1Ja kuningas Taavet ütles tervele kogudusele: 'Minu poeg Saalomon, ainus Jumala valitu, on noor ja vilumatu, aga töö on suur, sest see palee ei ole inimese jaoks, vaid on Issandale Jumalale.
1Chirix aßan li rey David quiâtinac riqßuineb chixjunileb li chßutchßûqueb aran. Quixye reheb: —Laj Salomón li cualal, li sicßbil ru xban li Dios, aßan toj sâj ut li cßanjel kßaxal nim xban nak li templo li tixyîb moco re cuînk ta. Re ban li nimajcual Dios.
2Seepärast olen ma kõigest jõust hankinud oma Jumala koja tarvis kulda kuldasjadeks, hõbedat hõbeasjadeks, vaske vaskasjadeks, rauda raudasjadeks, puid puuasjadeks, karneoolikive ja ilustuskive, türkiise ja mosaiikkive, kõiksugu hinnalisi kive ja marmorit suurel hulgal.
2Lâin xinyal inkße chixchßutubanquil chixjunil li tâcßanjelak re xyîbanquil lix templo li Dios. Xinchßutub li oro re li cßaßak re ru li tâyîbâk riqßuin oro, ut xinchßutub li plata re li tâyîbâk riqßuin plata ut li bronce re li tâyîbâk riqßuin bronce. Xinchßutub li hierro re li tâyîbâk riqßuin hierro ut li cheß re li tâyîbâk riqßuin cheß. Xinchßutub ajcuiß li châbil pec ónice ut li pec li terto xtzßak, joß ajcuiß li kßeki pec ut li pec jalan jalânk xbonol. Ut cuan ajcuiß nabal li châbil pec mármol.
3Ja veel enam, kuna mu Jumala koda on mulle armas, siis ma annan oma isiklikust kulla ja hõbeda varast oma Jumala koja heaks, lisaks kõigele sellele, mis ma pühakoja tarvis olen hankinud:
3Usta ac xchßutla chixjunil li cßaßak re ru aßin, lâin tinqßue lin oro ut lin plata li xocxo inban, xban nak kßaxal cuan jun inrahom saß xbên lix templo li Kâcuaß lin Dios.
4kolm tuhat talenti kulda, Oofiri kulda, seitse tuhat talenti selitatud hõbedat kodade seinte kardamiseks,
4Tinqßue cuib mil riqßuin cuib ciento quintal li tzßakal oro ut ôb mil riqßuin oxcßâl quintal li tzßakal plata li ac isinbil xtzßajnil. Aßan li tâcßanjelak re xletzbal chiru li tzßac saß eb li cab.
5kulda kuldasjadeks, hõbedat hõbeasjadeks ja igasuguseks seppade käsitööks. Kes tahaks täna vabatahtlikult ka oma kätt Issanda heaks täita?'
5Li oro ut li plata, aßan tâcßanjelak chiruheb li teßcßanjelak riqßuin li oro ut li plata. ¿Ma cuan saß êyânk lâex na-ala saß xchßôl xqßuebal xmayej re xyîbanquil lix templo li Dios? chan laj David.
6Ja perekondade peamehed, Iisraeli suguharude vürstid, tuhande- ja sajapealikud ning kuninga tööde ülevaatajad andsid vabatahtlikke ande.
6Ut eb li nequeßcßamoc be saß xyânkeb li junjûnk xtêpaleb laj Israel, joß eb ajcuiß li nequeßtaklan saß xbêneb li soldado, ut eb li nequeßtaklan saß xbên li cßaßru re li rey, queßxqßue xmayejeb joß qui-ala saß xchßôleb.
7Nad andsid Jumala koja töö heaks viis tuhat talenti ja kümme tuhat adarkoni kulda, kümme tuhat talenti hõbedat, kaheksateist tuhat talenti vaske ja sada tuhat talenti rauda.
7Aßin xqßuial li queßxqßue re xyîbanquil li templo: Oxib mil riqßuin cuakxakib ciento quintal riqßuin lajêb roxcßâl quintal li oro, ut lajêb mil chi tumin oro. Queßxqßue ajcuiß cuukub mil quintal riqßuin cuib ciento riqßuin oxcßâl quintal li plata, ut oxlaju mil quintal riqßuin cuib ciento quintal li kßan chßîchß bronce, ut queßxqßue ajcuiß cablaju xcâcßâl mil quintal riqßuin cuakib ciento quintal li cauhil chßîchß hierro.
8Ja kellel leidus kalliskive, andis need Issanda koja varanduste hulka geersonlase Jehieli käe alla.
8Ut eb li cuan tertôquil pec riqßuineb queßxqßue re tâqßuehekß saß li naßajej li naxocman cuiß li terto xtzßak re li templo. Laj Jehiel, ralal laj Gersón, aßan li na-iloc re li terto xtzßak.
9Ja rahvas rõõmustas nende vabatahtlike andide pärast, sest nad olid rõõmsa südamega Issandale ande andnud; ja kuningas Taavetki oli väga rõõmus.
9Cßajoß nak queßsahoß xchßôleb li cristian xban nak chi anchaleb xchßôl queßxqßue re li Kâcuaß li joß qßuial qui-ala saß xchßôleb.
10Ja Taavet kiitis Issandat terve koguduse silma ees. Taavet ütles: 'Ole kiidetud, Issand, meie isa Iisraeli Jumal, ikka ja igavesti!
10Joßcan ajcuiß li rey David. Cßajoß nak quisahoß saß xchßôl. Ut quixlokßoni li Kâcuaß Dios chiruheb chixjunileb li chßutchßûqueb aran ut quixye: —Lokßoninbilat taxak, at nimajcual Dios. Lâat lix Dios laj Israel li kaxeßtônil yucuaß chalen chak junxil ut toj chalen anakcuan.
11Sinul, Issand, on suurus ja vägevus, ilu ja hiilgus ja au, kõik, mis on taevas ja maa peal. Sinul, Issand, on kuningriik ja sa oled ennast tõstnud kõigile peaks.
11At Kâcuaß, âcue lâat li cuanquilal, li lokßal ut li lokßonîc. Âcßulub nak tâqßuehekß âlokßal ut tânimâk âcuu. Chixjunil li cßaßru cuan, âcue lâat, joß li cuan saß choxa, joß ajcuiß li cuan saß ruchichßochß. Âcue lâat li cuanquilal. Lâat li kßaxal nim âcuanquil saß xbên chixjunil.
12Rikkus ja au tulevad sinult, sina valitsed kõike, sinu käes on jõud ja vägi, sinu käes on voli kõike teha suureks ja tugevaks.
12Lâat nacatqßuehoc re li biomal ut li lokßal. Lâat yal âcue saß xbên chixjunil. Saß âcuukß cuan li cacuilal ut li cuanquilal. Lâat nacatqßuehoc re li junjûnk lix cacuilal ut lix cuanquilal.
13Ja nüüd, meie Jumal, me täname sind, ja me ülistame sinu aulist nime!
13Joßcan ut nak lâo nakanima âcuu ut nakaqßue xlokßal lâ santil cßabaß, at Kâcuaß, at kaDios.
14Sest kes olen mina ja kes on mu rahvas, et meil on jõudu nõnda vabatahtlikult anda? Tõesti, kõik tuleb sinult ja sinu käest oleme sulle andnud!
14¿Chanru nak lâin tinqßue cßaßru âcue? Ut, ¿chanru nak eb lin tenamit teßxqßue li na-ala saß xchßôleb xqßuebal âcue? Lâo mâcßaß cuan ke. Chixjunil li nakaqßue âcue, lâat ajcuiß xatqßuehoc ke.
15Sest me oleme võõrad su ees ja majalised, nõnda nagu kõik meie vanemad. Meie päevad maa peal on otsekui vari ja lootust ei ole.
15Lâo chanchano li jalaneb xtenamit châcuu xban nak lâo yal numelo joß eb li kaxeßtônil yucuaß. Li kayußam arin saß ruchichßochß saß junpât tâosokß.
16Issand, meie Jumal, kogu see rikkus, mille oleme hankinud, et ehitada sulle koda, su pühale nimele, on sinu käest, ja sinu oma on kõik.
16At Kâcuaß, at kaDios, chixjunil li xkachßutub re takayîb lâ templo re xlokßoninquil lâ santil cßabaß, lâat xatqßuehoc ke. Lâat aj êchal re chixjunil.
17Ja ma tean, mu Jumal, et sina katsud südame läbi ja tunned aususest rõõmu. Mina olen siirast südamest kõike seda vabatahtlikult andnud ja olen nüüd rõõmuga näinud, et ka su rahvas, kes siin on, on sulle vabatahtlikult andnud.
17At inDios, lâin ninnau nak lâat nacanau li cßaßru nanumeß saß li kacßaßux. Nacuulac châcuu li tîquilal. Joßcan nak lâin chi anchal inchßôl xinqßue âcue chixjunil aßin. Ut anakcuan xinqßue retal nak chi saheb saß xchßôleb chixjunileb lâ tenamit li chßutchßûqueb arin xeßxqßue âcue lix mayejeb.
18Issand, meie vanemate Aabrahami, Iisaki ja Iisraeli Jumal, hoia seesugust meelsust igavesti oma rahva südames ja juhi nende süda enese poole!
18At nimajcual Dios, lâat lix Dioseb laj Abraham, laj Isaac, ut laj Israel li kaxeßtônil yucuaß. Chatenkßaheb lâ tenamit re nak junelic taxak cuânk saß xchßôleb li naßleb aßin ut tîcakeb xchßôl châcuu.
19Ja anna mu pojale Saalomonile siiras süda, et ta paneks tähele su käske, manitsusi ja seadlusi, ja teeks kõike seda ning ehitaks selle palee, mille jaoks ma olen teinud ettevalmistusi!'
19Nintzßâma châcuu nak tâtenkßa laj Salomón li cualal. Tîcak taxak xchßôl re nak tixbânu li cßaßru naxye saß lâ chakßrab. Tixbânu taxak chixjunil li cßanjel ut tixyîb taxak lâ templo li ac xincauresi chixjunil li cßaßak re ru re xyîbanquil, chan laj David.
20Siis ütles Taavet tervele kogudusele: 'Kiitke nüüd Issandat, oma Jumalat!' Ja terve kogudus kiitis Issandat, oma vanemate Jumalat, ja nad kummardasid ning heitsid Issanda ja kuninga ette.
20Chirix aßan laj David quixye reheb chixjunileb li tenamit li chßutchßûqueb aran: —Lokßonihomak li Kâcuaß li kaDios, chan. Ut chixjunileb queßxlokßoni li Kâcuaß, lix Dioseb lix xeßtônil yucuaß. Queßxcuikßib ribeb saß chßochß chiru li Kâcuaß ut chiru ajcuiß li rey.
21Ja järgmisel päeval tapsid nad Issandale tapaohvreid ja ohverdasid Issandale põletusohvreid: tuhat härjavärssi, tuhat jäära ja tuhat talle koos nende joogiohvritega ja palju tapaohvreid kogu Iisraeli eest.
21Cuulajak chic queßmayejac chiru li Kâcuaß ut queßxcßat lix mayejeb. Queßxmayeja jun mil li toro, jun mil li carner, ut jun mil li carner li toj sâjeb. Ut queßxmayeja ajcuiß li vino. Queßxmayeja nabal lix mayej saß xcßabaßeb chixjunileb laj Israel.
22Ja nad sõid ja jõid sel päeval suure rõõmuga Issanda ees ja tõstsid Saalomoni, Taaveti poja, teist korda kuningaks; nad võidsid tema Issanda vürstiks ja Saadoki preestriks.
22Queßcuaßac ut queßucßac chiru li Kâcuaß saß li cutan aßan chi kßaxal sa saß xchßôleb. Ut queßxxakab cuißchic xcaß sut laj Salomón li ralal laj David chokß xreyeb. Ut chiru li Kâcuaß queßxqßue li aceite saß xjolom re xxakabanquil chokß rey ut queßxxakab laj Sadoc chokß aj tij.
23Ja Saalomon istus Issanda aujärjel kui kuningas oma isa Taaveti asemel, ja tal oli edu; ja kogu Iisrael kuulas teda.
23Ut laj Salomón qui-oc chokß rey saß xbêneb lix tenamit li Dios chokß rêkaj laj David lix yucuaß. Us na-el chiru chixjunil li naxbânu. Ut chixjunileb laj Israel queßxbânu li cßaßru quixye laj Salomón.
24Kõik vürstid ja vägevad, samuti ka kõik kuningas Taaveti pojad heitsid kuningas Saalomoni alamaiks.
24Chixjunileb li cuanqueb xcuanquil joß eb ajcuiß li cauheb rib chi pletic ut chixjunileb li ralal laj David queßxqßue xlokßal li rey Salomón.
25Ja Issand tegi Saalomoni väga suureks kogu Iisraeli silma ees ning andis temale kuningliku au, millist ei olnud ühelgi kuningal, kes enne teda Iisraelis oli olnud.
25Ut li Kâcuaß quixnimobresi xcuanquil laj Salomón chiruheb chixjunileb laj Israel. Mâ jun chic rey quicuan nak toj mâjiß na-oc saß xcuanquil laj Salomón quiqßueheß xlokßal joß laj Salomón.
26Taavet, Iisai poeg, valitses kogu Iisraeli üle.
26Laj David li ralal laj Isaí quicuan chokß xreyeb li tenamit Israel.
27Ja aega, mis ta Iisraelis valitses, oli nelikümmend aastat; Hebronis valitses ta seitse aastat ja Jeruusalemmas valitses ta kolmkümmend kolm aastat.
27Caßcßâl chihab quicuan chokß xreyeb laj Israel. Cuukub chihab quicuan saß xcuanquil aran Hebrón. Ut oxlaju xcaßcßâl chihab quicuan saß xcuanquil aran Jerusalén.
28Siis ta suri kõrges vanuses, tal oli olnud küllalt päevi, rikkust ja au, ja tema poeg Saalomon sai tema asemel kuningaks.
28Ac tîx chic chi us laj David nak quicam. Najt rok lix yußam ut cuan xlokßal ut xbiomal. Ut aß chic laj Salomón li ralal, aßan li qui-oc chokß xreyeb laj Israel chokß rêkaj laj David.
29Ja kuningas Taaveti lood, varasemad ja hilisemad, vaata, need on kirja pandud nägija Saamueli lugudes, prohvet Naatani lugudes ja ilmutaja Gaadi lugudes
29Chixjunil li quilajxbânu laj David, chalen saß xticlajic nak qui-oc chokß rey ut toj nak quixrak lix cßanjel tzßîbanbil retal saß lix hu li profeta Samuel ut tzßîbanbil ajcuiß retalil saß eb lix hu li profeta Natán ut li profeta Gad.Tzßîbanbil retalil chanru nak quitaklan ut chanru lix cuanquil li rey David. Ut tzßîbanbil ajcuiß retalil li cßaßru quixcßul aßan joß eb ajcuiß laj Israel. Ut tzßîbanbil retalil li cßaßru queßxcßul eb li jalan tenamit.
30koos kogu tema valitsemise ja võimu ning sündmustega, mis juhtusid temale ja Iisraelile ning kõigi maade kuningriikidele.
30Tzßîbanbil retalil chanru nak quitaklan ut chanru lix cuanquil li rey David. Ut tzßîbanbil ajcuiß retalil li cßaßru quixcßul aßan joß eb ajcuiß laj Israel. Ut tzßîbanbil retalil li cßaßru queßxcßul eb li jalan tenamit.