¹Joosija oli kuningaks saades kaheksa aastat vana ja ta valitses Jeruusalemmas kolmkümmend üks aastat.

¹Cuakxakib chihab cuan re laj Josías nak qui-oc chokß rey. Junlaju xcaßcßâl chihab quicuan saß xcuanquil aran Jerusalén.

²Tema tegi, mis õige oli Issanda silmis, ja käis oma isa Taaveti teedel ega kaldunud paremale või vasakule.

²Laj Josías quixbânu li us chiru li Kâcuaß Dios joß quixbânu laj David lix xeßtônil yucuaß. Châbil xnaßleb nak quicuan chokß rey. Ut incßaß quixcanab xbânunquil li us.

³Oma valitsemise kaheksandal aastal, kuigi ta oli alles noor, hakkas ta otsima oma isa Taaveti Jumalat; ja kaheteistkümnendal aastal hakkas ta puhastama Juudat ja Jeruusalemma ohvriküngastest, viljakustulpadest ning nikerdatud ja valatud kujudest.

³Ac yô chic cuakxakib chihab roquic chokß rey laj Josías ut toj sâj chi us nak qui-oc chixsicßbal li Dios li quixlokßoni li rey David lix xeßtônil yucuaß. Ut nak ac yô chic cablaju chihab roquic saß lix cuanquil, qui-oc chirisinquileb li yîbanbil dios saß li tenamit Judá ut Jerusalén, joß ajcuiß lix naßajeb li yîbanbil dios, ut eb lix jalam ûch lix Asera. Quirisiheb ajcuiß li jalanil dios li yîbanbileb riqßuin chßîchß ut pec.

⁴Tema juuresolekul kisti maha baalide altarid; ta lõi katki suitsutusaltarid, mis olid ülal nende peal, purustas viljakustulbad ning nikerdatud ja valatud kujud, pihustas ja puistas need nende haudade peale, kes neile olid ohverdanud.

⁴Ut quixtakla ajcuiß xpoßbal eb li artal li queßxlokßoni cuiß laj Baal lix dioseb. Queßxpoßi ajcuiß eb li yîbanbil dios li cuanqueb saß xbêneb li artal. Ut queßxpuqßui ajcuiß lix jalam ûch lix Asera, joß ajcuiß eb lix dios li yîbanbil riqßuin chßîchß ut pec. Cocß muchß queßcana. Ut lix cßaj eb li yîbanbil dios queßxchap ut queßxcut saß xbêneb li muklebâl li cuanqueb cuiß li queßlokßonin re li yîbanbil dios.

⁵Ja ta põletas preestrite luud nende altarite peal; nõnda ta puhastas Juuda ja Jeruusalemma.

⁵Ut quixtakla ajcuiß xcßatbal saß xbên li artal lix bakeleb li queßcßanjelac chokß aj tij chiruheb li yîbanbil dios. Joßcaßin nak queßxsabesi li tenamit Judá ut Jerusalén.

⁶Ka Manasse, Efraimi ja Siimeoni linnades kuni Naftalini, kõikjal nende varemeil,

⁶Joßcan ajcuiß quixbânu saß lix tenamiteb laj Manasés ut laj Efraín ut laj Simeón joß ajcuiß laj Neftalí. Ut joßcan ajcuiß quixbânu saß eb li naßajej li cuanqueb chi xjun sutam.

⁷kiskus ta maha altarid, lõi pihuks ja põrmuks viljakustulbad ja nikerdatud kujud ning raius katki suitsutusaltarid kogu Iisraelimaal. Siis ta läks tagasi Jeruusalemma.

⁷Nak queßrakeß chixpoßbaleb li artal joß eb ajcuiß lix yîbanbil dios Asera, ut nak ac queßxpuqßui chixjunil lix dioseb li yîbanbil riqßuin pec, laj Josías quisukßi Jerusalén.

⁸Ja oma valitsemise kaheksateistkümnendal aastal, kui ta maa ja koja oli puhastanud, läkitas ta Saafani, Asalja poja, ja linnapealiku Maaseja ja usaldusmehe Joahi, Jooahase poja, kohendama Issanda, oma Jumala koda.

⁸Ac yô chic cuakxaklaju chihab roquic chokß rey laj Josías nak ac xsabesiheb li tenamit ut li templo. Quiâtinac riqßuineb laj Safán li ralal laj Azalía, ut laj Maasías li nataklan saß li tenamit, ut laj Joa laj tzßîb, li ralal laj Joacaz, ut quixye reheb nak teßxyîb cuißchic lix templo li Kâcuaß Dios.

⁹Ja need tulid ülempreester Hilkija juurde ja andsid üle raha, mis oli toodud Jumala kotta, mida leviidid, lävehoidjad, olid kogunud Manassest, Efraimist ja kogu ülejäänud Iisraelist ja kogu Juudast ja Benjaminist ja Jeruusalemma elanikelt.

⁹Eb aßan queßcôeb riqßuin laj Hilcías li xbênil aj tij. Queßxkßaxtesi li tumin re li queßxchßutub laj levita saß li templo, li quixoqueß saß xyânkeb laj Manasés, ut eb laj Efraín ut eb li cuanqueb saß li norte, ut saß xyânkeb ajcuiß laj Judá ut laj Benjamín ut eb laj Jerusalén.

¹⁰Ja nad andsid selle tööjuhatajate kätte, kelle hooleks oli Issanda koda, et need annaksid seda töötegijaile, kes töötasid Issanda kojas koja parandamiseks ja kohendamiseks.

¹⁰Ut chirix aßan queßxkßaxtesi li tumin reheb li xakabanbileb chixjolominquil li cßanjel re xyîbanquil li templo re nak teßxtoj li yôqueb chi cßanjelac.

¹¹Ja need andsid seda meistritele ja ehitustöölistele, et nad ostaksid tahutud kive ja puitu aampalkideks ning nende kodade katmiseks, mis Juuda kuningad olid lasknud laguneda.

¹¹Ut queßxkßaxtesi ajcuiß li tumin reheb laj pechß ut eb laj tzßac re nak teßxlokß li pec ut li cheß li tâcßanjelak chiruheb re xyîbanquil li templo, li queßxcanab chi poßecß lix reyeb laj Judá.

¹²Ja need mehed tegid ustavalt tööd. Neil olid ülevaatajaiks leviidid Jahat ja Obadja Merari poegadest, Sakarja ja Mesullam Kehati poegadest, et neid juhatada; ja leviidid, kõik, kes oskasid mänguriistu käsitseda,

¹²Eb laj cßanjel queßtrabajic saß xyâlal. Eb laj levita li queßjolomin re li cßanjel, aßaneb laj Jahat ut laj Abdías li ralaleb laj Merari, joß eb ajcuiß laj Zacarías ut laj Mesulam li ralaleb laj Coat. Eb laj levita nequeßxnau cuajbac chi us.

¹³olid ülevaatajaiks kandjaile ja juhatasid kõiki töötegijaid mitmesugustel töödel. Ja leviitidest olid kirjutajad, ametnikud ja väravahoidjad.

¹³Ut cuanqueb ajcuiß aj levita queßcßamoc be chixcßambal li cßaßak re ru quicßanjelac chiruheb laj pechß ut eb laj tzßac. Saß xyânkeb laj levita cuanqueb li queßjolomin re li junjûnk chi cßanjel. Cuanqueb aj tzßîb ut cuanqueb ajcuiß li queßcßacßalen re li oquebâl.

¹⁴Ja kui nad võtsid välja raha, mis Issanda kotta oli toodud, siis leidis preester Hilkija Issanda Seaduse raamatu, mis Moosese läbi oli antud.

¹⁴Nak yôqueb chirisinquil li tumin saß li naßajej li quixoqueß cuiß saß lix templo li Dios, laj Hilcías li xbênil aj tij quixtau li hu li tzßîbanbil cuiß li chakßrab li quiqßueheß re laj Moisés xban li Kâcuaß.

¹⁵Ja Hilkija võttis sõna ning ütles kirjutaja Saafanile: 'Ma leidsin Issanda kojast Seaduse raamatu.' Ja Hilkija andis raamatu Saafanile.

¹⁵Cô saß junpât riqßuin laj Safán laj tzßîb ut quixkßaxtesi li hu saß rukß ut quixye re: —Xintau saß lix templo li Kâcuaß li hu li tzßîbanbil cuiß li chakßrab li quixqßue li Dios, chan.

¹⁶Ja Saafan viis raamatu kuningale ja tõi kuningale ka veel sõna, öeldes: 'Su sulased on teinud kõik, mis nende kätte oli antud.

¹⁶Laj Safán quixcßam li hu riqßuin li rey ut quixserakßi re chanru yôqueb chi cßanjelac. Quixye re: —Eb laj cßanjel châcuu yôqueb chixbânunquil chixjunil li xaye.

¹⁷Raha, mis leidus Issanda kojas, on toodud ja antud ülevaatajaile ning töötegijaile.'

¹⁷Queßxkßaxtesi li tumin li quixoqueß saß li templo reheb li nequeßjolomin re li cßanjel ut reheb ajcuiß laj cßanjel, chan.

¹⁸Ja kirjutaja Saafan teatas kuningale ning ütles: 'Preester Hilkija andis mulle raamatu.' Ja Saafan luges sellest kuningale ette.

¹⁸Ut quixye ajcuiß re: —Laj Hilcías li xbênil aj tij xqßue cue li hu li xtau saß li templo, chan. Ut laj Safán laj tzßîb quiril xsaß li hu chiru li rey.

¹⁹Aga kui kuningas kuulis Seaduse sõnu, siis ta käristas oma riided lõhki.

¹⁹Nak li rey quirabi li âtin li tzßîbanbil saß li hu, quixpej li rakß xban xrahil xchßôl.

²⁰Ja kuningas andis käsu Hilkijale ja Ahikamile, Saafani pojale, ja Abdonile, Miika pojale, ja kirjutaja Saafanile ja kuninga sulasele Asajale, öeldes:

²⁰Quixtakla xyebal reheb laj Hilcías ut laj Ahicam li ralal laj Safán, laj Abdón li ralal laj Micaía, ut laj Safán laj tzßîb joß ajcuiß laj Asaías li nacßanjelac chiru li rey.

²¹'Minge küsitlege Issandat minu ning Iisraelist ja Juudast ülejäänute nimel leitud raamatu sõnade pärast, sest suur on Issanda viha, mis meie peale on valatud, sellepärast et meie vanemad ei ole tähele pannud Issanda sõna ega ole teinud kõike nõnda, nagu selles raamatus on kirjutatud!'

²¹Quixye reheb: —Ayukex. Patzßomak chak re li Dios cßaßru tinbânu lâin ut cßaßru teßxbânu li joß qßuial chic queßcana Israel ut Judá riqßuin li cßaßru tzßîbanbil saß li hu aßin, li xeßxtau saß li templo. Cßajoß xjoskßil li Dios saß kabên xban nak eb li kaxeßtônil yucuaß queßxkßet li râtin li Dios ut incßaß queßxbânu li cßaßru tzßîbanbil saß li hu aßin, chan li rey reheb.

²²Siis läksid Hilkija ja need, keda kuningas käskis, naisprohvet Hulda juurde, kes oli riietehoidja Sallumi, Tokhati poja, Hasra pojapoja naine ja elas Jeruusalemmas teises linnaosas, ja rääkisid temale, nagu see asi oli.

²²Laj Hilcías rochbeneb li queßtaklâc xban li rey queßcôeb chi âtinac riqßuin lix Hulda lix profeta li Dios. Lix Hulda, aßan rixakil laj Salum li ralal laj Ticva: Ut laj Ticva, aßan li ralal laj Harhas li naxococ re li rakßeb laj tij saß li templo. Li rochoch eb aßan cuan Jerusalén saß li acß naßajej. Ut queßxserakßi re li profeta chixjunil li quicßulman.

²³Ja tema ütles neile: 'Nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Öelge sellele mehele, kes teid minu juurde läkitas:

²³Lix Hulda quixye reheb: —Joßcaßin xye li Kâcuaß Dios. Têye re li cuînk li xtaklan chak êre nak li Kâcuaß xye chi joßcaßin,

²⁴Nõnda ütleb Issand: Vaata, ma saadan sellele paigale ja selle elanikele õnnetuse, kõik need sajatused, mis on kirja pandud selles raamatus, mida Juuda kuningale ette loeti,

²⁴Tintakla raylal saß xbên li naßajej aßin ut saß xbêneb ajcuiß li cristian li cuanqueb arin. Tinqßueheb chixtojbal lix mâqueb. Tintakla saß xbêneb chixjunil li raylal li tzßîbanbil saß li hu li qui-ileß xsaß chiru lix reyeb laj Judá.

²⁵sellepärast et nad jätsid minu maha ja suitsutasid teistele jumalatele, et mind vihastada oma igasugu kätetöödega, sellepärast valatakse ka minu tuline viha selle paiga peale ja see ei kustu mitte.

²⁵Eb aßan quineßxtzßektâna nak queßxcßat xmayejeb chiru li jalanil dios. Queßxchikß injoskßil riqßuin li incßaß us queßxbânu. Incßaß tincanabeb chi joßcan. Toj tincuisi injoskßil saß xbêneb li tenamit aßin.

²⁶Aga Juuda kuningale, kes teid läkitas Issandat küsitlema, öelge nõnda: Nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal, sõnadest, mis sa oled kuulnud:

²⁶Joßcaßin têye re lix reyeb laj Judá li xtaklan chak êre chi âtinac riqßuin li Kâcuaß: Aßan aßin xye li Kâcuaß lix Dioseb laj Israel: Xban nak xacuabi li cßaßru tzßîbanbil saß li hu,

²⁷Et su süda pehmenes ja sa alandasid ennast Jumala ees, kui sa kuulsid tema sõnu selle paiga ja selle elanike kohta, et sa alandasid ennast minu ees, käristasid oma riided lõhki ja nutsid minu ees, siis olen ka mina sind kuulnud, ütleb Issand.

²⁷xyotßeß âchßôl ut xacubsi âcuib chiru li Kâcuaß. Xapej lâ cuakß ut xatyâbac nak xacuabi li raylal li tixcßul li tenamit aßin ut eb li cristian li cuanqueb arin. Xban nak xabânu chi joßcan, lâin li Kâcuaß xcuabi li cßaßru xaye.

²⁸Vaata, ma koristan sind su vanemate juurde ja sind koristatakse rahus oma hauda ja sinu silmad ei saa näha kogu seda õnnetust, mille ma saadan sellele paigale ja selle elanikele.' Ja nad tõid kuningale sõna tagasi.

²⁸Incßaß tintakla li raylal aßin saß xbêneb laj Jerusalén nak toj cuânkat lâat. Tatcâmk ut tatmukekß saß xyâlal saß li naßajej li xeßmukeß cuiß lâ xeßtônil yucuaß,” chan li Dios re li rey. Ut eb li cuînk queßsukßi cuißchic riqßuin li rey Josías ut queßxye re chixjunil li quixye li Kâcuaß.

²⁹Siis kuningas läkitas käsu ja kogus kokku kõik Juuda ja Jeruusalemma vanemad.

²⁹Ut li rey Josías quixtakla xchßutubanquil chixjunileb li cuînk li nequeßcßamoc be saß xyânkeb laj Judá ut saß xyânkeb laj Jerusalén.

³⁰Ja kuningas läks Issanda kotta, ka kõik Juuda mehed ja Jeruusalemma elanikud, preestrid ja leviidid ja kogu rahvas, niihästi suured kui väikesed, ja ta luges nende kuuldes Issanda kojast leitud Seaduse raamatu kõik sõnad.

³⁰Li rey cô saß lix templo li Kâcuaß rochbeneb laj Judá joßqueb ajcuiß li cuanqueb Jerusalén. Queßcôeb ajcuiß eb laj tij ut eb laj levita, rochbeneb chixjunileb li tenamit, joß nînk joß cocß. Ut li rey quiril chiruheb chixjunil li tzßîbanbil saß li hu li tzßîbanbil cuiß li contrato li queßxtau saß li templo.

³¹Ja kuningas astus oma kohale ja tegi Issanda ees lepingu, et nad käivad Issanda järel ja peavad tema käske, manitsusi ja määrusi kõigest südamest ja kõigest hingest, et täita selle Seaduse sõnu, mis sellesse raamatusse oli kirjutatud.

³¹Li rey xakxo saß lix naßaj ut quixbânu li juramento chiru li Dios. Quixye nak tixpâb li râtin. Quixye nak chi anchal xchßôl tixbânu chixjunil li naxye saß li chakßrab ut saß li contrato li tzßîbanbil saß li hu.

³²Ja ta seadis selle lepingu alla kõik, kes leiti Jeruusalemmast ja Benjaminist. Ja Jeruusalemma elanikud täitsid Jumala, oma vanemate Jumala lepingut.

³²Ut li rey quixye reheb li ralal xcßajol laj Benjamín ut reheb chixjunileb li cuanqueb Jerusalén nak teßxbânu li cßaßru naxye saß li contrato. Ut eb aßan queßxye nak teßxbânu li cßaßru tzßîbanbil saß li contrato li quixbânu li Dios riqßuineb lix xeßtônil yucuaß.Ut li rey Josías quixtakla xsachbal chixjunileb li jalanil dios li cuanqueb saß chixjunileb lix naßajeb laj Israel. Quixye reheb nak tento teßcßanjelak chiru li Dios chixjunileb laj Israel. Ut incßaß queßxcanab xlokßoninquil li Kâcuaß li queßxlokßoni lix xeßtônil yucuaß joß najtil yoßyo laj Josías.

³³Ja Joosija kõrvaldas kõik jäledused kõigist Iisraeli laste maakondadest ja pani kõik, kes elasid Iisraelis, teenima Issandat, nende Jumalat. Niikaua kui ta elas, ei taganenud nad Issandast, oma vanemate Jumalast.

³³Ut li rey Josías quixtakla xsachbal chixjunileb li jalanil dios li cuanqueb saß chixjunileb lix naßajeb laj Israel. Quixye reheb nak tento teßcßanjelak chiru li Dios chixjunileb laj Israel. Ut incßaß queßxcanab xlokßoninquil li Kâcuaß li queßxlokßoni lix xeßtônil yucuaß joß najtil yoßyo laj Josías.