1Kui Seeba kuninganna kuulis Saalomoni kuulsusest, siis tuli ta Jeruusalemma Saalomoni mõistuküsimustega kimbutama; ta tuli väga suure saatjaskonnaga ja kaamelitega, kes kandsid palsameid, väga palju kulda ja kalliskive. Ja kui ta jõudis Saalomoni juurde, siis kõneles ta temaga kõigest, mis tal südame peal oli.
1Li reina li cuan aran Sabá quirabi resil nak kßaxal cuan xnaßleb laj Salomón. Joßcan nak cô aran Jerusalén chi patzßoc riqßuin re rilbal ma tixsume ta na li patzßoc li kßaxal chßaßaj xsumenquil. Cô Jerusalén riqßuin laj Salomón rochbeneb nabaleb aj cßanjel chiru. Ut nabaleb li camellos li yôqueb chi îkânc re li cßaßru quixcßam. Nabal li sununquil ban quixcßam ut nabal li oro. Ut quixcßam ajcuiß nabal li tertôquil pec. Nak quicuulac riqßuin laj Salomón quixye re li joß qßuial li cuan saß xchßôl nak tixye.
2Aga Saalomon vastas kõigile tema küsimustele; ükski tema küsimus ei olnud Saalomonile liiga raske; ta suutis vastata kõigile.
2Li rey Salomón quixsume chixjunil li cßaßru quixpatzß li reina. Ut mâ jun li patzßoc incßaß ta quixsume.
3Kui Seeba kuninganna nägi Saalomoni tarkust, ja koda, mille ta oli ehitanud,
3Li reina re Sabá quixqßue retal nak laj Salomón cuan xnaßleb ut quixqßue ajcuiß retal li palacio li quixyîb.
4rooga ta laual ja kuidas ta sulased istusid, tema teenrite teenimist ja nende riietust, tema joogikallajaid ja nende riietust ja tema ülesminemist, kuidas ta läks üles Issanda kotta, siis jäi ta otse hingetuks.
4Ut quixqßue ajcuiß retalil li tzacaêmk li queßxtzaca joß ajcuiß lix naßajeb li nequeßcßanjelac chiru laj Salomón. Quixqßue ajcuiß retal li rakßeb li nequeßtaklan, joß ajcuiß li rakßeb li nequeßcßanjelac. Ut quixqßue ajcuiß retal li cßatbil mayej li naxqßue saß lix templo li Kâcuaß. Riqßuin chixjunil li quiril, quisach xchßôl.
5Ja ta ütles kuningale: 'See kuuldus oli tõsi, mis ma oma maal kuulsin sinust ja su tarkusest.
5Ut li reina quixye re li rey Salomón: —Tzßakal yâl li quicuabi resil saß lin tenamit nak nabal li cßaßru âcue ut kßaxal cuißchic cuan ânaßleb.
6Aga ma ei uskunud neid jutte mitte enne, kui ma tulin ja nägin oma silmaga; ja vaata, mulle ei olnud räägitud pooltki sinu suurest tarkusest. Sa ületasid kuulduse, mida ma olin kuulnud.
6Lâin incßaß ninpâb toj xinchal arin ut riqßuin xnakß cuu xcuil chixjunil. Yâl nak kßaxal cuan ânaßleb. Yâl li cßaßru quicuabi resil châcuix. Riqßuin aßin ninqßue retal nak moco tzßakal ta yi jach li queßxserakßi cue.
7Õnnelikud on su mehed ja õnnelikud on need su sulased, kes seisavad alati su ees ja kuulevad su tarkust!
7Us xak reheb chixjunileb li cuanqueb âcuiqßuin. Us xak reheb li nequeßcßanjelac châcuu xban nak junelic yôqueb chirabinquil li châbil naßleb âcuiqßuin.
8Kiidetud olgu Issand, su Jumal, kellele sa nõnda meeldisid, et ta pani su oma aujärjele kuningaks Issanda, su Jumala ees! Sellepärast, et su Jumal armastab Iisraeli ja tahab temale anda igavest püsi, on ta sind pannud neile kuningaks, et sa teeksid, mis on kohus ja õige.'
8Lokßoninbil taxak ru li Kâcuaß lâ Dios xban nak xcßojob xchßôl saß âbên ut xatxxakab saß li cuanquilal saß xbêneb laj Israel. Li Kâcuaß junelic naxraheb laj Israel. Aßan naraj nak xakxôkeb saß xnaßajeb chi junelic. Joßcan nak xatxxakab chokß xreyeb re nak tattaklânk saß xbêneb saß xyâlal ut saß tîquilal, chan.
9Ja ta andis kuningale sada kakskümmend talenti kulda ja väga palju palsameid ja kalliskive; iialgi enam ei ole olnud seesuguseid palsameid kui need, mis Seeba kuninganna andis kuningas Saalomonile.
9Li reina re li tenamit Sabá quixsi re li rey Salomón caßchßin chic mâ jun ciento quintal li oro. Ut quixsi ajcuiß re nabal li sununquil ban joß ajcuiß li tertôquil pec. Mâ jun sut quisiheß nabal li sununquil ban re li rey Salomón joß li quixsi li reina.
10Aga ka Huurami sulased ja Saalomoni sulased, kes tõid kulda Oofirist, tõid algumipuid ja kalliskive.
10Eb li nequeßcßanjelac chiru li rey Hiram ut eb li nequeßcßanjelac chiru li rey Salomón, li queßcßamoc chak re li oro aran Ofir, queßxcßam ajcuiß chak li châbil cheß sándalo xcßabaß joß ajcuiß li tertôquil pec.
11Ja kuningas tegi algumipuust trepid Issanda kojale ja kuningakojale, samuti kandleid ja naableid lauljaile; seesuguseid ei olnud Juudamaal enne nähtud.
11Li châbil cheß sándalo quicßanjelac chiru laj Salomón re xyîbanquileb li gradas re li templo ut re ajcuiß li palacio. Ut quixyîbeb ajcuiß li arpa chiru joß ajcuiß li salterio re tâcßanjelak chiruheb li nequeßcuajbac. Mâ jun sut chic quicuulac li châbil cheß aran Israel ut mâ jun sut chic queßril ru toj chalen anakcuan.
12Ja kuningas Saalomon andis Seeba kuningannale kõike, mida ta soovis ja palus, aga mitte seda, mis ta kuningale oli toonud; siis kuninganna pöördus ümber ja läks tagasi oma maale, tema ja ta sulased.
12Li rey Salomón quixsi re li reina re Sabá li joß qßuial li quiraj. Ut quixqßue ajcuiß re chixjunil li joß qßuial quixpatzß re. Kßaxal cuißchic nabal li quixcßam li reina chiru li quixsi re laj Salomón. Chirix aßan li reina quisukßi saß lix tenamit rochbeneb lix môs.
13Ja kulla kaal, mis tuli Saalomoni kätte ühe aasta jooksul, oli kuussada kuuskümmend kuus talenti kulda,
13Numenak ôb ciento quintal li oro li naxcßul laj Salomón rajlal chihab.
14lisaks see, mida tõid suurkaupmehed ja kaubitsejad; ka kõik Araabia kuningad ja maa asevalitsejad tõid Saalomonile kulda ja hõbedat.
14Ut mâcßaß saß ajl li naxcßul riqßuineb laj yaconel ut eb laj cßay. Ut chixjunileb li rey re Arabia joß eb ajcuiß li nequeßtaklan saß li junjûnk chi tenamit queßxcßam li oro ut li plata riqßuin laj Salomón.
15Ja kuningas Saalomon valmistas kakssada kilpi taotud kullast, tarvitades kuussada seeklit taotud kulda üheks kilbiks;
15Riqßuin li oro aßan quixtakla xyîbanquil cuib ciento li chßîchß li nequeßxcol cuiß re xchßôleb li soldados. Numenak oxlaju libra li châbil oro li tenbil li queßxyîb cuiß li junjûnk chi nînki chßîchß.
16ja kolmsada väiksemat kilpi taotud kullast, tarvitades kolmsada seeklit kulda üheks kilbiks; ja kuningas pani need Liibanonimetsakotta.
16Ut quixqßue ajcuiß chi yîbâc oxib ciento li cocß chßîchß li nequeßxcol cuiß reheb xchßôl. Numenak cuakib libra li châbil oro li tenbil li queßxyîb cuiß li junjûnk chi chßîchß. Chixjunileb li chßîchß aßin quixoqueß saß li palacio “Qßuicheß re Líbano” xcßabaß.
17Ja kuningas valmistas suure elevandiluust aujärje ning kattis selle puhta kullaga.
17Li rey quixtakla ajcuiß xyîbanquil jun li nimla cßojaribâl riqßuin marfil ut queßxletz li châbil oro chiru.
18Aujärjel oli kuus astet ja kullast jalajäri, mis oli kinnitatud aujärje külge; kummalgi pool istepaika olid käetoed ja kaks lõvi seisis käetugede kõrval.
18Li cßojaribâl aßan cuan cuakib tasal lix taklebâl. Ut lix naßaj li rok, aßan yîbanbil riqßuin oro. Xcaß pacßalil cuan xnaßaj li rukß. Ut xcaß pacßalil xnaßaj li rukß cuan retalil li cakcoj.
19Ja seal seisis kaksteist lõvi kuuel astmel kummalgi pool; seesugust pole valmistatud mitte üheski muus kuningriigis.
19Ut saß xbêneb li taklebâl yîbanbileb retalil cablaju li cakcoj. Junjûnk saß xcaß pacßalil. Mâ jun reheb li tenamit queßxyîb jun li cßojaribâl joß li cßojaribâl aßan.
20Ja kuningas Saalomoni kõik joogiriistad olid kullast, samuti olid Liibanonimetsakoja riistad puhtast kullast; hõbedat ei peetud Saalomoni ajal mikski,
20Chixjunil lix secß li rey Salomón, aßan junes châbil oro, joß eb ajcuiß chixjunil li secß li cuan saß li palacio “Qßuicheß re Líbano” xcßabaß. Mâcßaß li secß plata riqßuin xban nak saß eb li cutan nak quicuan laj Salomón chokß rey li plata mâcßaß xtzßak.
21sest kuningal oli laevu, mis käisid Tarsises Huurami sulastega; igal kolmandal aastal tulid Tarsise laevad, tuues kulda ja hõbedat, elevandiluud, pärdikuid ja paabulinde.
21Rajlal oxib chihab lix jucub laj Salomón nequeßchal chak Tarsis rochbeneb li cuînk li nequeßcßanjelac chiru li rey Hiram ut nequeßxcßam chak li oro, li plata, ut li marfil. Ut nequeßxcßam ajcuiß chak li batzß ut li pavo real.
22Ja kuningas Saalomon sai rikkuse ja tarkuse poolest suurimaks kõigist kuningaist maa peal.
22Li rey Salomón aßan li kßaxal cuan xnaßleb ut kßaxal biom chiruheb chixjunileb li rey li cuanqueb saß ruchichßochß.
23Ja kõik maailma kuningad püüdsid näha saada Saalomoni palet, et kuulda tema tarkust, mille Jumal oli pannud tema südamesse.
23Chixjunileb li rey li cuanqueb saß ruchichßochß queßraj xnaubal ru laj Salomón. Ut queßraj rabinquil li naßleb li qßuebil re xban li Dios.
24Ja nad tõid igaüks oma anni: hõbe- ja kuldriistu, riideid, relvi, palsameid, hobuseid ja muulasid; nõnda aastast aastasse.
24Rajlal chihab li nequeßxic chirilbal laj Salomón nequeßxcßam nabal xmâtan. Nequeßxsi re li cßaßak re ru yîbanbil riqßuin oro ut plata, li rakßeb, li sununquil ban, li chßîchß re pletic, joß eb ajcuiß li cacuây ut eb li mûl.
25Ja Saalomonil oli neli tuhat latrit hobuste ja vankrite tarvis, ja kaksteist tuhat ratsanikku; ta paigutas need vankrilinnadesse ja kuninga juurde Jeruusalemma.
25Câhib mil lix naßajeb lix cacuây ut lix carruaje li rey Salomón. Ut cablaju mil li cuînk li nequeßxic chirix cacuây. Cuanqueb li quixcanabeb saß li tenamit li naxocman cuiß lix carruaje ut cuanqueb li quixcanabeb Jerusalén.
26Ja ta valitses kõigi kuningate üle Frati jõest kuni vilistite maa ja Egiptuse piirini.
26Li rey Salomón, aßan li nim xcuanquil saß xbêneb chixjunileb li rey li cuanqueb saß eb li tenamit cuan cuiß li nimaß Eufrates ut nacuulac toj saß lix naßajeb laj filisteo ut nacuulac ajcuiß toj saß li nubâl re Egipto.
27Ja kuningas hoolitses, et Jeruusalemmas oli hõbedat nagu kive, ja seedripuid nõnda palju nagu metsviigipuid Madalmaal.
27Nak cuan chokß rey laj Salomón aran Jerusalén quixchßutub nabal li plata. Chanchan xqßuial li pec. Joßcan ajcuiß li cheß chacalteß. Nabal cuan. Chanchan xqßuial li cheß higo li cuan aran Sefela.
28Ja hobuseid toodi Saalomonile Egiptusest ja kõigist muudest maadest.
28Eb lix cacuây li rey Salomón nequeßcßameß chak saß li tenamit Egipto joß ajcuiß saß eb li jun chßol chic tenamit.
29Ja muud Saalomoni lood, varasemad ja hilisemad, eks need ole kirja pandud prohvet Naatani 'Kõnedes', siilolase Ahija 'Kuulutuses' ja nägija Jeddo 'Nägemustes Jerobeami, Nebati poja kohta'?
29Chixjunil li quixbânu li rey Salomón chalen saß xticlajic toj saß rosoßjic tzßîbanbil retalil saß eb li hu li queßxtzßîba li profeta Natán, li profeta Ahías Silón xtenamit, ut li profeta Iddo li quiyehoc re li cßaßru tixcßul laj Jeroboam li ralal laj Nabat.
30Ja Saalomon valitses Jeruusalemmas kogu Iisraeli üle nelikümmend aastat.
30Laj Salomón quicuan chokß rey caßcßâl chihab aran Jerusalén ut quitaklan saß xbêneb chixjunileb laj Israel.Laj Salomón quicam ut quimukeß saß lix tenamit laj David lix yucuaß, li queßmukeß cuiß lix xeßtônil yucuaß. Ut laj Roboam, li ralal, aßan chic li qui-oc chokß rey chokß rêkaj.
31Siis Saalomon läks magama oma vanemate juurde ja ta maeti oma isa Taaveti linna. Ja tema poeg Rehabeam sai tema asemel kuningaks.
31Laj Salomón quicam ut quimukeß saß lix tenamit laj David lix yucuaß, li queßmukeß cuiß lix xeßtônil yucuaß. Ut laj Roboam, li ralal, aßan chic li qui-oc chokß rey chokß rêkaj.