Estonian

Kekchi

2 Chronicles

3

1Ja Saalomon hakkas Issanda koda ehitama Jeruusalemma Morija mäele, kus Taavetil, tema isal, oli olnud ilmutus, paika, mille Taavet oli kindlaks määranud jebuuslase Ornani rehealuse kohale.
1Laj Salomón quixtiquib xyîbanquil lix templo li Kâcuaß aran Jerusalén saß li tzûl Moriah saß li naßajej li quixcßutbesi cuiß rib li Kâcuaß chiru laj David lix yucuaß. Li naßajej aßan, aßan li naßajej li quirisi cuiß rix lix trigo laj Ornán aj jebuseo, li ac cauresinbil xban laj David re xyîbanquil li templo.
2Ta hakkas ehitama teise kuu teisel päeval, oma valitsemise neljandal aastal.
2Laj Salomón quixtiquib xyîbanquil li templo saß li cuib xbe li xcab po re li xcâ chihab roquic chokß rey.
3Ja need on mõõdud, mis Saalomon Jumala koja ehituseks määras: pikkus, vana küünramõõdu järgi, kuuskümmend küünart ja laius kakskümmend küünart.
3Aßan aßin xbisbal lix cimiento lix templo li Kâcuaß li quixyîb li rey Salomón: lix nimal rok, aßan cuukub xcaßcßâl metro ut lix nimal ru, aßan belêb metro.
4Eeskoda selle ees oli, vastavalt koja laiusele, kakskümmend küünart pikk ja selle kõrgus oli sada kakskümmend küünart; ja ta kattis selle seestpoolt puhta kullaga.
4Li naßajej li cuan saß li oquebâl, aßan belêb metro xnajtil rok, joß xnimal ru li templo. Ut lix najtil xteram, aßan belêb metro. Ut quixletz li tzßakal oro chi saß.
5Ta vooderdas suure koja küpressipuuga ja kattis selle parima kullaga; ta tegi selle peale palmid ja pärjad.
5Saß li Santil Naßajej quixtzßap li tzßac chi saß riqßuin li cheß ciprés. Ut quixtzßap li ru riqßuin li tzßakal oro. Ut quixqßue xsahob ru retalil li cheß palmera ut li cadena.
6Ta kattis koja ilustuseks kalliskividega; ja kuld oli Parvaimi kuld.
6Ut quixletz li tertôquil pec chiru li templo re xqßuebal xsahob ru. Li oro, aßan li quichal chak Parvaim.
7Ta kattis koja - palgid, läved, seinad ja uksed - kullaga ja nikerdas seinte peale keerubid.
7Joßcaßin nak quixletz li oro saß li templo chiru li tzßamba, chiru lix marquil li puertas, ut chiruheb li tzßac, joß eb ajcuiß li puertas. Ut quixyîb li retalileb li querubín chiruheb li tzßac.
8Ja ta tegi kõige pühama paiga; selle pikkus oli, vastavalt koja laiusele, kakskümmend küünart ja laius kakskümmend küünart; ta kattis selle parima kullaga, mida oli kuussada talenti.
8Ut quixyîb ajcuiß li Lokßlaj Santil Naßajej. Belêb metro xnimal rok. Ut lix nimal ru, aßan belêb metro joß xnimal ru li templo. Li châbil oro li quixletz chiru, aßan numenak ôb ciento quintal.
9Ja kuldnaelad vaagisid viiskümmend seeklit; ka ülakambrid kattis ta kullaga.
9Li claux yîbanbil riqßuin oro ut numenak jun libra râlal li junjûnk. Quixletz ajcuiß li oro chiruheb li cocß cab li cuanqueb saß xcaß tasalil li templo.
10Ja kõige pühamasse paika valmistas ta valatud tööna kaks keerubit, need kaeti kullaga.
10Saß li Lokßlaj Santil Naßajej quixyîb cuib li querubines riqßuin cheß. Ut quixletz li oro chiruheb.
11Ja keerubite tiibade pikkus oli kokku kakskümmend küünart: üks tiib, viieküünrane, puudutas koja seina, ja teine tiib, viieküünrane, puudutas teise keerubi tiiba.
11Belêb metro xnimal ru lix xiqßueb li cuib chi querubines. Cuib metro riqßuin ôb xcaßcßâl centímetro xnînkal li junjûnk. Jun li xicß nocoxtau li tzßac jun pacßal. Ut li xicß jun chic nocoxcßul rib riqßuin lix xicß li querubín jun chic.
12Ja teise keerubi viieküünrane tiib puudutas koja seina ja teine viieküünrane tiib puutus kokku teise keerubi tiivaga.
12Joßcan ajcuiß li querubín jun chic. Jun lix xicß cuib metro riqßuin ôb xcaßcßâl centímetro xnimal ut nocoxtau li tzßac li cuan saß li jun pacßal chic. Ut lix xicß jun chic nocoxcßul rib riqßuin lix xicß li querubín jun chic.
13Nende keerubite tiivad olid laialilaotatult kakskümmend küünart; need seisid oma jalgade peal ja nende näod olid koja poole.
13Eb li querubines aßin helho lix xiqßueb. Belêb metro oquenak chixjunil. Xakxôqueb li querubines ut yôqueb chi iloc saß li Santil Naßajej.
14Ja ta valmistas eesriide sinisest, purpurpunasest ja karmiinpunasest lõngast ja valgest linasest ning tegi selle peale keerubid.
14Ut quixyîb ajcuiß li nimla tßicr li târamok re lix Lokßlaj Santil Naßajej riqßuin li nokß azul, joß ajcuiß púrpura ut cak. Yîbanbil riqßuin li bakbil nokß lino. Chokß xsahob ru quixqßue retalil li querubines chiru.
15Ja ta valmistas koja ette kaks sammast, kolmkümmend viis küünart kõrged; ja nupp, mis oli nende otsas, oli viieküünrane.
15Ut quixyîb ajcuiß cuib li nînki okech re tixqßue chiru li templo. Caßchßin mâ cuaklaju metro xnînkal rok. Ut li chßîchß li quixyîb re xchßicbal saß xjolomeb li cuib chi okech, aßan cuib metro riqßuin ôb xcaßcßâl centímetro xnînkal rok.
16Ja ta valmistas ketid nagu tagaruumis ning pani need sammaste otsa; ta valmistas sada granaatõuna ja pani need kettide külge.
16Ut quixyîb ajcuiß li cadena re xqßuebal saß xbên li okech. Ut quixyîb ajcuiß jun ciento li granadas riqßuin chßîchß ut quixletz chiru li cadena.Quixqßue li okech chiru li templo. Li jun li quicana saß lix nim quixqßue Jaquín chokß xcßabaß Ut li okech jun chic li quicana saß li tzße quixqßue Boaz chokß xcßabaß.
17Ja ta püstitas templi ette sambad: ühe paremale poole ja teise vasakule poole; ta pani parempoolsele nimeks Jaakin ja vasakpoolsele nimeks Boas.
17Quixqßue li okech chiru li templo. Li jun li quicana saß lix nim quixqßue Jaquín chokß xcßabaß Ut li okech jun chic li quicana saß li tzße quixqßue Boaz chokß xcßabaß.