¹Iisraeli kuninga Joase, Jooahase poja teisel aastal hakkas valitsema Juuda kuningas Amasja, Joase poeg.

¹Yô xcab chihab roquic chokß xreyeb laj Israel laj Joás, li ralal laj Joacaz, nak qui-oc laj Amasías li ralal laj Joás chokß xreyeb laj Judá.

²Ta oli kuningaks saades kakskümmend viis aastat vana ja ta valitses Jeruusalemmas kakskümmend üheksa aastat; ta ema nimi oli Jooaddan, Jeruusalemmast.

²b xcaßcßâl chihab cuan re laj Amasías nak qui-oc chokß rey. Belêb xcaßcßâl chihab quicuan saß xcuanquil saß li tenamit Jerusalén. Lix naß xJoadán xcßabaß. Jerusalén xtenamit.

³Tema tegi, mis õige oli Issanda silmis, aga mitte nõnda nagu tema isa Taavet; ta tegi kõik nõnda, nagu tema isa Joas oli teinud.

³Laj Amasías quixbânu li us chiru li Kâcuaß. Abanan incßaß quicuan saß xyâlal chi tzßakal joß li rey David lix xeßtônil yucuaß. Quixbânu ban joß quixbânu laj Joás lix yucuaß.

⁴Ometi ei kadunud ohvrikünkad, vaid rahvas ohverdas ja suitsutas veelgi ohvriküngastel.

⁴Incßaß quirisi li naßajej li najt xteram li queßlokßonîc cuiß li yîbanbil dios. Ut eb li tenamit toj yôqueb chixqßuebal lix cßatbil mayej ut yôqueb chixcßatbal li incienso saß eb li naßajej aßan.

⁵Ja kui tal oli kuningriik kindlalt käes, siis ta lõi maha oma sulased, need, kes olid maha löönud kuninga, tema isa.

⁵Nak ac xakxo saß xnaßaj lix cuanquil li rey Amasías quixcamsiheb li queßcamsin re lix yucuaß nak cuan chokß rey. Aßaneb li queßcßanjelac chiru.

⁶Tapjate lapsed aga jättis ta surmamata, nõnda nagu on kirjutatud Moosese Seaduse raamatus, milles Issand on käskinud ja öelnud: 'Isasid ärgu surmatagu laste pärast ja lapsi ärgu surmatagu isade pärast, vaid igaüks surgu oma patu pärast!'

⁶Abanan incßaß quixcamsiheb li ralal xcßajoleb. Quixbânu ban li quixye li Kâcuaß joß tzßîbanbil saß li chakßrab li quiqßueheß re laj Moisés nak li Kâcuaß quixye: —Eb li naßbej yucuaßbej incßaß teßcamsîk xban li mâc li queßxbânu li alal cßajolbej, chi moco li alalbej cßajolbej teßcamsîk xban lix mâqueb lix naß xyucuaßeb. Li junjûnk tâcâmk xban li mâc tixbânu.—

⁷Tema lõi Soolaorus maha kümme tuhat edomlast ja vallutas sõjaga Sela ning pani sellele nimeks Jokteel, mis sellel on tänapäevani.

⁷Laj Amasías quixcamsiheb lajêb mil chi soldado aj Edom saß li ru takßa cuan cuiß li atzßam. Saß li plêt aßan quirêchani li tenamit Sela ut Jocteel quixqßue chokß xcßabaß toj chalen anakcuan.

⁸Siis Amasja läkitas käskjalad ütlema Iisraeli kuningale Joasele, Jehu poja Jooahase pojale: 'Tule, vaatame teineteisele näkku!'

⁸Li rey Amasías quixtakla xyebal re laj Joás lix reyeb laj Israel nak tâchâlk chi pletic riqßuin. Laj Joás, aßan li ralal laj Joacaz ut ri laj Jehú.

⁹Aga Iisraeli kuningas Joas läkitas Juuda kuningale Amasjale vastuse: 'Liibanoni orjavits läkitas ütlema Liibanoni seedrile: Anna oma tütar naiseks mu pojale! Aga Liibanoni metsloomad läksid mööda ja tallasid orjavitsa ära.

⁹Abanan laj Joás lix reyeb laj Israel quixtakla xyebal re laj Amasías lix reyeb laj Judá chi joßcaßin: —Saß jun li cutan jun li tôn qßuix cuan aran Líbano quixtakla xyebal re li cheß cedro li âtin aßin, “Qßue lâ rabin chokß rixakil li cualal,” chan. Ut jun li joskß aj xul quinumeß ut quixyekßi saß rok li jun tôn chi qßuix.

¹⁰Sa oled tublisti löönud edomlasi, seepärast teeb su süda sind suureliseks; pea see au enesele ja jää koju. Mispärast sa tikud õnnetusse, kus sa langed ise ja koos sinuga Juuda?'

¹⁰At rey Amasías, lâin ninnau nak xatnumta saß xbêneb laj Edom. Joßcan nak yôcat chixnimobresinquil âcuib. Mâcßaß nacuaj re nak tânimobresi âcuib. Canâkat saß lâ tenamit. ¿Cßaßru aj e nak tâchßic âcuib saß chßaßajquilal lâat ut tâchßiqueb laj Judá saß chßaßajquilal? chan li rey Joás.

¹¹Aga Amasja ei kuulanud; siis tuli Iisraeli kuningas Joas ja nad vaatasid teineteisele näkku, tema ja Juuda kuningas Amasja, Juudale kuuluvas Beet-Semesis.

¹¹Abanan li rey Amasías incßaß qui-abin chiru. Joßcan nak laj Joás lix reyeb laj Israel cô chi pletic riqßuineb laj Judá aran Bet-semes li cuan saß xcuênt Judá.

¹²Juuda löödi maha Iisraeli ees ja igamees põgenes oma telki.

¹²Eb lix soldado laj Joás, lix reyeb laj Israel, queßnumta saß xbêneb lix soldado laj Amasías, lix reyeb laj Judá. Ut eb li soldado aj Judá queßêlelic ut queßcôeb saß rochocheb.

¹³Ja Iisraeli kuningas Joas võttis Beet-Semesis vangi Juuda kuninga Amasja, Ahasja poja Joase poja; ja kui ta tuli Jeruusalemma, siis ta kiskus maha nelisada küünart Jeruusalemma müüri Efraimi väravast kuni Nurgaväravani.

¹³Laj Joás lix reyeb laj Israel quixchap laj Amasías lix reyeb laj Judá saß li tenamit Bet-semes. Laj Amasías, aßan li ralal laj Joás ut ri laj Ocozías. Chirix aßan laj Joás lix reyeb laj Israel cô Jerusalén. Queßxjucß jun ciento metro riqßuin câcßâl metro li tzßac li sutsu cuiß li tenamit Jerusalén. Naticla cuan cuiß li oquebâl Efraín ut nacuulac cuan cuiß li oquebâl li cuan saß xuc.

¹⁴Ja ta võttis ära kõik kulla ja hõbeda ja kõik riistad, mis leidusid Issanda kojas ja kuningakoja varanduste hulgas, ja võttis pantvange ning läks tagasi Samaariasse.

¹⁴Li rey Joás quixcßam chixjunil li oro ut li plata joß eb ajcuiß chixjunil li secß li quixtau saß li templo. Quixcßam ajcuiß chixjunil li terto xtzßak li cuan saß rochoch li rey. Ut quixcßameb chi prêxil nabaleb li cristian nak quisukßi cuißchic Samaria.

¹⁵Ja mis veel tuleks öelda Joasest, mis ta tegi, ja tema vägitegudest ja kuidas ta sõdis Juuda kuninga Amasja vastu, eks sellest ole kirjutatud Iisraeli kuningate Ajaraamatus?

¹⁵Chixjunil li quixbânu li rey Joás, joß ajcuiß li pletic li quixbânu riqßuin laj Amasías lix reyeb laj Judá, tzßîbanbil retalil saß li hu Crónicas, li tzßîbanbil cuiß retalil li quilajeßxbânu lix reyeb laj Israel.

¹⁶Ja Joas läks magama oma vanemate juurde ja ta maeti Samaariasse Iisraeli kuningate juurde; ja tema poeg Jerobeam sai tema asemel kuningaks.

¹⁶Laj Joás lix reyeb laj Israel quicam ut coxtau lix xeßtônil yucuaß. Quimukeß aran Samaria bar queßmukeß cuiß lix reyeb laj Israel. Ut aß chic laj Jeroboam li ralal qui-oc chokß rey chokß rêkaj.

¹⁷Aga Juuda kuningas Amasja, Joase poeg, elas pärast Iisraeli kuninga Joase, Jooahase poja surma viisteist aastat.

¹⁷Ut laj Amasías, li ralal laj Joás, lix reyeb laj Judá, oßlaju chihab chic quicuan chi yoßyo nak ac xcam laj Joás li ralal laj Joacaz. Laj Joás, aßan lix reyeb laj Israel.

¹⁸Ja mis veel tuleks öelda Amasjast, eks sellest ole kirjutatud Juuda kuningate Ajaraamatus?

¹⁸Chixjunil li quixbânu li rey Amasías tzßîbanbil retalil saß li hu Crónicas li tzßîbanbil cuiß retalil li quilajeßxbânu lix reyeb laj Judá.

¹⁹Tema vastu peeti Jeruusalemmas vandenõu ja ta põgenes Laakisesse; aga nad läkitasid käskjalad Laakisesse temale järele ja nood surmasid tema seal.

¹⁹Eb li tenamit queßxcßûb ru chanru nak teßxcamsi laj Amasías aran Jerusalén. Laj Amasías quiêlelic chiruheb. Abanan queßxtâke toj saß li tenamit Laquis ut aran queßxcamsi.

²⁰Ta tõsteti hobuse selga, ja ta maeti Jeruusalemma, oma vanemate juurde Taaveti linna.

²⁰Nak ac xeßxcamsi, queßxcßam Jerusalén chirix cacuây ut quimukeß saß lix tenamit laj David, li queßmukeß cuiß lix xeßtônil xyucuaß.

²¹Ja kogu Juuda rahvas võttis Asarja, kes oli kuusteist aastat vana, ja tõstis ta kuningaks tema isa Amasja asemele.

²¹Chirix chic aßan, eb li tenamit queßxxakab laj Azarías chokß xreyeb laj Judá chokß rêkaj laj Amasías lix yucuaß. Cuaklaju chihab cuan re laj Azarías nak quixakabâc chokß rey.

²²Tema ehitas üles Eelati ja tõi selle tagasi Juudale, pärast seda kui kuningas oli läinud magama oma vanemate juurde.

²²Laj Azarías, aßan li quixyîb cuißchic li tenamit Elat ut quixkßaxtesi reheb laj Judá chirix lix camic lix yucuaß.

²³Juuda kuninga Amasja, Joase poja viieteistkümnendal aastal sai Jerobeam, Iisraeli kuninga Joase poeg, Samaarias kuningaks neljakümne üheks aastaks.

²³Yô oßlaju chihab roquic chokß rey laj Amasías li ralal laj Joás li quicuan chokß xreyeb laj Judá nak laj Jeroboam qui-oc chokß xreyeb laj Israel chokß rêkaj laj Joás lix yucuaß. Jun roxcßâl chihab quicuan saß xcuanquil aran Samaria.

²⁴Tema tegi kurja Issanda silmis; ta ei loobunud ühestki Nebati poja Jerobeami patust, millega too oli saatnud Iisraeli pattu tegema.

²⁴Laj Jeroboam quixbânu li incßaß us chiru li Kâcuaß. Junelic quixbânu li mâusilal joß quixbânu laj Jeroboam li ralal laj Nabat li quicßamoc xbeheb laj Israel chi mâcobc.

²⁵Tema võttis tagasi Iisraeli maa-ala alates Hamati teelahkmest kuni Lagendiku mereni Issanda, Iisraeli Jumala sõna kohaselt, mis ta oli rääkinud oma sulase, prohvet Joona, Amittai poja läbi, kes oli pärit Gat-Heeferist.

²⁵Laj Jeroboam quixyîb cuißchic lix nubâl lix chßochßeb laj Israel joß nak quicuan junxil. Naticla saß li oquebâl re Hamat saß li norte ut nacuulac toj saß li palau li cuan Arabá. Quixbânu joß quixye li Kâcuaß lix Dioseb laj Israel re li profeta Jonás li ralal laj Amitai, li chalenak chak saß li naßajej Gat-hefer.

²⁶Sest Issand nägi Iisraeli viletsust, mis oli väga kibe: Iisraelil ei olnud aitajat, ei orja ega vaba.

²⁶Li Kâcuaß quixqßue retal nak kßaxal ra yôqueb chixcßulbal eb laj Israel ut mâ jun reheb naru natenkßan reheb xban nak chixjunileb yôqueb chi cßuluc raylal.

²⁷Issand ei olnud siiski öelnud, et ta tahab taeva alt pühkida Iisraeli nime, ja nõnda päästis ta nad Jerobeami, Joase poja käe läbi.

²⁷Li Kâcuaß incßaß quixye nak teßsachekß ruheb laj Israel chi junaj cua. Joßcan nak quixtakla laj Jeroboam li ralal laj Joás chixcolbaleb.

²⁸Ja mis veel tuleks öelda Jerobeamist ja kõigest, mis ta tegi, ja tema vägitegudest, kuidas ta sõdis ja kuidas ta tõi Iisraelile tagasi Damaskuse ja Hamati, mis olid olnud Juuda päralt, eks sellest ole kirjutatud Iisraeli kuningate Ajaraamatus?

²⁸Chixjunil li quixbânu laj Jeroboam, ut li pletic li quixbânu xban xcacuilal xchßôl tzßîbanbil retalil saß li hu Crónicas li tzßîbanbil cuiß retalil li quilajeßxbânu lix reyeb laj Israel. Ut tzßîbanbil ajcuiß retalil chanru nak quirêchani cuißchic chokß reheb laj Israel eb li tenamit Damasco ut Hamat li queßcuan rubel xcuanquileb laj Judá.Laj Jeroboam quicam ut coxtau lix xeßtônil yucuaß. Quimukeß saß li naßajej li queßmukeß cuiß lix reyeb laj Israel. Ut aß chic laj Zacarías li ralal qui-oc chokß xreyeb laj Israel chokß rêkaj.

²⁹Ja Jerobeam läks magama oma vanemate juurde, Iisraeli kuningate juurde; ja tema poeg Sakarja sai tema asemel kuningaks.

²⁹Laj Jeroboam quicam ut coxtau lix xeßtônil yucuaß. Quimukeß saß li naßajej li queßmukeß cuiß lix reyeb laj Israel. Ut aß chic laj Zacarías li ralal qui-oc chokß xreyeb laj Israel chokß rêkaj.