¹Aga apostlid ja vennad, kes elasid mööda Juudamaad laiali, said kuulda, et ka paganad olid Jumala sõna vastu võtnud.

¹Ut que'rabi resil eb li apóstol ut eb laj pâbanel li cuanqueb Judea nak eb li mâcua'eb aj judío yôqueb ajcui' chixpâbanquil li râtin li Dios.

²Kui nüüd Peetrus tuli üles Jeruusalemma, riidlesid ümberlõigatud temaga:

²Nak cô Jerusalén laj Pedro, quicuech'îc xbaneb laj pâbanel aj judío li neque'bânun re li circuncisión.

³'Sina oled astunud sisse ümberlõikamata meeste juurde ja söönud koos nendega!'

³Que'xye re: -¿C'a'ut nak xacuula'aniheb li mâcua'eb aj judío? Ut, ¿c'a'ut nak xatcua'ac rochbeneb? chanqueb.

⁴Siis Peetrus hakkas rääkima ja seletas neile järgemööda kõik:

⁴Tojo'nak laj Pedro qui-oc chixyebal reheb chixjunil li c'a'ru quic'ulman ut quixye reheb:

⁵'Mina olin Joppe linnas palvetamas ja nägin nagu endast ära olles nägemuse: üks anum, mida lasti nelja nurka pidi taevast maa peale, laskus nagu suur lina ja tuli otse minu ette.

⁵-Yôquin chi tijoc aran Jope nak quicuil jun li visión. Sa' li visión quicuil nak yô chak chi cubec jun nimla t'icr sa' choxa. Pixbil sa' xcâ pac'alil lix xuc li t'icr. Quichal bar cuanquin cui'.

⁶Ja kui ma seda ainiti vaatasin, nägin ma ilmamaa neljajalgseid ja metsloomi ja roomajaid ja taeva linde.

⁶Quicuil chi sa' li t'icr ut aran cuanqueb nabal pây ru li xul xcomoneb li neque'cuan sa' ruchich'och'. Cuanqueb li josk' aj xul, cuanqueb xcomoneb li c'anti' ut cuanqueb xcomoneb li xul li neque'rupupic chiru choxa.

⁷Aga ma kuulsin ka häält mulle ütlevat: 'Tõuse, Peetrus, tapa ja söö!'

⁷Ut quicuabi jun xyâb cux quixye cue, "At Pedro, chap âcue li xul a'in. Tâcamsi ut tâtiu," chan.

⁸Aga mina ütlesin: 'Ei ilmaski, Issand, sest minu suust ei ole veel kunagi sisse läinud midagi keelatut ega rüvedat!'

⁸Ut lâin quinye re, "Inc'a' Kâcua'. Mâ jun sut xintzaca c'a'ak re ru li naxye sa' li chak'rab nak inc'a' us tintzaca," chanquin.

⁹Hääl taevast ütles aga teist korda: 'Mida Jumal on puhtaks tunnistanud, seda sina ära pea keelatuks!'

⁹Ut quixye cui'chic cue li yô chak chi âtinac sa' choxa, "Lâat inc'a' naru nacac'oxla nak inc'a' us tâtzaca li c'a'ru xye li Dios nak us tâtzaca," chan.

¹⁰See sündis kolm korda, ja kõik tõmmati jälle üles taevasse.

¹⁰Oxib sut quiyehe' cue chi jo'can ut chirix a'an quic'ame' cui'chic sa' choxa li nimla t'icr a'an.

¹¹Ja ennäe, otsekohe seisis koja ees, kus me olime, kolm meest, kes olid läkitatud Kaisareast minu juurde.

¹¹Ut sa' ajcui' li hônal a'an que'cuulac sa' li cab cuanquin cui' oxib li cuînk que'chal chak toj Cesarea chinsic'bal.

¹²Aga Vaim ütles mulle, et ma läheksin nendega kaasa ilma kõhklemata. Minuga tulid koos ka need kuus venda ja me läksime selle mehe majja.

¹²Ut li Santil Musik'ej quixye cue nak tinxic chirixeb chi mâc'a' inc'a'ux. Ut que'côeb ajcui' chicuix cuakib li hermân. Ut co-oc sa' rochoch jun li cuînk.

¹³Ja tema jutustas meile, kuidas ta oli näinud inglit oma majas seismas ja ütlemas: 'Läkita mehi Joppesse ja kutsu Siimon, kelle hüüdnimi on Peetrus.

¹³Li cuînk a'an quixserak'i ke chanru nak quixc'utbesi rib jun li ángel chiru sa' li rochoch. Li ángel quixye re, "Takla xbokbal aran Jope laj Simón li nayehe' ajcui' aj Pedro re.

¹⁴Tema räägib sulle sõnu, mille läbi sina ja kogu su pere saate päästetud.'

¹⁴A'an tâyehok âcue chanru târûk tatcolek' jo'queb ajcui' li cuanqueb sa' lâ cuochoch, chan cue li ángel," chan li cuînk.

¹⁵Kui ma siis hakkasin rääkima, langes Püha Vaim nende peale nii nagu meiegi peale alguses.

¹⁵Ut nak quin-oc chi âtinac riq'uineb, li Santil Musik'ej quichal sa' xbêneb jo' nak quichal sa' kabên lâo junxil.

¹⁶Siis tuli mulle meelde Issanda sõna, kuidas ta ütles: 'Johannes ristis küll veega, aga teid ristitakse Püha Vaimuga.'

¹⁶Ut quinak sa' inch'ôl li c'a'ru quixye li Kâcua', "Laj Juan relic chi yâl quicubsin ha' riq'uin ha', abanan lâex têc'ul li Santil Musik'ej."

¹⁷Kui nüüd Jumal on andnud neile samasuguse anni kui meilegi, kes me usume Issandasse Jeesusesse Kristusesse, kes olen siis mina, et ma oleksin võinud Jumalat keelata?'

¹⁷Jo'can ut nak cui li Dios quixq'ue li Santil Musik'ej reheb a'an jo' nak quixq'ue ke lâo li xopâban re li Jesucristo, ¿anihin ta bi' lâin nak tinram chiru li Dios li c'a'ru târaj xbânunquil? chan laj Pedro.

¹⁸Seda kuuldes nad rahunesid ja andsid Jumalale au, üteldes: 'Siis on Jumal ka paganatele andnud meeleparanduse eluks.'

¹⁸Nak que'rabi li c'a'ru quixye laj Pedro, eb laj c'amol be sa' xyânkeb laj pâbanel aj judío, que'xcanab cuech'înc. Que'xlok'oni li Dios ut que'xye: -Li Kâcua' xq'ue ajcui' li junelic yu'am reheb li mâcua'eb aj judío xban nak xe'xyot' xch'ôl ut xe'xjal xc'a'ux, chanqueb.

¹⁹Need, kes olid Stefanose pärast tekkinud viletsuses hajutatud, käisid mööda maad Foiniikiani ja Küprose saareni ja Antiookiani, rääkides sõna ainuüksi juutidele.

¹⁹Chirix lix camic laj Esteban, que'xjeq'ui ribeb laj pâbanel xban li raylal li yôqueb chixc'ulbal. Que'cuulac toj Fenicia, Chipre ut Antioquía. Aran que'xch'olob resil li evangelio chiruheb laj judío. Inc'a' que'xye reheb li mâcua'eb aj judío.

²⁰Nende hulgas oli ka Küprose ja Küreene mehi, need rääkisid pärast Antiookiasse jõudmist ka kreeklastele, kuulutades neile evangeeliumi Issandast Jeesusest.

²⁰Abanan cuanqueb aj pâbanel aj Chipre ut aj Cirene que'cuulac Antioquía. Eb a'an que'xch'olob xyâlal chiruheb li neque'âtinac sa' griego ut que'xye resil li colba-ib sa' xc'aba' li Jesucristo.

²¹Issanda käsi oli nendega, ja suur oli nende arv, kes uskuma hakates pöördusid Issanda poole.

²¹Li Kâcua' Jesús quixtenk'aheb riq'uin xnimal xcuanquil ut nabaleb que'xpâb li Kâcua' Jesús.

²²Aga jutt nendest kostis Jeruusalemmas oleva koguduse kõrvu ja nad läkitasid Barnabase Antiookiasse.

²²Nak que'rabi resil eb laj pâbanel li cuanqueb Jerusalén, que'xtakla laj Bernabé aran Antioquía.

²³Kui ta pärale jõudis ja nägi Jumala armu, sai ta rõõmsaks ja julgustas kõiki jääma kindlameelselt Issanda omaks.

²³Nak quicuulac laj Bernabé quixq'ue retal nak li Dios yô chirosobtesinquileb laj pâbanel li cuanqueb aran. Quixq'ue xcacuilal xch'ôleb ut quixye ajcui' reheb nak che'xq'uehak xch'ôleb chixpâbanquil li Kâcua'.

²⁴Sest ta oli hea mees, täis Püha Vaimu ja usku. Ja palju rahvast lisati Issanda omade hulka.

²⁴Laj Bernabé, a'an jun cuînk châbil ut cuan xpâbâl. Nujenak chi Santil Musik'ej. Ut chiru a'an nabaleb que'xpâb li Kâcua'.

²⁵Siis läks Barnabas Tarsosesse Saulust otsima,

²⁵Chirix chic a'an laj Bernabé cô Tarso chixsic'bal laj Saulo. Nak quixtau quixc'am Antioquía.

²⁶ja kui ta leidis tema, tõi ta tema Antiookiasse. Ning nad käisid terve aasta koos koguduses ja õpetasid suurt hulka rahvast. Ja see oli Antiookias, kus jüngreid esimest korda hakati nimetama kristlasteks.

²⁶Ut que'cuan aran jun chihab tz'akal riq'uineb ut que'xc'ut lix yâlal chiruheb nabal. Ut aran Antioquía que'xtiquib xyebal "cristiano" reheb laj pâbanel.

²⁷Noil päevil tuli prohveteid Jeruusalemmast Antiookiasse.

²⁷Sa' eb li cutan a'an cuanqueb profeta que'el Jerusalén ut que'côeb Antioquía.

²⁸Üks neist, Agabos nimi, tõusis ja andis Vaimu läbi teada, et suur nälg on tulemas kogu riigis. Nõnda ka sündis keiser Klaudiuse ajal.

²⁸Cuan jun sa' xyânkeb a'an aj Agabo xc'aba'. Quixye nak tâcuânk jun nimla cue'ej sa' chixjunil li ruchich'och' xban nak jo'can quic'ute' chiru xban li Santil Musik'ej. Ut li cue'ej a'in quic'ulman sa' eb li cutan nak cuânk laj Claudio chok' acuabej.

²⁹Aga iga jünger otsustas saata Juudamaal elavatele vendadele abi, nii kuidas kellegi käekäik lubas.

²⁹Ut eb laj pâbanel li cuanqueb Antioquía que'xc'ûb ru nak te'xtenk'aheb laj pâbanel li cuanqueb Judea. Que'xtenk'a a' yal chanru quixq'ue rib chiru li junjûnk.Ut jo'can que'xbânu. Que'xtakla lix tenk'al chirixeb laj Bernabé ut laj Saulo re nak te'xk'axtesi sa' ruk'eb li neque'c'amoc be sa' xyânkeb laj pâbanel li cuanqueb Judea.

³⁰Seda nad tegidki, läkitades annid Barnabase ja Sauluse kaudu vanematele.

³⁰Ut jo'can que'xbânu. Que'xtakla lix tenk'al chirixeb laj Bernabé ut laj Saulo re nak te'xk'axtesi sa' ruk'eb li neque'c'amoc be sa' xyânkeb laj pâbanel li cuanqueb Judea.