¹Pärast neid sündmusi ja seda osutatud ustavust tuli Assuri kuningas Sanherib ja tungis Juudasse, lõi kindlustatud linnade vastu leeri üles ja mõtles need enesele vallutada.

¹Mokon chic nak ac xcßulman chixjunil li cßaßak re ru aßin nak eb laj Israel cuanqueb saß tîquilal chiru li Kâcuaß, quichal laj Senaquerib lix reyeb laj Asiria ut qui-oc saß xchßochßeb laj Judá. Quixqßue lix naßajeb nachß riqßuineb li tenamit li sutsûqueb saß tzßac re teßxcol cuiß ribeb. Li cuan saß lix cßaßux, aßan rêchaninquileb li tenamit aßan.

²Kui Hiskija nägi, et Sanherib tuleb ja et tema eesmärgiks on sõdida Jeruusalemma vastu,

²Li rey Ezequías quixqßue retal nak queßcuulac laj Senaquerib ut quixnau nak teßraj pletic riqßuineb laj Jerusalén.

³siis ta pidas nõu oma vürstide ja võitlejatega veeallikate sulgemiseks, mis olid väljaspool linna; ja temaga oldi nõus.

³Quixtakla xbokbaleb li nequeßtenkßan re joß ajcuiß li nequeßtaklan saß xbêneb li soldado. Quixye reheb nak teßbutßmânk chixjunil li yußam haß li cuan chirix li tenamit. Ut eb aßan queßxcßul xchßôleb li quixye.

⁴Siis koguti kokku palju rahvast ja nad sulgesid kõik allikad ja jõe, mis maa all voolas, öeldes: 'Miks peaksid Assuri kuningad, kui nad tulevad, leidma nii palju vett?'

⁴Nabaleb li cuînk queßxchßutub ribeb ut queßxbutß chixjunil li yußam haß joß ajcuiß li rok haß li nanumeß saß chixjunil li chßochß. Queßxye chi ribileb rib: —Takabutßeb li haß re nak incßaß teßxtau xhaßeb laj Asiria nak teßchâlk chi pletic kiqßuin, chanqueb.

⁵Siis ta kindlustas ennast ja ehitas üles kõik mahakistud müüriosad, ehitas kõrgemaks tornid ja väljapoole veel teise müüri, kindlustas kantsi, Taaveti linna, valmistas palju viskodasid ja kilpe.

⁵Ut laj Ezequías quixcacuubresi xchßôl. Quixqßue chi yîbâc chixjunil li tzßac li tßanenak. Ut quixyîbeb cuißchic li cab li najt xteram saß xbên li tzßac re teßxcol cuiß ribeb. Quixqßue ajcuiß chi yîbâc jun chic li nimla tzßac chirix li tenamit. Quixyîb chi us li cab li nequeßxcol cuiß ribeb, Milo xcßabaß, li cuan saß lix tenamit laj David. Ut quixqßue chi yîbâc nabal li chßîchß re pletic ut re xcolbal reheb xchßôl.

⁶Ja ta seadis rahvale sõjapealikud ning kogus need enese juurde linna värava väljakule ja kõneles neile julgustavalt, öeldes:

⁶Quixxakabeb li teßtaklânk saß xbêneb li soldado ut quixchßutubeb chixjunileb cuan cuiß li oquebâl chire li tenamit re tââtinak riqßuineb. Quixqßue xcacuilal xchßôleb ut quixye reheb:

⁷'Olge vahvad ja tugevad, ärge kartke ja ärge kohkuge Assuri kuninga ees ja kogu selle jõugu ees, kes on koos temaga! Sest see, kes on meiega, on suurem kui see, kes on temaga.

⁷Michßinan êchßôl. Cheqßuehak ban êchßôl ut cheyalak êkße. Mexxucuac chiru lix reyeb laj Asiria chi moco chiruheb li qßuila soldado li cuanqueb chak rochben xban nak lâo moco kajunes ta.

⁸Temaga on lihane käsivars, aga meiega on Issand, meie Jumal, meid aitamas ja meie võitlusi võitlemas.' Ja rahvas toetus Juuda kuninga Hiskija sõnadele.

⁸Yal cuînkeb li cuanqueb rochben aßan. Abanan li Kâcuaß li kaDios cuan kiqßuin lâo chikatenkßanquil. Aßan tâtenkßânk ke chi pletic, chan. Ut eb li tenamit queßxcacuubresi xchßôleb riqßuin li cßaßru quixye laj Ezequías lix reyeb laj Judá.

⁹Pärast seda läkitas Assuri kuningas Sanherib, olles ise kogu oma väega Laakise all, oma sulased Jeruusalemma Juuda kuninga Hiskija juurde ja kogu Jeruusalemmas oleva Juuda juurde ütlema:

⁹Nak laj Senaquerib lix reyeb laj Asiria yô chi pletic riqßuineb li tenamit Laquis, quixtaklaheb lix takl Jerusalén chi âtinac riqßuin laj Ezequías lix reyeb laj Judá, ut riqßuineb ajcuiß chixjunileb li cuanqueb Jerusalén.

¹⁰'Nõnda ütleb Sanherib, Assuri kuningas: Mille peale te loodate, et istute sissepiiratud Jeruusalemmas?

¹⁰Eb li takl queßxye reheb: —Joßcaßin naxye êre laj Senaquerib lix reyeb laj Asiria, “¿Ani aj iqßuin cßojcßo êchßôl? ¿Cßaßut nak nequexcana saß lê tenamit Jerusalén chi mâcßaß êcßaßux? ¿Ma incßaß nequeqßue retal nak sutsu lê tenamit kaban?

¹¹Kas mitte Hiskija teid ei ässita, saates teid surema nälga ja janusse, kui ta ütleb: Issand, meie Jumal, päästab meid Assuri kuninga pihust?

¹¹Laj Ezequías yô chêbalakßinquil nak naxye êre nak li Kâcuaß lê Dios tâcolok êre saß cuukß lâin, lix reyeb laj Asiria. Lâin texincanab chi câmc xban cueßej ut chaki el.

¹²Eks ole Hiskija ise kõrvaldanud tema ohvrikünkad ja altarid ning andnud käsu Juudale ja Jeruusalemmale, öeldes: Te peate kummardama üheainsa altari ees ja suitsutama selle peal?

¹²¿Ma mâcuaß ta biß laj Ezequías li qui-isin reheb li artal saß li naßajej li najt xteram li nequelokßoni cuiß lê Dios? ¿Ma mâcuaß ta biß aßan li quiyehoc reheb laj Jerusalén ut eb laj Judá nak caßaj cuiß saß li artal li cuan Jerusalén teßlokßonînk ut teßxcßat li incienso?

¹³Kas te ei tea, mida mina ja mu isad oleme teinud kõigi teiste maade rahvastega? Kas nende maade rahvaste jumalad on suutnud päästa oma maad minu käest?

¹³¿Ma incßaß ta biß nequenau nak eb lin xeßtônil yucuaß ut lâin quikêchani chixjunileb li tenamit li cuanqueb saß ruchichßochß? ¿Ma quiru ta biß queßcoleß xban lix Dioseb li tenamit aßan? ¿Ma quiru ta biß queßcoleß saß cuukß lâin?

¹⁴Kes kõigist nende rahvaste jumalaist, kelle mu isad hävitasid, on suutnud päästa oma rahva minu käest? Kuidas siis teie jumal suudab teid päästa minu käest?

¹⁴¿Ma cuan ta biß junak dios saß xyânkeb li xnînkal ru tenamit li quiru raj quicoloc reheb li tenamit aßan saß rukßeb lin xeßtônil yucuaß nak queßsacheß ruheb? ¿Chanru nak nequecßoxla nak texcolekß saß cuukß xban lê Dios lâex?

¹⁵Ärge siis nüüd laske endid petta Hiskija poolt ega sel viisil ässitada ja ärge uskuge teda, sest mitte ühegi rahva või kuningriigi jumal pole suutnud päästa oma rahvast minu ja mu isade käest, veel vähem siis teie jumal: ei ta päästa teid minu käest!'

¹⁵Joßcan nak mêcanab êrib chixbalakßi laj Ezequías. Mêpâb li cßaßru tixye xban nak mâ jun dios cuan saß eb li tenamit quiru xcolbaleb li tenamit saß cuukß ut saß rukßeb lin xeßtônil yucuaß. ¿Ma tojaß ta chic lê Dios lâex târûk tâcolok êre saß cuukß?” chan.

¹⁶Ja tema sulased rääkisid veel rohkemgi Issanda Jumala ja tema sulase Hiskija vastu.

¹⁶Toj cuan chic cßaßak re ru queßxye re xhobbal li Kâcuaß Dios ut laj Ezequías laj cßanjel chiru.

¹⁷Ta kirjutas ka kirju Issanda, Iisraeli Jumala teotamiseks ja rääkis tema vastu, öeldes: 'Nõnda nagu muude maade rahvaste jumalad ei päästnud oma rahvast minu käest, nõnda ei päästa ka Hiskija jumal oma rahvast minu käest!'

¹⁷Ut cuan ajcuiß li hu quixtzßîba laj Senaquerib. Saß li hu aßan quixmajecua li Kâcuaß lix Dioseb laj Israel ut quixye chi joßcaßin: —Cui lix dioseb li xnînkal ru tenamit incßaß queßxcol li tenamit saß cuukß, joßcan ajcuiß lix Dios laj Ezequías incßaß târûk tixcol lix tenamit saß cuukß, chan.

¹⁸Ja nad hüüdsid valju häälega juudi keeles müüri peal olevale Jeruusalemma rahvale, et neid hirmutada ja kartma panna, et nad siis saaksid linna vallutada.

¹⁸Queßxjap reheb chi cau chi âtinac riqßuineb li tenamit li cuanqueb saß xbên li tzßac saß hebreo li râtinobâleb laj Israel yal re xqßuebal xxiuheb re nak naru teßrêchani li tenamit.

¹⁹Ja nad rääkisid Jeruusalemma Jumalast nõnda nagu muude maade rahvaste jumalaist, kes olid inimeste kätetöö.

¹⁹Queßxhob li Kâcuaß lix Dioseb laj Jerusalén ut queßxjuntakßêta riqßuineb lix dioseb li tenamit li cuanqueb saß ruchichßochß, eb li dios yal yîbanbileb riqßuin rukß cuînk.

²⁰Aga kuningas Hiskija ja prohvet Jesaja, Aamotsi poeg, palvetasid selle pärast ja kisendasid taeva poole.

²⁰Joßcan nak li rey Ezequías ut li profeta Isaías li ralal laj Amoz queßtijoc ut queßxtzßâma xtenkßanquileb chiru li Dios cuan saß choxa.

²¹Siis Issand läkitas ingli, kes hävitas kõik sõjakangelased, pealikud ja vürstid Assuri kuninga leeris, ja too pidi minema tagasi oma maale, silmad häbi täis. Ja kui ta läks oma jumala kotta, siis ta oma lihased järeltulijad lõid tema seal mõõgaga maha.

²¹Ut li Kâcuaß Dios quixtakla jun li ángel re tixsach ruheb li cauheb rib chi pletic joß eb ajcuiß li nequeßcßamoc be saß xyânkeb ut li nequeßtaklan saß xbêneb lix soldado lix reyeb laj Asiria. Ut lix reyeb laj Asiria quisukßi saß lix tenamit chi yô xxutân. Nak qui-oc saß lix templo lix dios, eb li ralal queßxcamsi chi chßîchß.

²²Nõnda päästis Issand Hiskija ja Jeruusalemma elanikud Assuri kuninga Sanheribi käest ja kõigi käest ja andis neile rahu ümberkaudu.

²²Joßcan nak li Kâcuaß quixcol laj Ezequías ut eb li cuanqueb Jerusalén saß rukß laj Senaquerib lix reyeb laj Asiria. Quixcoleb chiruheb chixjunileb. Ut quixqßueheb chi cuânc saß tuktûquil usilal riqßuineb chixjunileb li tenamit li cuanqueb chi xjun sutam.

²³Ja paljud tõid Jeruusalemma ande Issandale ja kalleid asju Juuda kuningale Hiskijale; ja ta tõusis pärast seda kõigi rahvaste silmis.

²³Nabaleb queßxcßam lix mayej Jerusalén ut queßxqßue re li Kâcuaß. Ut queßxqßue ajcuiß xmâtan laj Ezequías lix reyeb laj Judá. Nak ac xcßulman chixjunil aßan, cßajoß nak quiniman xcuanquil laj Ezequías chiruheb chixjunileb li tenamit.

²⁴Neil päevil jäi Hiskija haigeks ja oli suremas; siis palvetas ta Issanda poole, kes vastas temale ja andis temale tunnustähe.

²⁴Saß eb li cutan aßan laj Ezequías quichapeß xban jun nimla yajel ut câmc re. Abanan quitijoc chiru li Kâcuaß ut li Kâcuaß quirabi lix tij ut quixcßutbesi jun li milagro chiru.

²⁵Aga Hiskija ei tasunud heategu, mis temale tehti, vaid ta süda oli ülbe; seepärast oleks viha pidanud tabama teda, Juudat ja Jeruusalemma.

²⁵Abanan laj Ezequías incßaß quixqßue saß xchßôl li usilal qui-ux re xban li Dios. Quixkßetkßeti ban rib. Joßcan nak quijoskßoß li Dios saß xbên laj Ezequías ut saß xbêneb laj Judá ut laj Jerusalén.

²⁶Et aga Hiskija oma südame ülbuses ennast alandas, tema ja Jeruusalemma elanikud, siis ei tabanud Issanda viha neid Hiskija päevil.

²⁶Quiyotßeß xchßôl laj Ezequías ut quixcubsi rib chiru li Kâcuaß. Joßcan ajcuiß queßxbânu li cuanqueb Jerusalén. Joßcan nak li Kâcuaß incßaß quixqßueheb chixtojbal xmâqueb nak toj yoßyo laj Ezequías.

²⁷Ja Hiskijal oli väga palju rikkust ning au; ta hankis enesele hõbeda, kulla, kalliskivide, palsamite, kilpide ja igasugu kalliste asjade tagavarasid,

²⁷Laj Ezequías nabal lix biomal quicuan ut lix lokßal. Quixchßutub nabal lix plata, lix oro, ut lix châbil pec li terto xtzßak, joß ajcuiß lix sununquil ban, lix chßîchß ut chixjunil li cßaßak re ru terto xtzßak.

²⁸ja varaaitu viljasaagi, veini ja õli tarvis, ja lautu igasugu loomadele ning tarasid karjadele.

²⁸Quixyîbeb li naßajej li tâxocmânk cuiß ru li trigo, li vino ut li aceite. Quixyîb ajcuiß lix naßajeb li qßuila pây ru chi xul joß li cuacax ut li carner.

²⁹Ta ehitas enesele linnu ja tal oli suur kari lambaid, kitsi ja veiseid, sest Jumal andis temale väga suure varanduse.

²⁹Nabal li tenamit li quixyîb laj Ezequías ut nabaleb lix quetômk ut lix carner xban nak li Kâcuaß quirosobtesi ut quixqßue nabal lix biomal.

³⁰Ja tema, Hiskija, sulges ka Giihoni vete ülemjooksu ja juhtis veed alla lääne poole, Taaveti linna; Hiskijal läks korda kõik, mis ta tegi.

³⁰Laj Ezequías, aßan li quijaloc xbe li haß Gihón toj takecß saß lix yoßlebâl ut quixqßue chi bêc toj chi saß lix tenamit laj David saß xcaßyabâl li na-oc cuiß li sakße. Ut us qui-el riqßuin chixjunil li quixbânu.

³¹Ja samuti siis, kui Paabeli vürstide vahemehed olid läkitatud tema juurde küsima tunnustähe asjas, mis maal oli aset leidnud, laskis Jumal teda vabalt toimida, kusjuures ta pani teda proovile, et teada saada kõike, mis tal südames oli.

³¹Nak eb li cuanqueb xcuanquil Babilonia queßxtaklaheb lix takl chixpatzßbal chirix li sachba chßôlej li quicßulman Judá, li Dios quixcanab xjunes laj Ezequías chixsumenquil yal re xyalbal rix laj Ezequías. Quiraj rilbal cßaßru cuan saß xchßôl.

³²Ja muud Hiskija lood ja tema vagad teod, vaata, need on kirja pandud prohvet Jesaja, Aamotsi poja 'Nägemustes', Juuda ja Iisraeli Kuningate raamatus.

³²Chixjunil li cßaßak chic re ru li quixbânu laj Ezequías tzßîbanbil retalil xban li profeta Isaías li ralal laj Amoz saß li hu li tzßîbanbil cuiß retalil li quilajeßxbânu eb lix reyeb laj Judá ut lix reyeb laj Israel. Tzßîbanbil ajcuiß retalil chanru nak qui-uxtânan u.Laj Ezequías quicam ut quimukeß saß lix tenamit laj David saß li muklebâl li najt xteram. Chixjunileb laj Judá ut laj Jerusalén queßxqßue xlokßal nak quicam. Ut aß chic laj Manasés li ralal qui-oc chokß rey chokß rêkaj.

³³Siis Hiskija läks magama oma vanemate juurde ja ta maeti Taaveti poegade haudade astangule; kogu Juuda ja Jeruusalemma elanikud austasid teda, kui ta oli surnud. Ja tema poeg Manasse sai tema asemel kuningaks.

³³Laj Ezequías quicam ut quimukeß saß lix tenamit laj David saß li muklebâl li najt xteram. Chixjunileb laj Judá ut laj Jerusalén queßxqßue xlokßal nak quicam. Ut aß chic laj Manasés li ralal qui-oc chokß rey chokß rêkaj.