¹Aga Sidkija hakkas Paabeli kuningale vastu. Ja oma valitsemise üheksandal aastal, kümnenda kuu kümnendal päeval, tuli Paabeli kuningas Nebukadnetsar, tema ja kogu ta sõjavägi, Jeruusalemma vastu ning lõi leeri üles selle alla; ja nad ehitasid linna ümber piiramisseadmed.

¹Yô chic belêb chihab roquic chokß xreyeb laj Judá laj Sedequías. Saß li lajêb xbe li xlaje li po re li chihab aßan nak cô laj Nabucodonosor lix reyeb laj Babilonia rochbeneb chixjunileb lix soldados chi pletic riqßuin li tenamit Jerusalén. Queßxyîb lix muhebâleb chire li tenamit ut queßxyîb lix taklebâl chi xjun sutam.

²Ja linna piirati kuni kuningas Sidkija üheteistkümnenda aastani.

²Li tenamit sutsu xbaneb toj saß li junlaju chihab roquic chokß rey laj Sedequías.

³Aga neljanda kuu üheksandal päeval võttis nälg linnas võimust ja maa rahval ei olnud leiba.

³Saß li belêb xbe li xcâ po re li chihab quinumta li cueßej saß xbêneb li cuanqueb Jerusalén. Ut mâcßaß chic xtzacaêmkeb.

⁴Siis murti linna sisse; aga kõik sõjamehed põgenesid öösel läbi müüridevahelise värava, mis oli kuninga rohuaia juures, kuigi kaldealased olid ümber linna; ja nad läksid lagendiku poole.

⁴Eb laj Jerusalén queßxhop li tzßac li sutsu cuiß li tenamit ut queßêlelic chi kßek chixjunileb li cuînk li cauheb rib chi pletic rochben li rey. Queßel saß li oquebâl li cuan saß xyi li cuib chi tzßac chixcßatk lix naßaj li rutzßußuj li rey, usta cuanqueb lix soldado laj Babilonia chi xjun sutam li tenamit. Queßcôeb saß li be li naxic Arabá.

⁵Aga kaldealaste sõjavägi ajas kuningat taga ja nad said ta kätte Jeeriko lagendikel, kui kõik ta sõjavägi oli tema juurest laiali läinud.

⁵Abanan eb li soldado aj Babilonia queßxtâke li rey Sedequías ut coxeßxchap saß li ru takßa re Jericó. Ut chixjunileb lix soldado laj Sedequías queßêlelic yalak bar.

⁶Ja nad võtsid kuninga kinni ning viisid ta Paabeli kuninga juurde Riblasse ja mõistsid tema üle kohut.

⁶Nak ac xeßxchap li rey Sedequías queßxcßam aran Ribla riqßuin lix reyeb laj Babilonia. Ut aran quirakeß âtin saß xbên.

⁷Ja nad tapsid Sidkija pojad tema silme ees. Sidkija silmad tehti pimedaks ja ta aheldati vaskahelaisse ning viidi Paabelisse.

⁷Ut chiru laj Sedequías queßxchßic chi chßîchß saß cuxeb li ralal. Chirix aßan queßrisi lix nakß ru xcaßbichal laj Sedequías, queßxbacß riqßuin cadena ut queßxcßam toj Babilonia.

⁸Ja viienda kuu seitsmendal päeval, see on kuningas Nebukadnetsari, Paabeli kuninga üheksateistkümnendal aastal, tuli Nebusaradan, ihukaitsepealik, Paabeli kuninga sulane, Jeruusalemma.

⁸Yô chic belêlaju chihab roquic laj Nabucodonosor chokß xreyeb laj Babilonia. Cuukub cutan chic xticlajic li roß po re li chihab aßan nak laj Nabuzaradán quicuulac Jerusalén. Aßan li nataklan saß xbêneb li soldado li nequeßcßacßalen re li rey aran Babilonia.

⁹Ja tema põletas ära Issanda koja ja kuningakoja ning kõik Jeruusalemma kojad; nimelt kõik suured kojad ta põletas tulega.

⁹Nak quicuulac laj Nabuzaradán Jerusalén quixcßat lix templo li Kâcuaß ut quixcßat ajcuiß li rochoch li rey. Ut quixcßat ajcuiß li rochocheb chixjunileb li cuanqueb xcuanquil. Chixjunileb li cab li cuanqueb Jerusalén quilajxcßat.

¹⁰Ja kogu kaldealaste sõjavägi, kes oli koos ihukaitsepealikuga, kiskus maha Jeruusalemma ümbritsevad müürid.

¹⁰Eb li soldado aj Babilonia li queßcôeb chirix laj Nabuzaradán queßxjuqßui chixjunil li tzßac li sutsu cuiß li tenamit Jerusalén.

¹¹Ja rahva ülejäänud osa, kes oli jäänud linna, ja ülejooksikud, kes olid üle jooksnud Paabeli kuninga poole, ja muud rahva riismed viis ihukaitsepealik Nebusaradan vangi.

¹¹Ut laj Nabuzaradán quixchapeb li joß qßuialeb chic li tenamit li queßcana ut quixcßameb Babilonia joßqueb ajcuiß li nequeßcßanjelac saß li tenamit. Ut quixcßameb ajcuiß li queßoquen chirix lix reyeb laj Babilonia.

¹²Aga ihukaitsepealik jättis maa vaesemast rahvast alles viinamägede harijaid ja teopäevade tegijaid.

¹²Caßaj cuiß li nebaßeb quixcanabeb re nak teßxcßanjela li chßochß ut teßxrakßi li uvas.

¹³Vasksambad, mis olid Issanda kojas, ja alused ning vaskmere, mis olid Issanda kojas, kaldealased purustasid ja viisid nende vase Paabelisse.

¹³Eb laj Babilonia queßxjori li okech yîbanbil riqßuin bronce ut lix naßaj li haß rochbeneb lix cßojlebâl. Ut queßxcßam Babilonia chixjunil li bronce.

¹⁴Potid, labidad, tahikäärid, kausid ja kõik vaskriistad, millega peeti teenistust, võtsid nad ära.

¹⁴Queßxcßam ajcuiß li nînki ucßal. Ut queßxcßam ajcuiß li pala li queßcßanjelac saß li artal joßqueb ajcuiß lix naßajeb li cha ut li chßîchß li quicßanjelac re xyîbanquil li lámpara, joß ajcuiß li quicßateß cuiß li incienso. Chixjunil li cßaßak re ru yîbanbil riqßuin bronce li quicßanjelac saß li templo, quilajeßxcßam Babilonia.

¹⁵Samuti võttis ihukaitsepealik ära sütepannid ja piserdusnõud, mis olid puhtast kullast ja puhtast hõbedast.

¹⁵Laj Nabuzaradán, li nataklan saß xbêneb li soldados li nequeßcßacßalen re li rey, quixcßam chixjunil li cßaßak re ru yîbanbil riqßuin oro ut plata joß li secß ut li ucßal li quicßanjelac re li ru xam.

¹⁶Mõlema samba, vaskmere ja aluste, mis Saalomon oli teinud Issanda koja jaoks - kõigi nende asjade vask oli vaagimatu.

¹⁶Li cßaßak re ru yîbanbil riqßuin bronce xban li rey Salomón kßaxal nabal. Li cuib chi nînki okech, li pila joß eb ajcuiß li cablaju chi cuacax bronce li queßhilan cuiß li pila, mâ ani nanaßoc re joß qßuial tzßakal li râlal xban nak incßaß quiru xbisbal.

¹⁷Ühe samba kõrgus oli kaheksateist küünart; nupp selle peal oli vasest ja nupu kõrgus oli kolm küünart; võrestik ja granaatõunad ümber nupu olid kõik vasest; ja samasugune oli teine sammas võrestikuga.

¹⁷Cuakxakib metro xnînkal rok li nînki okech bronce. Ut numenak cuib metro xteram li cuan saß xbên li okech. Ut lix sahob ru li cuan saß xbên yîbanbil ajcuiß riqßuin bronce chanchan ru li cheß granada. Juntakßêteb li cuib chi okech.

¹⁸Ja ihukaitsepealik võttis Seraja, ülempreestri, ja Sefanja, temast järgmise preestri, ja kolm lävehoidjat,

¹⁸Ut laj Seraías li xbênil aj tij quichapeß ut quicßameß xbaneb lix soldado laj Nabuzaradán. Ut quicßameß ajcuiß laj Sofonías li xcab aj tij. Ut queßcßameß li oxib chi cuînk li queßcßacßalen re li oquebâl re li templo.

¹⁹ja võttis linnast ühe hoovkondlase, kes oli olnud sõjameeste käsutaja, ja viis meest kuninga lähikonnast, kes leiti linnast, ja väepealiku kirjutaja, kes värbas maa rahvast sõjaväkke, ja kuuskümmend meest maa rahva hulgast, kes leiti linnast.

¹⁹Ut queßcßameß ôb li nequeßqßuehoc xnaßleb li rey li toj cuanqueb saß li tenamit. Ut quicßameß li cuînk li nataklan saß xbêneb li soldado aj Israel rochben li cuînk li natzßîban re lix cßabaßeb li tenamit. Ut queßcßameß oxcßâl li cuînk li toj cuanqueb saß li tenamit.

²⁰Nebusaradan, ihukaitsepealik, võttis ja viis nad Paabeli kuninga juurde Riblasse.

²⁰Chixjunileb queßcßameß saß li tenamit Ribla li cuan saß li naßajej Hamat. Aran queßcßameß riqßuin li rey Nabucodonosor.

²¹Ja Paabeli kuningas lõi nad maha ning surmas nad Riblas, Hamatimaal. Nõnda viidi Juuda vangi oma maalt.

²¹Aran saß li tenamit Ribla li rey quixtakla xcamsinquileb. Joßcaßin nak queßchapeß ut queßisîc laj Judá saß lix tenamiteb.

²²Aga rahvale, kes jäi Juudamaale, kelle Paabeli kuningas Nebukadnetsar alles jättis, pani ta maavalitsejaks Gedalja, Saafani poja Ahikami poja.

²²Laj Nabucodonosor quixxakab chokß gobernador aran Judá laj Gedalías li ralal laj Ahicam. Lix yucuaß laj Ahicam, aßan laj Safán. Ut laj Gedalías, aßan chic li quicuan xcuanquil saß xbêneb li queßcana Judá.

²³Ja kui kõik sõjaväepealikud, nemad ja nende mehed, kuulsid, et Paabeli kuningas oli pannud Gedalja maavalitsejaks, siis tulid nad Gedalja juurde Mispasse, ja nimelt: Ismael, Netanja poeg, ja Joohanan, Kaareahi poeg, ja Seraja, netofalase Tanhumeti poeg, ja Jaasanja, maakatlase poeg, nemad ja nende mehed.

²³Eb li cuanqueb xcuanquil saß xbêneb li soldado aj Israel queßrabi resil nak laj Gedalías, aßan chic li gobernador ut côeb Mizpa chi âtinac riqßuin. Aßaneb laj Ismael li ralal laj Netanías; laj Johanán li ralal laj Carea; laj Seraías li ralal laj Tanhumet, Netofa xtenamit; ut laj Jaazanías li ralal jun li cuînk Maaca xtenamit. Ut côeb ajcuiß li cuînk li cuanqueb rochbeneb.

²⁴Ja Gedalja vandus neile ja nende meestele ning ütles neile: 'Ärge kartke kaldealaste sulaseid! Jääge maale ja teenige Paabeli kuningat, siis on teil hea põli!'

²⁴Ut laj Gedalías quixbânu jun li juramento riqßuineb ut quixye reheb: —Mexxucuac chi canâc joß aj cßanjel chiruheb laj Babilonia. Texcanâk saß li naßajej aßin ut cßanjelankex chiru li rey Nabucodonosor ut aßan tixbânu usilal êre, chan laj Gedalías reheb.

²⁵Aga seitsmendas kuus tuli Ismael, Elisama poja Netanja poeg, kuninglikust soost, ja kümme meest koos temaga, ja nad lõid surnuks Gedalja ning need juudid ja kaldealased, kes olid tema juures Mispas.

²⁵Laj Ismael aßan li ralal laj Netanías li ralal laj Elisama xcomoneb lix reyeb laj Judá. Saß li xcuuk li po, laj Ismael rochben lajêb chi cuînk queßcuulac ut queßxcamsi laj Gedalías. Ut queßxcamsiheb ajcuiß laj Judá ut eb laj Babilonia li cuanqueb rochben aran Mizpa.

²⁶Siis kogu rahvas, pisimast suurimani, ja sõjaväepealikud - kõik võtsid kätte ja läksid Egiptusesse, sest nad kartsid kaldealasi.

²⁶Chirix chic aßan, chixjunileb laj Judá, joß nînk joß cocß, rochbeneb li nequeßtaklan saß xbêneb li soldado aj Israel queßêlelic ut queßcôeb Egipto xban nak queßxucuac chiruheb laj Babilonia.

²⁷Aga kolmekümne seitsmendal aastal pärast Juuda kuninga Joojakini vangiviimist, kaheteistkümnenda kuu kahekümne seitsmendal päeval sel aastal, kui ta sai kuningaks, tõstis Paabeli kuningas Evil-Merodak üles Juuda kuninga Joojakini pea vangikojast

²⁷Nak yô cuuklaju xcaßcßâl chihab roquic chi prêxil aran Babilonia laj Joaquín lix reyeb laj Judá, laj Evil-merodac qui-oc chokß xreyeb laj Babilonia. Saß li cuukub xcaßcßâl xbe li cablaju po re li chihab aßan laj Evil-merodac quirisi laj Joaquín saß tzßalam.

²⁸ja kõneles temaga lahkesti ning andis temale istme ülemale nende kuningate istmeist, kes olid tema juures Paabelis.

²⁸Quixqßue xcuanquil ut kßaxal quixbânu usilal re chiruheb li jun chßol chic li rey li queßcuan aran Babilonia.

²⁹Siis ta vahetas oma vangiriided ja sõi alaliselt tema juures leiba kogu oma eluaja.

²⁹Laj Joaquín quirisi li rakß li prêx chirix. Ut quicuaßac saß lix mêx li rey joß najtil chic quicuan chi yoßyo.Rajlal quiqßueheß cßaßru re laj Joaquín xban li rey. Quichßolanîc toj chalen nak quicam.

³⁰Ta sai kuningalt ülalpidamise, alalise ülalpidamise, iga päev oma osa kõik tema elupäevad.

³⁰Rajlal quiqßueheß cßaßru re laj Joaquín xban li rey. Quichßolanîc toj chalen nak quicam.