1Ja Hiskija läkitas sõna kogu Iisraelile ja Juudale ja kirjutas kirjad ka Efraimile ja Manassele, et nad tuleksid Issanda kotta Jeruusalemma pidama paasapüha Issanda, Iisraeli Jumala auks.
1Li rey Ezequías quixtakla li hu riqßuineb chixjunileb li ralal xcßajol laj Israel ut eb laj Judá ut quixtakla ajcuiß resil riqßuineb chixjunileb li ralal xcßajol laj Efraín ut laj Manasés. Quixbokeb chixjunileb Jerusalén saß lix templo li Kâcuaß re nak teßxbânu li nînkße Pascua re xlokßoninquil li Kâcuaß lix Dioseb laj Israel.
2Kuningas oma vürstidega ja kogu Jeruusalemma kogudusega oli otsustanud pidada paasapüha teises kuus.
2Li rey ac x-âtinac riqßuineb li nequeßtenkßan re ut riqßuineb li chßutchßûqueb aran Jerusalén ut queßxcßûb ru nak teßxbânu li ninkße saß li xcab po,
3Sest nad ei saanud seda pidada õigel ajal, kuna preestrid ei olnud küllaldasel arvul endid pühitsenud ja rahvas ei olnud kogunenud Jeruusalemma.
3xban nak incßaß queßru xbânunquil li ninkße saß xkßehil xban nak moco nabaleb ta laj tij li queßxsantobresi ribeb chiru li Kâcuaß ut chixjunileb li tenamit incßaß queßxchßutub ribeb aran Jerusalén.
4See asi oli õige kuninga silmis ja terve koguduse silmis.
4Li rey quixcßul xchßôl joß eb ajcuiß chixjunileb li tenamit li chßutchßûqueb aran xbânunquil li nînkße.
5Ja nad otsustasid, et kutse pidi käima läbi kogu Iisraeli Beer-Sebast Daanini, et tuldaks Jeruusalemma paasapüha pidama Issanda, Iisraeli Jumala auks. Seda ei olnud peetud nii rohke osavõtuga, kui oli ette kirjutatud.
5Joßcan nak queßxcßûb ru nak teßxtakla resil saß chixjunil li naßajej Israel naticla chak saß li naßajej Beerseba nacuulac toj saß li naßajej Dan re nak teßchâlk Jerusalén chixninkßeinquil li Pascua re xlokßoninquil li Kâcuaß lix Dioseb laj Israel. Queßxbânu chi joßcan xban nak ac junxil chic incßaß queßxninkßei li Pascua joß tzßîbanbil retalil.
6Ja jooksjad käisid kirjadega kuningalt ja tema vürstidelt läbi kogu Iisraeli ja Juuda ning ütlesid, nagu oli kuninga käsk: 'Iisraeli lapsed, pöörduge taas Issanda, Aabrahami, Iisaki ja Iisraeli Jumala juurde, siis ta pöördub selle jäägi juurde, kes on pääsenud Assuri kuningate pihust!
6Li rey ut eb li nequeßtenkßan re queßxtaklaheb lix takl saß chixjunil li naßajej Israel ut Judá. Queßxcßam li hu li quixye chi joßcaßin: —Lâex aj Israel, sukßinkex riqßuin li Kâcuaß lix Dioseb laj Abraham, laj Isaac, ut laj Israel re nak li Dios tâsukßîk cuißchic êriqßuin lâex li joß qßuial chic quexcoleß saß rukß lix reyeb laj Asiria.
7Ärge olge oma vanemate ja vendade sarnased, kes murdsid truudust Issandale, oma vanemate Jumalale, ja keda ta andis koleduste kätte, nõnda nagu te ise näete!
7Mêbânu joß queßxbânu eb lê xeßtônil yucuaß ut eb lê rechßalal li queßxkßetkßeti ribeb chiru li Kâcuaß lix Dioseb lê xeßtônil yucuaß. Li Dios quixkßaxtesiheb chi sachecß xban li cßaßru queßxbânu joß yôquex chirilbal anakcuan.
8Ärge tehke nüüd oma kaela kangeks, nagu teie vanemad tegid, andke käsi Issandale ja tulge tema pühamusse, mille ta on pühitsenud igaveseks ajaks, ja teenige Issandat, oma Jumalat, et ta pööraks teie pealt oma tulise viha!
8Mêcacuubresi lê chßôl chiru li Kâcuaß joß queßxbânu lê xeßtônil yucuaß. Cubsihomak ban êrib chiru li Kâcuaß. Quimkex saß lix templo li quixsantobresi chi junelic. Chelokßoni li Kâcuaß re nak tâêlk lix joskßil saß êbên.
9Sest kui te pöördute tagasi Issanda juurde, siis leiavad teie vennad ja pojad halastust oma vangistajate ees ja võivad tulla tagasi sellele maale. Sest Issand, teie Jumal, on armuline ja halastaja, ja ta ei pööra teilt oma palet, kui te pöördute tagasi tema juurde.'
9Cui texsukßîk riqßuin li Kâcuaß, teßuxtânâk ruheb lê rechßalal ut eb lê ralal êcßajol xbaneb li queßcßamoc reheb chi prêxil ut teßsukßik cuißchic saß li naßajej aßin xban nak li Kâcuaß lê Dios, aßan na-uxtânan u ut natokßoban u. Incßaß textzßektâna cui texsukßîk cuißchic riqßuin, chan li rey saß li hu li quixtakla.
10Ja jooksjad käisid linnast linna Efraimi ja Manasse maal kuni Sebulonini; aga neid naerdi ja pilgati.
10Eb li takl queßcôeb saß li junjûnk chi tenamit saß eb li naßajej li cuanqueb cuiß li ralal xcßajol laj Efraín ut laj Manasés. Queßcuulac toj saß li naßajej li cuanqueb cuiß li ralal xcßajol laj Zabulón. Eb li tenamit incßaß queßabin chiruheb. Yôqueb chixhobbal ut yôqueb chixseßenquil.
11Ainult mehed Aaserist, Manassest ja Sebulonist alandasid endid ja tulid Jeruusalemma.
11Abanan cuanqueb ajcuiß li tenamit li queßxcubsi ribeb saß xyânkeb li ralal xcßajol laj Aser, laj Manasés ut laj Zabulón. Eb aßan queßcôeb Jerusalén.
12Ka Juudas oli Jumala käsi, andes neile üksmeelse südame kuninga ja vürstide Issanda sõna kohase käsu täitmiseks.
12Ut li Kâcuaß quitenkßan reheb li cuanqueb Judá re nak junaj lix chßôleb chixbânunquil li cßaßru queßxye li rey ut eb li nequeßtenkßan re joß quixye li râtin li Kâcuaß.
13Nõnda kogunes palju rahvast Jeruusalemma, et pidada hapnemata leibade püha teises kuus - väga suur kogudus.
13Ut kßaxal nabaleb queßxchßutub ribeb Jerusalén saß li ninkße nak queßxcuaß li caxlan cua li mâcßaß xchßamal saß li xcab po.
14Ja nad võtsid kätte ja kõrvaldasid Jeruusalemmas olevad altarid; nad kõrvaldasid ka kõik suitsutusaltarid ja viskasid Kidroni jõkke.
14Ut queßrisiheb li artal li queßxlokßoni cuiß li jalanil dios aran Jerusalén ut queßrisi ajcuiß li artal li queßxcßat cuiß li pom ut quilajeßxcut saß li nimaß aran Cedrón.
15Teise kuu neljateistkümnendal päeval tapsid nad paasatalle. Aga preestrid ja leviidid häbenesid, ja nad pühitsesid endid ning tõid Issanda kotta põletusohvreid.
15Saß li câlaju xbe li xcab po queßxcamsi li carner re li ninkße Pascua. Cßajoß nak queßxutânac eb laj tij ut eb laj levita. Joßcan nak queßxsantobresi ribeb ut queßxcßam lix cßatbil mayej saß lix templo li Kâcuaß.
16Ja nad asusid oma kohtadele jumalamehe Moosese Seaduse korra kohaselt: preestrid piserdasid leviitide käest vastuvõetud verd.
16Queßoc cuißchic chi cßanjelac saß li templo joß tzßîbanbil saß lix chakßrab laj Moisés laj cßanjel chiru li Dios. Ut eb laj levita queßxnumsi xquiqßuel li carner reheb laj tij. Ut eb laj tij queßxrachrachi chiru li artal.
17Aga koguduses olid paljud, kes ei olnud ennast pühitsenud; seepärast tapsid leviidid paasatallesid kõigile, kes ei olnud puhtad, et neid pühitseda Issandale.
17Nabaleb li tenamit toj mâjiß nequeßxsantobresi ribeb. Joßcan nak eb laj levita queßxcamsiheb li mayej xul re li Pascua saß xcßabaßeb li toj mâjiß nequeßxsantobresi ribeb ut queßxkßaxtesiheb chiru li Kâcuaß.
18Sest suur osa rahvast, paljud Efraimist, Manassest, Issaskarist ja Sebulonist, ei olnud ennast puhastanud, vaid nad sõid paasatalle teisiti, kui oli ette kirjutatud. Aga Hiskija oli nende eest palunud, öeldes: 'Hea Issand annab andeks
18Nabaleb li tenamit li queßchal chak saß lix naßajeb li ralal xcßajol laj Efraín, laj Manasés, laj Isacar ut laj Zabulón incßaß queßxsantobresi ribeb re teßcuaßak saß li nînkße Pascua. Abanan, queßcuaßac saß li ninkße Pascua, usta tzßîbanbil saß li chakßrab nak incßaß teßxbânu. Li rey Ezequías quitijoc chirixeb ut quixye: —At Kâcuaß, kßaxal nim lâ cuuxtân. Chacuy ta xmâqueb chixjunileb li nequeßsicßoc âcue chi anchaleb xchôl.
19igaühele, kes valmistab oma südant otsima Jumalat, Issandat, oma vanemate Jumalat, kuigi ta ei ole puhas, nagu pühadus nõuab!'
19At Kâcuaß, lâat lix Dioseb lix xeßtônil yucuaß. Chacuyeb xmâc usta toj mâjiß nequeßxsantobresi ribeb joß naraj li chakßrab chirix li santobresîc saß li templo, chan laj Ezequías.
20Ja Issand kuulis Hiskijat ning säästis rahva.
20Ut li Kâcuaß quirabi lix tij laj Ezequías ut quixcuy xmâqueb li tenamit.
21Ja Iisraeli lapsed, kes olid Jeruusalemmas, pidasid hapnemata leibade püha seitse päeva suure rõõmuga. Ja leviidid ja preestrid kiitsid iga päev Issandat võimsate mänguriistadega.
21Eb laj Israel li chßutchßûqueb aran Jerusalén queßninkßeîc ut queßxcuaß li caxlan cua mâcßaß xchßamal chiru cuukub cutan chi kßaxal sa saß xchßôleb. Eb laj levita ut eb laj tij yôqueb chixqßuebal xlokßal li Kâcuaß rajlal cutan. Yôqueb chi bichânc ut yôqueb chixchßeßbal lix cuajbeb re xqßuebal xlokßal li Dios.
22Ja Hiskija ütles tunnustust kõigile leviitidele, kes olid näidanud nii head arusaamist Issanda teenistuses. Ja nad sõid pühade ohvreid seitse päeva, ohverdasid tänuohvreid ja ülistasid Issandat, oma vanemate Jumalat.
22Li rey Ezequías quixqßue xcacuilal xchßôleb laj levita li queßxbânu chi us lix cßanjel chiru li Kâcuaß. Cuukub cutan queßtzacan saß li ninkße ut queßxqßue xmayejeb re xcßambaleb rib saß usilal chiru li Kâcuaß. Ut queßxlokßoni li Kâcuaß lix Dioseb lix xeßtônil yucuaß.
23Ja terve kogudus otsustas veel teist seitse päeva püha pidada, ja nõnda nad pidasid rõõmsasti püha ka need seitse päeva.
23Chixjunileb li chßutchßûqueb aran queßxcßul xchßôl xninkßeinquil cuukub cutan chic. Joßcan nak queßxbânu li ninkße cuukub cutan chic chi sa saß xchßôleb.
24Sest Hiskija, Juuda kuningas, oli kogudusele annetanud tuhat härjavärssi ning seitse tuhat lammast ja kitse; ja vürstid olid kogudusele annetanud tuhat härjavärssi ning kümme tuhat lammast ja kitse; ka olid paljud preestrid endid pühitsenud.
24Li rey Ezequías quixsi reheb li tenamit jun mil li bôyx ut cuukub mil li carner re teßxmayeja. Ut eb li cuanqueb xcuanquil queßxsi jun mil li bôyx ut lajêb mil li carner. Ut nabaleb laj tij queßxsantobresi ribeb.
25Ja terve Juuda kogudus, preestrid ja leviidid, ja kõik Iisraelist tulnud kogudus, nõndasamuti võõrad, kes olid tulnud Iisraelimaalt või elasid Juudas, olid rõõmsad.
25Chixjunileb laj Judá li chßutchßûqueb aran queßsahoß saß xchßôleb. Joßcan ajcuiß eb laj tij ut eb laj levita. Chixjunileb laj Israel li queßxchßutub ribeb aran ut eb li jalaneb xtenamit li queßchal Israel ut eb li cuanqueb Judá queßsahoß saß xchßôleb.
26Ja Jeruusalemmas oli rõõm suur, sest Iisraeli kuninga Saalomoni, Taaveti poja päevist saadik ei olnud midagi niisugust Jeruusalemmas sündinud.
26Cßajoß li sahil chßôlejil quicuan aran Jerusalén. Mâ jun sut qui-uxman chi joßcan chalen saß eb li cutan nak quicuan laj Salomón li ralal laj David li quicuan chokß rey aran Israel.Eb laj tij ut eb laj levita queßxakli chixtzßâmanquil chiru li Dios nak târosobtesiheb li tenamit. Ut li Dios quirabi lix tijeb toj saß choxa bar nacuan cuiß.
27Ja leviitpreestrid tõusid ning õnnistasid rahvast. Issand võttis kuulda nende häält ja nende palve jõudis tema pühasse eluasemesse, taevasse.
27Eb laj tij ut eb laj levita queßxakli chixtzßâmanquil chiru li Dios nak târosobtesiheb li tenamit. Ut li Dios quirabi lix tijeb toj saß choxa bar nacuan cuiß.