¹Ja järgmisel aastal kuningate sõttamineku ajal läkitas Taavet Joabi ja koos temaga ta sulased ja kogu Iisraeli sõtta, ja nad hävitasid ammonlasi ning piirasid Rabbat; Taavet ise aga jäi Jeruusalemma.

¹Saß li chihab jun chic saß li sakßehil nak eb li rey nequeßxic chi pletic, laj David quixtaklaheb chi pletic laj Joab rochbeneb li nequeßtaklan saß xbêneb li soldados joßqueb ajcuiß chixjunileb li soldados aj Israel. Queßxsach ruheb li ralal xcßajol laj Amón. Ut queßxsut rix li tenamit Rabá. Abanan laj David quicana aran Jerusalén.

²Ja ühel õhtul, kui Taavet oli tõusnud voodist ja kõndis kuningakoja katusel, nägi ta katuselt ühte naist ennast pesevat; ja naine oli väga ilus.

²Saß jun li ecuu nak quicuacli chak laj David saß lix chßât, cô saß xbên li rochoch. Nak yô chi bêc aran, quiril jun li ixk yô chi atînc. Cßajoß xchßinaßusal li ixk aßan.

³Kui Taavet läkitas naise kohta teateid pärima, siis öeldi: 'Eks see ole Batseba, Eliami tütar, hett Uurija naine!'

³Laj David quixtakla xpatzßbal ani li ixk aßan. Queßxye re: —Aßan lix Betsabé, lix rabin laj Eliam ut rixakil laj Urías laj heteo.—

⁴Siis Taavet läkitas käskjalad teda tooma. Ja kui ta tuli tema juurde, siis Taavet magas tema juures; naine oli just ennast puhastanud oma roojasusest. Siis läks naine tagasi oma kotta.

⁴Laj David quixtakla xbokbal li ixk aßan. Nak quicuulac lix Betsabé, laj David quicuan riqßuin. Ut lix Betsabé quisukßi saß rochoch. (Tojeß quirakeß chixsantobresinquil rib li ixk aßan riqßuin lix yajel re li po, joß cßaynakeb xbânunquil.)

⁵Ja naine jäi lapseootele; ta läkitas Taavetile teate, öeldes: 'Ma olen lapseootel.'

⁵Lix Betsabé quicana chi yaj aj ixk ut quixtakla resil riqßuin laj David.

⁶Siis Taavet läkitas Joabile sõna: 'Saada hett Uurija minu juurde!' Ja Joab saatis Uurija Taaveti juurde.

⁶Laj David quixtakla xyebal re laj Joab: —Takla chak cuiqßuin laj Urías laj heteo, chan. Ut laj Joab quixtakla laj Urías riqßuin laj David.

⁷Ja kui Uurija tuli tema juurde, küsis Taavet, kuidas Joabi ja rahva käsi käib ja kuidas on lugu sõjaga.

⁷Nak laj Urías quicuulac, laj David quixye re: —¿Ma sa saß xchßôl laj Joab? ¿Ma saheb saß xchßôl li soldados? ¿Chanru yô li plêt? ¿Ma us yô chi êlc? chan.

⁸Ja Taavet ütles Uurijale: 'Mine alla oma kotta ja pese jalgu!' Uurija läks kuningakojast välja ja temale järgnes kuninga kingitus.

⁸Chirix aßan laj David quixye re: —Tatxic saß lâ cuochoch ut tathilânk caßchßinak, chan. Nak ac xcô laj Urías, laj David quixtakla li tzacaêmk saß li rochoch xcomon li naxtzaca li rey.

⁹Aga Uurija heitis magama kuningakoja ukse ette kõigi oma isanda sulaste hulka ega läinud alla oma kotta.

⁹Abanan laj Urías incßaß cô saß rochoch. Quicana ban chi cuârc saß li oquebâl re li rochoch li rey bar nequeßcuar cuiß li soldados li nequeßcßacßalen re li rey.

¹⁰Kui Taavetile teatati ja öeldi: 'Uurija ei olegi läinud oma kotta', siis Taavet küsis Uurijalt: 'Eks sa ole tulnud teekonnalt? Mispärast sa siis ei ole läinud oma kotta?'

¹⁰Nak laj David quirabi resil nak laj Urías incßaß cô saß rochoch, quixye re: —Lâat tojeß xatsukßi chak saß li plêt. ¿Cßaßut nak incßaß xatcôat saß lâ cuochoch? chan.

¹¹Aga Uurija vastas Taavetile: 'Laegas ning Iisrael ja Juuda asuvad telkides, ja mu isand Joab ja mu isanda sulased on väljal leeris. Kas mina peaksin siis minema oma kotta sööma ja jooma ja magama oma naisega? Nii tõesti kui sa elad ja nii tõesti kui su hing elab, ma ei tee seda mitte.'

¹¹Laj Urías quixye re: —Eb li soldados aj Israel ut eb laj Judá najt cuanqueb chak saß li plêt. Li Lokßlaj Câx cuan rochbeneb. Laj Joab li nataklan saß inbên joß eb ajcuiß li nequeßtaklan saß xbêneb li soldados yôqueb chi cuârc yal saß muhebâl yîbanbil riqßuin rukß cheß. ¿Cßaßut nak tinxic lâin saß cuochoch chi cuaßac ut chi cuânc riqßuin li cuixakil? Saß âcßabaß lâat, at rey, lâin ninye nak incßaß tinbânu aßan, chan.

¹²Ja Taavet ütles Uurijale: 'Jää siis ka veel täna siia ja homme saadan ma su ära!' Ja Uurija jäi Jeruusalemma selleks ja järgmiseks päevaks.

¹²Ut laj David quixye re: —Canâkat arin anakcuan. Cuulaj tatintakla cuißchic riqßuineb li soldados, chan. Joßcan nak laj Urías quicana Jerusalén saß li cutan aßan ut li cutan jun chic.

¹³Ja Taavet kutsus Uurija, too sõi ja jõi tema juures ja Taavet jootis ta purju; ent õhtul läks Uurija magama oma asemele koos oma isanda sulastega ega läinud alla oma kotta.

¹³Laj David quixbok laj Urías chi cuaßac riqßuin ut quixcaltesi. Abanan laj Urías incßaß cô chi cuârc saß li rochoch. Quicana ban chi cuârc saß li naßajej li nequeßcuar cuiß li soldados li nequeßcßacßalen re li rochoch li rey.

¹⁴Aga hommikul kirjutas Taavet Joabile kirja ning andis selle Uurijale kaasa.

¹⁴Cuulajak chic laj David quixtzßîba jun li hu re tixtakla re laj Joab. Ut laj Urías, aßan li quicßamoc re li hu.

¹⁵Ja kirjas oli ta kirjutanud ning öelnud: 'Pange Uurija kõige ägedama tapluse esirinda ja taanduge tema tagant, nõnda et ta lüüakse maha ja sureb!'

¹⁵Saß li hu quixye re laj Joab: —Tâqßue laj Urías chi ubej nak yôk chi cau li pletic ut tâcanab xjunes re nak tâcamsîk saß li plêt, chan.

¹⁶Ja kui siis Joab linna piiras, pani ta Uurija paika, kus ta teadis olevat vahvaid mehi.

¹⁶Joßcan nak laj Joab nak queßxsut rix li tenamit quixqßue chi ubej laj Urías bar cuanqueb cuiß li soldados li cauheb rib chi pletic.

¹⁷Ja linna mehed tulid välja ning taplesid Joabi vastu; ja mõned rahva hulgast, Taaveti sulaseist, langesid, ja surma sai ka hett Uurija.

¹⁷Saß ajcuiß li hônal aßan queßel chak li soldados li cuanqueb saß li tenamit chi pletic riqßuineb. Cuanqueb li nequeßtaklan saß xbêneb lix soldados laj David li queßcamsîc. Ut saß xyânkeb aßan quicam laj Urías laj heteo.

¹⁸Siis Joab läkitas käskjala ja andis Taavetile teada kogu tapluse loo.

¹⁸Laj Joab quixtakla resil re laj David chanru yô li plêt.

¹⁹Ja ta käskis käskjalga, öeldes: 'Kui oled kuningale jutustanud kogu tapluse loo

¹⁹Quixtakla lix takl ut quixye re: —Nak acak xatrakeß chixyebal re li rey chirix li plêt,

²⁰ja kui siis kuninga viha tõuseb ja ta sinult küsib: Mispärast te läksite taplema nõnda linna ligi? Kas te ei teadnud, et nad ammuvad nooli müürilt?

²⁰mâre li rey tâjoskßok ut tixye âcue, “¿Cßaßut nak xexnachßoc saß li tenamit chi pletic? ¿Ma incßaß ta biß nequenau nak naru teßxcut chak lix tzimaj saß xbên li tzßac?

²¹Kes lõi maha Abimeleki, Jerubbeseti poja? Kas mitte üks naine ei visanud müürilt pealmise veskikivi ta peale, nii et ta suri Teebesis? Mispärast läksite nõnda müüri ligi? - siis ütle: Ka su sulane hett Uurija on surnud.'

²¹¿Ma incßaß jultic êre chanru nak quicamsîc laj Abimelec li ralal laj Jerobaal? ¿Ma incßaß jultic êre chanru nak li ixk quixcut jun tokol li pec re li molino saß xbên laj Abimelec ut quixcamsi aran Tebes? ¿Cßaßut nak xexnachßoc riqßuin li tzßac?” mâre chaßak. Ut lâat tâye re, “Quicamsîc ajcuiß laj Urías laj heteo, laj cßanjel châcuu,” chaßkat re, chan laj Joab.

²²Ja käskjalg läks ning tuli ja jutustas Taavetile kõik, mille pärast Joab teda oli läkitanud.

²²Cô li takl ut quixserakßi re laj David chixjunil li quiyeheß re xban laj Joab.

²³Ja käskjalg ütles Taavetile: 'Et mehed said võimust meie üle, siis tulid nad väljal meile kallale, aga me tõrjusime nad kuni värava suuni.

²³Quixye re: —Kßaxal cauheb rib chiku lâo li xicß nequeßiloc ke. Queßel chak li tenamit chi pletic kiqßuin toj saß li cßalebâl. Abanan queßkâlina toj saß li oquebâl.

²⁴Siis kütid ambusid müürilt su sulaste peale ja kuninga sulaseist said mõningad surma; samuti on surnud ka su sulane hett Uurija.'

²⁴Ut queßxcut chak eb lix tzimaj toj saß xbên li tzßac. Cuanqueb li nequeßcßanjelac châcuu li queßcamsîc. Ut quicamsîc ajcuiß laj Urías, laj heteo, laj cßanjel châcuu, chan.

²⁵Siis Taavet ütles käskjalale: 'Ütle Joabile nõnda: Ärgu olgu see asi su silmis paha, sest mõõk sööb niihästi ühe kui teise! Sõdi aga sina vahvasti linna vastu ja kisu see maha! Julgusta teda nõnda!'

²⁵Laj David quixye re li takl: —Ye re laj Joab chi joßcaßin, “Matcßoxlac chirix aßin xban nak joßcaßin nacßulman saß li plêt. Cacuubresi âchßôl. Tatpletik cuißchic riqßuin chi cau toj retal têrêchani li tenamit,” chan.

²⁶Kui Uurija naine kuulis, et ta mees Uurija oli surnud, siis ta pidas oma abikaasa pärast leinakaebuse.

²⁶Nak lix Betsabé quirabi resil nak quicamsîc lix bêlom saß li plêt, quirahoß saß xchßôl ut quiyâbac chirix.Nak quinumeß lix rahil xchßôl, laj David quixtakla xcßambal lix Betsabé saß rochoch. Ut lix Betsabé quicana chokß rixakil laj David. Quiyoßla jun lix cßulaßal chßina têlom. Abanan incßaß quicuulac chiru li Kâcuaß li cßaßru quixbânu laj David.

²⁷Ja kui leinaaeg oli möödunud, siis läkitas Taavet talle järele, võttis ta oma kotta ja ta sai Taaveti naiseks ning tõi temale poja ilmale. Aga see asi, mis Taavet oli teinud, oli Issanda silmis paha.

²⁷Nak quinumeß lix rahil xchßôl, laj David quixtakla xcßambal lix Betsabé saß rochoch. Ut lix Betsabé quicana chokß rixakil laj David. Quiyoßla jun lix cßulaßal chßina têlom. Abanan incßaß quicuulac chiru li Kâcuaß li cßaßru quixbânu laj David.