frati jõge; nende eesotsas oli Soofak, Hadadeseri väepealik.

¹⁶Eb laj Siria queßxqßue retal nak queßnumta laj Israel saß xbêneb. Joßcan nak queßxtakla lix takleb riqßuineb laj Siria li cuanqueb jun pacßal li nimaß Eufrates. Laj Sofac, li nataklan saß xbêneb lix soldado laj Hadad-ezer, aßan li yô chi cßamoc xbeheb.

¹⁷Kui Taavetile sellest teatati, siis ta kogus kokku terve Iisraeli ja läks üle Jordani; ja olles jõudnud nende juurde, seadis ta ennast valmis tapluseks nende vastu. Ja kui Taavet oli enese valmis seadnud tapluseks süürlaste vastu, siis sõdisid need temaga.

¹⁷Nak li rey David quirabi resil, queßxchßutub ribeb chixjunileb li soldâdeb laj Israel ut queßcôeb jun pacßal li nimaß Jordán. Ut queßxcauresi ribeb re teßpletik riqßuineb. Ut nak ac xtaklaheb queßoc chi pletic.

¹⁸Aga süürlased põgenesid Iisraeli eest ja Taavet tappis süürlastest seitse tuhat vankritäit ja nelikümmend tuhat jalameest; ta surmas ka väepealik Soofaku.

¹⁸Ut eb laj Siria queßêlelic cuißchic chiruheb laj Israel. Abanan laj David ut eb lix soldado queßxcamsiheb cuukub mil xcomoneb li nequeßxic saß li carruaje. Ut queßxcamsiheb ajcuiß caßcßâl mil chi cuînk li nequeßxic chi rokeb. Ut queßxcamsi ajcuiß laj Sofac li nataklan saß xbêneb lix soldâdeb laj Siria.Eb li rey li cuanqueb rubel xcuanquil laj Hadad-ezer queßril nak eb laj Israel queßnumta saß xbêneb. Joßcan nak queßxqßue ribeb rubel xcuanquileb laj Israel. Ut queßxcßam cuißchic ribeb saß usilal riqßuin li rey David. Ut eb laj Siria incßaß chic queßraj xtenkßanquileb laj Amón.

¹⁹Kui Hadadeseri sulased nägid, et Iisrael oli neid löönud, siis tegid nad Taavetiga rahu ja jäid tema alamaiks. Ja süürlased ei tahtnud enam ammonlasi aidata.

¹⁹Eb li rey li cuanqueb rubel xcuanquil laj Hadad-ezer queßril nak eb laj Israel queßnumta saß xbêneb. Joßcan nak queßxqßue ribeb rubel xcuanquileb laj Israel. Ut queßxcßam cuißchic ribeb saß usilal riqßuin li rey David. Ut eb laj Siria incßaß chic queßraj xtenkßanquileb laj Amón.