¹Ja neil päevil sündis, et vilistid kogusid oma väehulgad sõjakäigule, võitluseks Iisraeli vastu; ja Aakis ütles Taavetile: 'Tea, et sul tuleb koos minuga minna välja leeri, sinul ja su meestel!'

¹Saß jun li cutan eb lix soldâdeb laj filisteo queßxchßutub ribeb re teßxic chi pletic riqßuineb laj Israel. Laj Aquis quixye re laj David: —Tento nak lâat ut eb lâ soldados texxic chikix chi pletic, chan.

²Ja Taavet ütles Aakisele: 'Hea küll! Nüüd saad sa teada, mida su sulane suudab teha.' Ja Aakis ütles Taavetile: 'Hea küll! Ma panen sind kogu ajaks kaitsma mu pead.'

²Laj David quixye: —Matcßoxlac. Lâo aj cßanjel châcuu. Lâat tâcuil cßaßru takabânu, chan. Laj Aquis quixye re: —Tatinxakab chokß aj cßamol be chiruheb li nequeßcßacßalen cue, chan.

³Saamuel oli surnud, kogu Iisrael oli teda leinanud ja nad olid ta matnud Raamasse, ta oma linna. Ja Saul oli maalt kaotanud lausujad ja ennustajad.

³Laj Samuel ac quicam ut eb laj Israel queßrahoß xchßôleb ut queßyâbac chirix. Aran Ramá queßxmuk saß lix tenamit. Ut laj Saúl ac xrisiheb aran Judá eb laj kße ut eb laj ilonel.

⁴Ja vilistid kogunesid ja tulid ning lõid leeri üles Suunemisse; ja Saul kogus kokku kogu Iisraeli ning nemad lõid leeri üles Gilboasse.

⁴Nak queßxchßutub ribeb laj filisteo, queßcôeb ut queßxyîb lix muhebâleb aran Sunem. Ut laj Saúl quixchßutubeb laj Israel ut queßxyîb lix muhebâleb aran Gilboa.

⁵Aga kui Saul nägi vilistite leeri, siis ta kartis ja ta süda värises väga.

⁵Nak laj Saúl quiril lix muhebâleb laj filisteo, cßajoß nak quixucuac ut qui-oc xcßaßux.

⁶Ja Saul küsis Issandalt, aga Issand ei vastanud temale ei unenägude, uurimi ega prohvetite läbi.

⁶Laj Saúl quixpatzß re li Dios cßaßru tixbânu. Abanan li Dios incßaß chic quixsume chi moco saß xmatcß, chi moco riqßuin li Urim, chi moco xbaneb li profetas.

⁷Siis Saul ütles oma sulastele: 'Otsige mulle üks naine, kellel on lausuja vaim, siis ma lähen tema juurde ja küsin temalt!' Ja ta sulased ütlesid temale: 'Vaata, Een-Dooris on lausuja vaimuga naine.'

⁷Laj Saúl quixbokeb li nequeßtaklan saß xbêneb lix soldados. Quixye reheb: —Sicßomak chak junak li ixk aj kße ut lâin tinxic chi âtinac riqßuin aßan, chan. Eb li cuînk queßxye re: —Cuan jun li ixk aj kße aran Endor li naxnau kßehînc, chanqueb.

⁸Saul tegi ennast tundmatuks, pani teised riided selga ja läks, tema ja kaks meest koos temaga, ja nad tulid öösel naise juurde; ja ta ütles: 'Ennusta ometi mulle vaimu abil ja lase tõusta mu ette see, keda ma sulle nimetan!'

⁸Laj Saúl jalan li rakß li quixqßue chirix. Aßan quiraj nak incßaß tânaßekß ru. Ut quixcßam chirix cuib li cuînk nak cô chi kßek chirilbal li ixk. Quixye re: —Nacuaj nak tatâtinak riqßuineb li musikßej re nak tâye cue cßaßru tâcßulmânk. Tâbok lix musikß li cuînk li tinye âcue, chan.

⁹Aga naine vastas temale: 'Vaata, sa ju tead, mida Saul on teinud, kuidas ta maalt kaotas lausujad ja ennustajad. Miks sa tahad nüüd seada mu hingele püünist, et saata mind surma?'

⁹Li ixk quixye re: —Lâat nacanau nak li rey Saúl quirisiheb chixjunileb laj kße saß li naßajej aßin. ¿Cßaßru yôcat chixbânunquil? ¿Cßaßut nak yôcat chinqßuebal saß chßaßajquilal? ¿Ma tâcuaj nak tineßxcamsi? chan.

¹⁰Aga Saul vandus temale Issanda juures, öeldes: 'Nii tõesti kui Issand elab, selle asja eest ei taba sind karistus!'

¹⁰Laj Saúl quixye re: —Saß xcßabaß li nimajcual Dios, lâin ninye âcue nak mâ jun raylal tâchâlk saß âbên cui tâbânu li cßaßru nintzßâma châcuu, chan.

¹¹Naine küsis: 'Keda pean laskma tõusta su ette?' Ja ta vastas: 'Lase Saamuel tõusta mu ette!'

¹¹Li ixk quixye re: —¿Ani tâcuaj tinbok xmusikß? chan. Laj Saúl quixye re: —Nacuaj nak tâbok xmusikß laj Samuel, chan.

¹²Aga kui naine nägi Saamueli, siis ta kisendas kõvasti; ja naine rääkis Saulile, öeldes: 'Miks sa mind petsid? Sina oled ju Saul!'

¹²Nak li ixk quiril laj Samuel, quixjap re xban xxiu ut quixye:

¹³Aga kuningas ütles temale: 'Ära karda! Ütle ainult, mida sa näed!' Ja naine ütles Saulile: 'Ma näen jumalat maa seest üles tõusvat.'

¹³—¿Cßaßut nak xinâbalakßi? Lâat li rey Saúl, chan. Laj Saúl quixye re: —Matxucuac. Ye cue cßaßru yôcat chirilbal, chan. Li ixk quixye: —Nacuil jun chanchan dios yô chi êlc saß chßochß, chan.

¹⁴Siis ta küsis temalt: 'Kuidas ta välja näeb?' Ja naine vastas: 'Üks vana mees tõuseb üles ja tal on kuub seljas.' Siis mõistis Saul, et see oli Saamuel, ja ta heitis silmili maha ning kummardas.

¹⁴Laj Saúl quixye: —¿Chanru na-iloc? chan. Li ixk quixye: —Aßan jun tîxil cuînk. Cuan jun xtßicr najt rok chirix, chan. Ut laj Saúl saß junpât quixnau nak aßan laj Samuel ut quixcuikßib rib saß chßochß re xqßuebal xlokßal.

¹⁵Ja Saamuel küsis Saulilt: 'Miks sa tülitad mind, lastes mind üles tõusta?' Ja Saul vastas: 'Mul on väga kitsas käes, sest vilistid sõdivad mu vastu ja Jumal on minu juurest lahkunud ega vasta mulle enam ei prohvetite ega unenägude läbi. Sellepärast ma hüüdsin sind, et sa annaksid mulle teada, mida ma pean tegema.'

¹⁵Laj Samuel quixye re laj Saúl: —¿Cßaßut nak yôcat chinchßißchßißinquil? ¿Cßaßut nak xinâbok arin? chan. Laj Saúl quixye: —Cßajoß li raylal yôquin chixcßulbal. Eb laj filisteo yôqueb chi pletic cuiqßuin. Ut li Dios xinixtzßektâna. Incßaß chic naxsume lin tij, chi moco saß inmatcß, chi moco xbaneb li profetas. Joßcan nak xatinbok re nak tâye cue cßaßru tinbânu, chan laj Saúl.

¹⁶Aga Saamuel ütles: 'Mispärast sa küsid minult, kui Issand on sinu juurest lahkunud ja on saanud su vaenlaseks?

¹⁶Laj Samuel quixye re: —¿Cßaßut nak nacapatzß cue cßaßru tâbânu? Li Kâcuaß ac xatxcanab âjunes ut xicß chic nacatril.

¹⁷Issand on tõesti sulle teinud, nagu ta minu läbi on rääkinud: Issand on kiskunud kuningriigi sinu käest ja on selle andnud su ligimesele Taavetile.

¹⁷Li Kâcuaß yô chixbânunquil li cßaßru quixye nak tixbânu joß xinye âcue lâin. Li Kâcuaß xrisi lâ cuanquil ut xqßue re laj David li quicuan chokß âcuochben.

¹⁸Et sa ei ole kuulanud Issanda häält ega ole andnud amalekile tunda tema tulist viha, siis nüüd on Issand teinud seda sinule.

¹⁸Lâat incßaß xabânu li quixye âcue nak yô xjoskßil saß xbêneb laj Amalec. Xakßet ban li râtin. Joßcan nak li Kâcuaß xrisi lâ cuanquil anakcuan.

¹⁹Issand annab ka Iisraeli koos sinuga vilistite kätte ja homme oled sa koos oma poegadega minu juures. Issand annab vilistite kätte ka Iisraeli leeri.'

¹⁹Li Kâcuaß tatxkßaxtesi lâat ut eb laj Israel saß rukßeb laj filisteo. Cuulaj lâat ut eb lâ cualal cuânkex arin cuiqßuin. Ut li Kâcuaß tixcanabeb li soldados laj Israel saß rukßeb laj filisteo, chan.

²⁰Siis langes Saul äkitselt täies pikkuses maha, nii väga kartis ta Saamueli sõnu. Temal ei olnud ka enam jõudu, sest ta ei olnud leiba söönud kogu päeva ja kogu öö.

²⁰Usta kßaxal nim, abanan quixucuac laj Saúl nak quirabi li cßaßru quixye laj Samuel. Quitßaneß saß chßochß. Mâcßaß chic xmetzßêu xban nak incßaß quicuaßac chiru li cutan aßan ut chiru li kßojyîn.

²¹Aga naine tuli Sauli juurde ja, nähes, et ta oli väga hirmunud, ütles temale: 'Vaata, su teenija kuulis su häält ja ma panin oma elu kaalule ning kuulsin su sõnu, mis sa mulle kõnelesid.

²¹Li ixk quinachßoc riqßuin ut quiril nak mâcßaß chic xmetzßêu xban xxiu. Quixye re: —At rey, lâin xinbânu li cßaßru xaye cue, usta naru tincamsîk xban.

²²Ja nüüd kuule ometi ka sina oma teenija häält ja lase ma panen su ette palukese leiba; söö, et sul oleks jõudu teeleminekuks!'

²²Joßcan nak nintzßâma châcuu nak tâbânu li cßaßru tinye âcue. Tinqßue caßchßinak âtzacaêmk re nak tâcuânk âmetzßêu chi sukßîc, chan.

²³Aga ta keeldus ja ütles: 'Mina ei söö.' Siis käisid temale peale niihästi ta sulased kui ka naine, ja ta kuulis nende häält; ja ta tõusis maast ning istus voodi peale.

²³Laj Saúl incßaß raj quiraj cuaßac. Abanan eb li rochben queßxye re nak tento tâcuaßak. Joßcan nak quicuacli ut quichunla saß li cuarib.

²⁴Ja naisel oli kodus nuumvasikas; ta tappis selle kiiresti, võttis jahu, sõtkus ja küpsetas hapnemata leiba.

²⁴Li ixk aßan cuan jun li cuacax toj sâj riqßuin ut nim xtibel. Quixcamsi ut quixcßub. Quixchap li cßaj ut quixyîb ajcuiß li caxlan cua mâcßaß xchßamal.Quixqßue li tzacaêmk reheb laj Saúl ut eb li cuanqueb rochben ut queßxtzaca. Nak queßrakeß chi cuaßac, queßcôeb chiru li kßojyîn aßan.

²⁵Ja ta tõi toidu Sauli ja tema sulaste ette ning need sõid; siis nad tõusid ja läksid ära selsamal ööl.

²⁵Quixqßue li tzacaêmk reheb laj Saúl ut eb li cuanqueb rochben ut queßxtzaca. Nak queßrakeß chi cuaßac, queßcôeb chiru li kßojyîn aßan.