¹Kui Taavet ja tema mehed jõudsid kolmandal päeval Siklagi, olid amalekid tunginud kallale Lõunamaale ja Siklagile; nad olid Siklagi vallutanud ja tulega ära põletanud.

¹Saß rox li cutan laj David ut eb li cuanqueb rochben queßcuulac saß lix tenamit Siclag. Queßxqßue retal nak eb laj Amalec ac xeßoc saß eb li naßajej Neguev ut Siclag. Queßxcßam li cßaßru cuan aran ut queßxcßat li tenamit.

²Naised, kes seal olid olnud, niihästi pisikesed kui suured, olid nad viinud vangi; nad ei olnud surmanud kedagi, vaid viinud kaasa ja läinud oma teed.

²Mâ jun reheb queßxcamsi, abanan queßxchapeb li ixk ut queßxcßameb chirixeb nak queßcôeb saß xtenamiteb.

³Ja kui Taavet oma meestega jõudis linna, vaata, siis oli see tulega põletatud, nende naised ja pojad ja tütred aga vangi viidud.

³Nak queßoc saß li tenamit, laj David ut li cuanqueb rochben queßxqßue retal nak cßatbil chic lix tenamiteb ut ac xeßcßameß li rixakileb, joßqueb ajcuiß li ralal xcßajoleb.

⁴Siis Taavet ja rahvas, kes oli koos temaga, tõstsid häält ja nutsid, kuni nad enam ei jõudnud nutta.

⁴Laj David ut eb li cuanqueb rochben queßxjap reheb chi yâbac. Ut incßaß queßxcanab toj retal queßlub.

⁵Vangi viidud olid ka Taaveti mõlemad naised: Ahinoam, jisreellanna, ja Abigail, karmellase Naabali naine.

⁵Queßcßameß ajcuiß li cuib chi rixakil laj David. Aßaneb lix Ahinoam, Jezreel xtenamit, ut lix Abigail, li quicuan chokß rixakil laj Nabal aran Carmel.

⁶Ja Taavetil oli väga kitsas käes, sest rahvas lubas tema kividega surnuks visata, sellepärast et kogu rahvas oli hinges kibestunud, igaüks oma poegade ja tütarde pärast; aga Taavet kinnitas ennast Issandas, oma Jumalas.

⁶Cßajoß lix cßaßux laj David xban nak eb li cuanqueb rochben queßxye nak teßxcut chi pec laj David xban xrahil xchßôleb. Abanan li Kâcuaß quixqßue xcacuilal xchßôl laj David.

⁷Ja Taavet ütles preester Ebjatarile, Ahimeleki pojale: 'Too mulle ometi õlarüü!' Ja Ebjatar tõi Taavetile õlarüü.

⁷Laj David quixye re laj Abiatar, laj tij, li ralal laj Ahimelec: —Bânu usilal, cßam chak li efod, chan. Ut laj Abiatar quixcßam li efod riqßuin.

⁸Ja Taavet küsis Issandalt, öeldes: 'Kas pean seda röövjõuku taga ajama? Kas ma saan nad kätte?' Ja Issand vastas talle: 'Aja taga, sest sa saad nad tõesti kätte ja päästad kindlasti vangid!'

⁸Laj David quitijoc ut quixye re li Dios: —¿Ma us cui tinxic chirixeb chixchapbaleb laj Amalec? ¿Ma toj toxebintau saß be? chan. Li Kâcuaß quixye re: —Ayukex. Relic chi yâl tâtauheb ut tâcoleb li xeßxchap ut xeßxcßam chirixeb, chan.

⁹Ja Taavet läks, tema ja need kuussada meest, kes olid koos temaga, ja nad jõudsid kuni Besori jõeni, kuhu osa jäi peatuma.

⁹Joßcan nak queßcôeb laj David rochbeneb li cuakib ciento chi cuînk chixsicßbaleb laj Amalec. Nak queßcuulac cuan cuiß li nimaß Besor,

¹⁰Aga Taavet jätkas tagaajamist, tema ja nelisada meest, kuna peatuma jäi kakssada meest, kes olid väsinud Besori jõe ületamiseks.

¹⁰aran queßcana cuib ciento li cuînk xban nak queßlub chi numecß saß li nimaß. Ut li câhib ciento chic queßcôeb chirix laj David.

¹¹Nad leidsid väljalt ühe Egiptuse mehe ja viisid selle Taaveti juurde; ja nad andsid mehele leiba süüa ja vett juua.

¹¹Eb li cuînk li cuanqueb rochben laj David queßxtau jun li cuînk aj Egipto saß li cßalebâl ut queßxcßam riqßuin laj David. Queßxqßue xcua rucßa.

¹²Ja nad andsid talle tüki viigimarjakakku ja kaks rosinakakku; ta sõi ja ta vaim virgus, sest ta ei olnud kolm päeva ja kolm ööd leiba söönud ega vett joonud.

¹²Queßxqßue ajcuiß li chaki higo ut cuib cût li chaki uvas. Ut quicßulun cuißchic xchßôl li cuînk xban nak ac cuan oxib cutan ut oxib kßojyîn incßaß naxyal cua.

¹³Ja Taavet küsis temalt: 'Kelle oma sa oled ja kust sa pärit oled?' Ja ta vastas: 'Mina olen Egiptuse poiss, amaleki mehe sulane, ja mu isand jättis mind maha, sellepärast et ma kolm päeva tagasi jäin haigeks.

¹³Laj David quixye re: —¿Ani âpatrón? ¿Bar xatchal chak? chan. Li cuînk quixye re: —Lâin aj Egipto. Lâin xmôs jun li cuînk xcomoneb laj Amalec. Oxib cutan incanabanquil arin xban lin patrón xban nak yajin.

¹⁴Me tungisime kallale kreetide Lõunamaale, ja sellele, mis kuulub Juudale, ja Kaalebi Lõunamaale, ja me põletasime tulega Siklagi.'

¹⁴Lâo xocuulac aran Neguev bar cuanqueb cuiß eb laj cereteo. Ut xocuulac ajcuiß aran Judá ut aran Neguev saß lix naßaj laj Caleb. Ut xkacßat ajcuiß li tenamit Siclag, chan.

¹⁵Ja Taavet küsis temalt: 'Kas tahad mind viia selle röövjõugu juurde?' Ja ta vastas: 'Vannu mulle Jumala juures, et sa mind ei tapa ega loovuta mu isanda kätte, siis ma viin sind selle röövjõugu juurde!'

¹⁵Laj David quixye re: —¿Ma târûk tinâcßam cuanqueb cuiß li jun chßûtal chi aj êlkß aßan? chan. Ut li cuînk quixye re: —Cui lâat tâye cue saß xcßabaß li Dios nak incßaß tinâcamsi, chi moco tinâkßaxtesi saß rukß lin patrón, lâin tatincßam bar cuanqueb cuiß, chan.

¹⁶Ja ta viis teda, ja vaata, nad olid laiali üle kogu maa söömas, joomas ja pidutsemas kõige selle suure saagi pärast, mille nad olid võtnud vilistite maalt ja Juudamaalt.

¹⁶Ut li cuînk aßan quixcßameb laj David bar cuanqueb cuiß laj êlkß. Eb laj Amalec cuanqueb yalak bar saß li naßajej aßan. Yôqueb chi ninkßeîc. Yôqueb chi cuaßac ut yôqueb chi ucßac xban xsahil xchßôleb xban nak nabal li cßaßak re ru queßrelkßa.

¹⁷Ja Taavet lõi neid nende retke hommikust kuni teise päeva õhtuni; neist ei pääsenud muud kui ainult nelisada noort meest, kes istusid kaamelite selga ja põgenesid.

¹⁷Nak quisakêu, laj David ut li cuanqueb rochben queßpletic riqßuineb chalen ekßela toj retal qui-ecuu saß li cutan aßan. Quilajeßxcamsiheb chixjunileb. Caßaj cuiß câhib ciento chi sâj cuînk queßêlelic chirix camello.

¹⁸Ja Taavet päästis kõik, mis amalekid olid võtnud; Taavet päästis ka oma mõlemad naised.

¹⁸Laj David quixmakß chiruheb chixjunil li cßaßru queßrelkßa eb laj Amalec, joß ajcuiß li cuib chi rixakil.

¹⁹Neile ei jäänud midagi vajaka, ei vähemast ega suuremast, ei poegadest ega tütardest, ei saagist ega muust, mida nad neilt olid võtnud - Taavet tõi kõik tagasi.

¹⁹Queßrêchani cuißchic chixjunil li cßaßru quimakßeß chiruheb. Mâcßaß quisach chiruheb. Quixcoleb ajcuiß li ixk ut eb li cocßal.

²⁰Ja Taavet võttis kõik lambad, kitsed ja veised, ja nad ajasid neid muu karja ees ning ütlesid: 'See on Taaveti saak.'

²⁰Ut queßxcßam chixjunil li carner ut li cuacax. Queßxberesiheb chiruheb nak queßsukßi cuißchic saß xtenamiteb. Ut eb li cuanqueb rochben yôqueb chixyebal: —Chixjunil aßin xrêchani chak laj David, chanqueb.

²¹Ja Taavet tuli nende kahesaja mehe juurde, kes olid väsinud, et järgneda Taavetile, ja olid jäetud Besori jõe äärde; ja need tulid vastu Taavetile ja rahvale, kes oli koos temaga; Taavet lähenes rahvale ja küsis, kuidas nende käsi käib.

²¹Queßsukßi cuißchic saß li nimaß Besor li queßcana cuiß li cuib ciento chi cuînk li incßaß queßru chi xic chirix laj David xban xlubiqueb. Chi saheb saß xchßôl queßcôeb chixcßulbal laj David ut li cuanqueb rochben. Ut laj David quixqßue xsahileb xchßôl.

²²Aga kõik pahad ja kõlvatud meeste hulgast, kes olid käinud koos Taavetiga, võtsid sõna ja ütlesid: 'Sellepärast et nad ei tulnud koos meiega, ei anna me neile saagist, mida oleme päästnud, mitte midagi muud kui igaühele ainult ta naise ja lapsed; viigu nad need ja mingu!'

²²Abanan cuanqueb saß xyânkeb li queßcôeb chirix laj David incßaß us xnaßlebeb. Queßxye re laj David: —Eb aßan incßaß xeßcôeb chikix. Incßaß naru teßxcßul li cßaßru xkêchani chak. Caßaj cui li rixakileb ut lix cocßaleb teßqßuehekß reheb, chanqueb.

²³Aga Taavet ütles: 'Mu vennad, ärge tehke nõnda sellega, mis Issand meile on andnud; tema hoidis meid ja andis meie kätte selle röövjõugu, kes tuli meile kallale.

²³Abanan laj David quixye reheb: —Ex cuas cuîtzßin, incßaß naru takabânu chi joßcan. Aß li Dios, aßan li xqßuehoc re chixjunil li xkêchani. Aßan li quicoloc ke ut aßan ajcuiß xtenkßan ke chi numtâc saß xbêneb laj Amalec, li queßelkßan re li cßaßru ke.

²⁴Kes küll kuulaks teid selles asjas? Sest missugune on selle osa, kes läheb sõtta, niisugune on ka selle osa, kes jääb varustuse juurde. Saak tuleb jaotada võrdselt!'

²⁴Mâ ani tixcßul xchßôl li cßaßru yôquex chixyebal. Juntakßêt takacßul chikajunilo, joß li nequeßcana riqßuin li cßaßru cuan ke, joß ajcuiß li nequeßxic chi pletic. Juntakßêt takacßul chikajunilo, chan.

²⁵Ja nõnda jäigi alates sellest päevast ja edaspidi: sest ta tegi selle seaduseks ja õiguseks Iisraelis kuni tänapäevani.

²⁵Chalen saß li cutan aßan toj anakcuan, joßcan nequeßxbânu eb laj Israel.

²⁶Ja kui Taavet tuli Siklagi, siis ta läkitas osa saagist Juuda vanemaile, igaühele oma sõpradest, öeldes: 'Vaata, siin on teile tervitusand Issanda vaenlastelt saadud saagist!'

²⁶Nak laj David quicuulac aran Siclag, quixtakla xmâtaneb li ramîg li nequeßcßamoc be aran Judá. Quixye reheb: —Li mâtan aßin xcomon li xkamakß chiruheb li xicß nequeßiloc re li Kâcuaß Dios, chan.

²⁷Ta läkitas neile, kes olid Peetelis, Lõunamaa Raamotis, Jattiris,

²⁷Ut quixtakla ajcuiß xmâtaneb li cuanqueb Bet-el, li cuanqueb Ramot re Neguev, ut reheb ajcuiß li cuanqueb Jatir,

²⁸Aroeris, Sifmotis, Estemoas,

²⁸joß ajcuiß eb li cuanqueb Aroer, eb li cuanqueb Sifmot, eb li cuanqueb Estemoa,

²⁹Raakalis, jerahmeellaste linnades, keenlaste linnades,

²⁹eb li cuanqueb Racal, joß eb ajcuiß li cuanqueb saß eb li tenamit aran Jerameel ut eb lix tenamiteb laj Ceneo.

³⁰Hormas, Boor-Aasanis, Atakis

³⁰Quixtakla ajcuiß reheb li cuanqueb Horma, ut eb li cuanqueb Corasán, ut eb li cuanqueb Atac,joß eb ajcuiß li cuanqueb Hebrón. Ut quixtakla ajcuiß reheb chixjunileb li naßajej li quicuan cuiß laj David rochbeneb li cuînk li nequeßoquen chirix.

³¹ja Hebronis, ja kõigisse paigusse, kus Taavet ise ja ta mehed olid käinud.

³¹joß eb ajcuiß li cuanqueb Hebrón. Ut quixtakla ajcuiß reheb chixjunileb li naßajej li quicuan cuiß laj David rochbeneb li cuînk li nequeßoquen chirix.