1Ja Taavet kõneles selle laulu sõnad Issandale sel ajal, kui Issand oli ta päästnud kõigi ta vaenlaste käest ja Sauli käest.
1Aßan aßin li bich li quixbicha laj David re xlokßoninquil li Kâcuaß xban nak li Kâcuaß quixcol aßan chiru laj Saúl ut chiruheb chixjunileb li xicß nequeßiloc re:
2Ta ütles nõnda: 'Issand on mu kalju, mu mäelinnus ja mu päästja.
2Li Kâcuaß, aßan li na-iloc cue. Aßan li nacoloc cue. Chanchan jun sakônac bar nincol cuiß cuib.
3Mu Jumal on mu kalju, kus ma pelgupaika otsin, mu kilp ja abisarv, mu kõrge kants ja varjupaik. Mu päästja, sa päästad mind vägivallast.
3Li Kâcuaß, aßan lin Dios. Aßan li nacoloc cue. Cau inchßôl riqßuin. Chanchan li chßîchß li nincol cuiß cuib. Aßan nacoloc cue riqßuin xnimal xcuanquil. Chanchan jun naßajej najt xteram bar ninmuk cuiß cuib. Aßan li nacoloc cue chiru li ra xîcß.
4'Kiidetud olgu Issand!' nõnda ma hüüan ja ma pääsen oma vaenlaste käest.
4Tinqßue xlokßal li Kâcuaß xban nak xcßulub nak tâqßuehekß xlokßal. Tinyâba xcßabaß li Kâcuaß ut aßan tâcolok cue chiruheb li xicß nequeßiloc cue.
5Sest surmalained piirasid mind ja nurjatuse jõed tegid mulle hirmu.
5Chanchan ac câmc cue xban li mâusilal queßxbânu cue. Chanchan lix cacuil rok li palau li mâusilal nak xchal saß inbên ut xqßue inxiu.
6Surmavalla köied ümbritsesid mind, surma võrgud sattusid mu ette.
6Chanchan nak li câmc yô chi numtâc saß inbên. Ut chanchan nak xeßxqßue li raßal chokß cue re tineßxcamsi.
7Oma kitsikuses ma hüüdsin Issandat ja kisendasin oma Jumala poole. Ta kuulis mu häält oma templist ja mu appihüüd jõudis ta kõrvu.
7Nak kßaxal ra cuanquin, quinyâba xcßabaß li Kâcuaß. Ut li Kâcuaß quirabi lin tij toj saß lix templo. Quirabi nak quinjap cue chixtzßâmanquil intenkßanquil chiru.
8Siis värises ja vabises maa, taeva alused kõikusid ja põrusid, sest ta viha süttis.
8Li ruchichßochß qui-ecßan saß xnaßaj. Ut qui-ecßan ajcuiß saß xnaßaj li nacûtun re li choxa xban nak yô xjoskßil li Kâcuaß.
9Suits tõusis ta sõõrmeist ja tuli ta suust oli neelamas, tulised söed lõõmasid tema seest.
9Chanchan nak qui-el li sib saß rußuj. Chanchan nak quißel chak xam saß re, re sachoc. Chanchan li ru xam lochlo xxamlel.
10Ta vajutas taeva ja tuli maha, ja ta jalge all oli tume pilv.
10Chanchan nak quixte li choxa ut quicube saß ruchichßochß. Ut cuan chak li kßeki chok rubel rok.
11Ta sõitis keerubi peal ja lendas ning teda nähti tuule tiibadel.
11Cô saß junpât chirix jun li querubín. Quichal saß li ikß li chanchan cuan xxicß.
12Ta pani onniks enese ümber pimeduse, mustavad veed, paksud pilved.
12Quixmuk rib saß li kßeki chok. Sutsu xban li kßeki chok, li chok li naqßuehoc re li hab.
13Kumast tema ees lõõmasid tulised söed.
13Xban nak nalemtzßun lix lokßal, chanchan nak narepoc li rakß câk.
14Issand müristas taevast ja Kõigekõrgem andis kuulda oma häält.
14Chanchan nak namok li câk nak quiâtinac li Kâcuaß chi cau xyâb xcux. Ut qui-abîc xyâb xcux li nimajcual Dios.
15Ta ambus nooli ja pillutas neid, heitis välke ja pani need sähvima.
15Chanchan nak narepoc li câk nak quixcut lix tzimaj. Quixsach xnaßlebeb li xicß nequeßiloc cue ut quixchaßchaßi ruheb.
16Siis said nähtavaks mere sügavused, maailma alused paljastusid Issanda sõitluse läbi tema sõõrmete tuule puhangust.
16Nak li Kâcuaß quikßusuc, quicßutun li chßochß rubel li palau. Ut quicana chi cutanquil li nacûtun re li ruchichßochß. Chanchan yal apunbil quixbânu re.
17Ta ulatas kõrgusest käe, ta võttis minu, ta tõmbas mu välja suurest veest.
17Toj takecß quixqßue chak li rukß cue ut quinrisi saß li raylal. Chanchan nak quinrisi saß xchamal li palau.
18Ta päästis minu mu tugeva vaenlase käest, mu vihkajate käest, sest nad olid minust vägevamad.
18Quinixcol chiruheb li xicß nequeßiloc cue, li kßaxal cauheb rib. Quinixcol chiruheb, usta kßaxal cau xmetzßêuheb chicuu lâin.
19Nad tulid mu kallale mu õnnetuse päeval, aga Issand oli mulle toeks.
19Nak cuanquin saß raylal queßchal chi pletic cuiqßuin eb li xicß nequeßiloc cue. Abanan li Kâcuaß quinixtenkßa.
20Ta tõi mu välja avarusse, ta päästis minu, sest tal oli minust hea meel.
20Quinixtenkßa re nak mâ ani chic tâchßißchßißînk cue. Quinixcol xban nak sa saß xchßôl cuiqßuin.
21Issand teeb mulle head mu õigust mööda, ta tasub mulle mu käte puhtust mööda.
21Li Kâcuaß xqßue inkßajcâmunquil xban nak tîc inchßôl chiru. Li Kâcuaß x-osobtesin cue xban nak mâcßaß inmâc.
22Sest ma hoidsin Issanda teid ega taganenud õelasti Jumalast.
22Lâin xinbânu li cßaßru naxye saß lix chakßrab. Ut incßaß xintzßektâna li Kâcuaß.
23Sest kõik ta seadlused on mu ees ja ma ei hüljanud tema määrusi.
23Lâin ninbânu chixjunil lix chakßrab li Kâcuaß. Ut incßaß ninkßet lin taklanquil xban.
24Ma olin laitmatu tema ees ja hoidusin oma pahateost.
24Lâin incßaß xinmâcob chiru li Kâcuaß. Ut incßaß xinbânu li mâusilal.
25Seepärast Issand tasus mulle mu õigust mööda, mu puhtust mööda tema silma ees.
25Joßcan nak li Kâcuaß naxqßue inkßajcâmunquil aß yal chanru xtîquilal inchßôl. Naxqßue inkßajcâmunquil xban nak naxnau nak mâcßaß inmâc chiru.
26Heldele sa osutad heldust, laitmatu mehe vastu sa oled laitmatu;
26At Kâcuaß, lâat nacacuuxtâna ru li ani na-uxtânan u. Ut kßaxal châbilat riqßuineb li nequeßxbânu li us.
27puhta vastu sa oled puhas ja kõvera vastu sa osutud keeruliseks.
27Lâat nacacuosobtesiheb li tîqueb xchßôl châcuu. Aban li incßaß useb xnaßleb cau nacakßuseb.
28Sa päästad viletsa rahva, aga sinu silmad on suureliste vastu, sa alandad nad.
28Lâat nacatcoloc reheb li tenamit li nequeßxcubsi ribeb châcuu. Abanan nacacubsiheb xcuanquil li nequeßxnimobresi ribeb châcuu.
29Sest sina, Issand, oled mu lamp, ja Issand valgustab mu pimedust.
29At Kâcuaß Dios, lâat li nacatcutanobresin re lin cßaßux. Niquinâcuisi saß kßojyîn ut niquinâqßue saß cutan.
30Sest sinuga ma jooksen väehulga kallale, oma Jumalaga ma hüppan üle müüri.
30Lâat nacatqßuehoc xcacuilal inchßôl chi pletic riqßuineb li xicß nequeßiloc cue. Ut lâat nacatqßuehoc incacuilal chi numecß saß xbêneb li tzßac li sutsûqueb cuiß.
31Jumala tee on laitmatu, Issanda kõne on sulatatud puhtaks; tema on kilbiks kõigile, kes tema juures pelgupaika otsivad.
31Chixjunil li cßaßru naxbânu li Kâcuaß, aßan châbil ut tzßakal re ru. Ut li cßaßru naxyechißi ke, nakanau chi tzßakal nak tixqßue ke. Li Dios naxtenkßaheb li ani cauheb xchßôl riqßuin.
32Sest kes on Jumal peale Issanda? Ja kes muu on kalju, kui mitte meie Jumal?
32¿Ma cuan ta biß chic junak Dios joß li kaDios lâo? ¿Ma incßaß ta biß caßaj cuiß li kaDios naru nacoloc ke?
33Jumal on mu tugev paik ja vägi, tema teeb laitmatuks mu tee.
33Li Kâcuaß Dios, aßan li naqßuehoc incacuilal. Ut aßan li nacßutuc re lin be chicuu.
34Ta teeb mu jalad emahirve jalgade sarnaseks ja paneb mind seisma mu kõrgustikele.
34Aßan na-iloc cue yalak bar ninnumeß re nak mâcßaß nincßul. Chanchanin li quej li naâlinac yalak bar saß qßuicheß.
35Ta õpetab mu käsi sõdima ja mu käsivart vaskambu vinnastama.
35Li Kâcuaß natzoloc cue re nak tinnau pletic ut naxqßue inmetzßêu chi cutuc riqßuin li tzimaj yîbanbil riqßuin bronce.
36Sa annad mulle oma päästekilbi ja su alandus teeb mind suureks.
36At Kâcuaß, lâat nacatcoloc cue, ut xban xnimal lâ cuusilal xniman incuanquil.
37Sa teed maa avaraks mu sammule, et mu luupeksed ei libiseks.
37Junelic niquinâtenkßa saß lin yußam. Chanchan nak xanimobresi ru li be chicuu re nak incßaß tâjolcßok li cuok.
38Ma tahan jälitada oma vaenlasi ja nad hävitada ega taha tulla tagasi enne, kui olen teinud neile lõpu.
38Xincuâlinaheb li xicß nequeßiloc cue toj retal xinnumta saß xbêneb. Incßaß xincanabeb toj xinnumta saß xbêneb.
39Ma tahan teha neile lõpu ja nad purustada, nõnda et nad enam ei tõuse, vaid langevad mu jalge alla.
39Lâin xinchoy xcamsinquileb re nak incßaß chic teßcuaclîk. Xeßtßaneß ban chi cuok.
40Sa vöötad mind rammuga sõja jaoks, sa surud kokku mu alla need, kes tõusevad mu vastu.
40Lâat xatqßuehoc inmetzßêu re tinpletik. Lâat xakßaxtesiheb li xicß nequeßiloc cue rubel incuanquil.
41Sa pöörad minu poole mu vaenlaste selja, ma hävitan oma vihamehed.
41Lâat xakßaxtesiheb saß cuukß li xicß nequeßiloc cue toj retal xinsach ruheb.
42Nad vaatavad ümber, aga päästjat ei ole; hüüavad Issanda poole, aga ta ei vasta neile.
42Xeßxjap reheb chixtzßâmanquil xtenkßanquil, abanan mâ ani quicoloc reheb. Queßxtzßâma xtenkßanquileb âcue, at Kâcuaß. Abanan lâat incßaß casume lix tijeb.
43Nüüd ma hõõrun nad pihuks nagu maa tolmu; ma põrmustan ja sõtkun nad puruks nagu tänavate pori.
43Chanchaneb li poks li nacßameß xban ikß nak xinsach ruheb. Chanchan yekßinbileb joß li sulul saß be xinbânu reheb.
44Sina päästad minu mu rahva riidlemistest; sa hoiad mind paganate peaks. Rahvad, keda ma ei tunne, hakkavad mind teenima.
44Lâat xatcoloc cue chiruheb li yôqueb chi pletic cuiqßuin. Ut xinâqßue chi taklânc saß xbêneb li xnînkal ru tenamit. Nequeßcßanjelac chicuu li toj mâjiß ninnau ruheb.
45Võõra rahva lapsed meelitavad mind, kuulduste peale nad kuulevad mu sõna.
45Eb li jalaneb xtenamit nequeßxcuikßib ribeb chicuu, ut nequeßxbânu li cßaßru ninye reheb.
46Võõra rahva lapsed nõrkevad ja nad vöötavad endid oma linnustest välja tulles.
46Li jalaneb xtenamit nequeßchßinan xchßôleb ut nequeßsicsot xban xxiuheb nak nequeßel saß li naßajej li nequeßxmuk cuiß ribeb.
47Issand elab, kiidetud olgu mu kalju! Ülistatud olgu Jumal, mu päästekalju,
47Yoßyo li Kâcuaß Dios li nacoloc cue. Ut lokßoninbil taxak ru. Chinimâk taxak xlokßal li Kâcuaß laj Colol cue.
48Jumal, kes mulle annab kättemaksmise ja alistab mulle rahvad,
48Li Dios xtenkßan cue chi numtâc saß xbêneb li xicß nequeßiloc cue. Ut xqßueheb li tenamit rubel incuanquil.
49sina, kes viid mind ära mu vaenlaste käest, tõstad mind kõrgele mu vastaste eest ja vabastad minu vägivalla meeste käest.
49Li Kâcuaß, aßan li nacoloc cue chiruheb li xicß nequeßiloc cue. Ut aßan naqßuehoc incuanquil chi numtâc saß xbêneb li nequeßraj pletic cuiqßuin. Ut aßan ajcuiß nacoloc cue chiruheb li nequeßrahobtesin cue.
50Sellepärast ma tänan sind, Issand, paganate seas ja laulan kiitust su nimele,
50Joßcan nak lâin tinye resilal saß xyânkeb li xnînkal ru tenamit. Ut tinbicha lix lokßal li Kâcuaß Dios.Riqßuin xnimal xcuanquil li Kâcuaß xinixcol xban nak lâin li quinixxakab chokß rey. Ut aßan tâuxtânânk cuu, lâin li sicßbil cuu. Ut târuxtâna ajcuiß ruheb li cualal incßajol chi junelic, chan laj David.
51kes teed suureks oma kuninga õnne ning osutad heldust oma võitule, Taavetile ja tema soole igavesti!'
51Riqßuin xnimal xcuanquil li Kâcuaß xinixcol xban nak lâin li quinixxakab chokß rey. Ut aßan tâuxtânânk cuu, lâin li sicßbil cuu. Ut târuxtâna ajcuiß ruheb li cualal incßajol chi junelic, chan laj David.