¹Nad matkasid läbi Amfipolise ja Apolloonia ning tulid Tessaloonikasse, kus oli juudi sünagoog.

¹Nak yôqueb chi xic laj Pablo ut laj Silas que'nume' Anfípolis ut Apolonia. Ut chirix a'an, que'cuulac Tesalónica bar cuan cui' jun li cab li neque'xch'utub cui' ribeb laj judío.

²Ja Paulus astus oma harjumust mööda nende juurde sisse ning arutles ja väitles nendega kolmel hingamispäeval Pühakirja üle,

²Laj Pablo qui-oc sa' li cab li neque'xch'utub cui' ribeb laj judío jo' c'aynak chixbânunquil. Oxib li hilobâl cutan quixnumsi aran ut yô chixch'olobanquil chiruheb lix yâlal li naxye sa' li Santil Hu.

³selgitades ja tõestades, et Messias pidi kannatama ja surnuist üles tõusma: 'Tema ongi Messias - see Jeesus, keda mina teile kuulutan.'

³Yô chixch'olobanquil chiruheb nak li Cristo quixc'ul nabal li raylal jo' tenebanbil sa' xbên ut quicuacli cui'chic chi yo'yo sa' xyânkeb li camenak. Quixye reheb: -Li Jesús li yôquin chixyebal êre, a'an li Cristo laj Colonel, chan.

⁴Ja mõned neist lasksid end veenda ja liitusid Pauluse ja Siilasega, samuti suur hulk jumalakartlikke kreeklasi ja rohkesti suursuguseid naisi.

⁴Cuanqueb aj judío que'pâban ut que'cana chirochbeninquil laj Pablo ut laj Silas. Jo'can ajcui' que'xbânu nabaleb laj griego li neque'xlok'oni li Dios. Ut nabaleb li ixk li na'nôqueb ru que'pâban.

⁵Juudid läksid aga kadedaks ja võtsid enestega turuplatsidelt mõningaid nurjatuid mehi ja rahvahulki koondades muutsid linna rahutuks. Rünnates Jaasoni koda, püüdsid nad apostleid rahva ette tuua.

⁵Ut eb laj judío li inc'a' que'pâban, c'ajo' nak que'josk'o' xban xcakaleb xch'ôl. Que'râtina jun ch'ûtal li cuînk inc'a' useb xna'leb li junes sa' be neque'cuan. Ut li jun ch'ûtal chi cuînk a'an que'oc chixchik'bal xjosk'ileb li tenamit. Xban nak yôqueb xjosk'il, que'oc sa' rochoch laj Jasón chixsic'baleb laj Pablo ut laj Silas re te'xc'ameb chiruheb li tenamit.

⁶Aga kui neid ei leitud, siis nad vedasid Jaasoni ja mõned vennad linna ülemate ette ning hüüdsid: 'Need, kes kogu maal rahutusi tekitavad, need on ka siia tulnud.

⁶Que'ril nak inc'a' que'xtau laj Pablo ut laj Silas. Que'xchap laj Jasón rochben cuib oxibeb laj pâbanel ut que'xc'am chiruheb li neque'taklan sa' li tenamit. Japjôqueb re chixyebal: -Eb li cuînk a'in, yôqueb chixpo'bal xch'ôleb li tenamit sa' chixjunil li ruchich'och' ut anakcuan xe'chal arin chixpo'bal xch'ôleb li katenamit.

⁷Jaason on nad vastu võtnud; ja nad kõik rikuvad keisri korraldusi, öeldes ühe teise olevat kuninga, kellegi Jeesuse.'

⁷Ut laj Jasón xc'uleb sa' rochoch. Yôqueb chixk'etbal lix chak'rab laj César li Acuabej. Yôqueb chixyebal nak cuan jun chic li rey, a'an li Jesús, chanqueb.

⁸Seda kuuldes rahvas ja linna ülemad ärritusid,

⁸Li q'uila tenamit jo'queb ajcui' li neque'taklan sa' li tenamit que'sach xch'ôleb chirabinquil li c'a'ru yôqueb chixyebal eb a'an.

⁹kuid saades Jaasonilt ja teistelt tagatise, lasksid nad nemad vabaks.

⁹Eb li neque'taklan sa' li tenamit que'xye reheb laj Jasón ut li rochben nak tento te'xtoj riq'uin tumin li reliqueb. Ut nak ac xe'xc'ul li tumin, que'ach'abâc laj Jasón ut eb li rochben.

¹⁰Vennad saatsid siis kohe Pauluse ja Siilase öö varjus Beroiasse. Kui nad olid sinna jõudnud, läksid nad juudi sünagoogi.

¹⁰Sa' ajcui' li k'ojyîn a'an eb laj pâbanel li cuanqueb aran que'risi laj Pablo ut laj Silas sa' li tenamit a'an ut que'xtaklaheb toj Berea. Nak que'cuulac aran, que'côeb sa' li cab li neque'xch'utub cui' ribeb laj judío.

¹¹Sealsed olid üllameelsemad kui Tessaloonika omad, nemad võtsid sõna vastu täie innuga ja uurisid iga päev Pühakirjast, kas see on nõnda.

¹¹Eb li cuanqueb aran Berea k'axal k'uneb xch'ôl chiruheb li cuanqueb Tesalónica. Que'xc'ul chi sa sa' xch'ôleb li râtin li Dios li yô chixyebal laj Pablo. Ut rajlal cutan que'xtzol sa' li Santil Hu re rilbal ma jo'can tana naxye.

¹²Paljud neist hakkasid uskuma, samuti rohkesti kõrgemast seisusest kreeka naisi ja mehi.

¹²Nabaleb laj judío que'pâban sa' xyânkeb a'an. Cuanqueb ajcui' ixk aj griego xnînkaleb ru que'pâban. Ut que'pâban ajcui' nabaleb li cuînk aj griego.

¹³Kui aga Tessaloonika juudid said teada, et Paulus ka Beroias kuulutab Jumala sõna, tulid nad sinnagi rahvast ässitama ja segadusse ajama.

¹³Que'rabi resil laj judío li cuanqueb Tesalónica nak laj Pablo yô chixjulticanquil li râtin li Dios aran Berea. Ut que'côeb aran chixpo'bal xch'ôleb li tenamit.

¹⁴Siis saatsid vennad Pauluse kohe mere äärde, Siilas ja Timoteos jäid aga paigale.

¹⁴A'ut eb laj pâbanel sa' junpât que'xtakla laj Pablo chire li palau re nak tâxic sa' jalan na'ajej. Aban laj Silas ut laj Timoteo toj que'cana Berea.

¹⁵Pauluse saatjad viisid ta Ateenani ja läksid ise ära, kui nad olid saanud Siilase ja Timoteose jaoks käsu, et need võimalikult ruttu tuleksid Pauluse juurde.

¹⁵Eb li que'côeb chi canabânc re laj Pablo, que'xc'am toj sa' li tenamit Atenas. Nak que'suk'i Berea, laj Pablo quixtakla resil chirixeb nak laj Silas ut laj Timoteo te'xic Atenas chi junpât.

¹⁶Aga kui Paulus neid Ateenas ootas, siis ta ärritus vaimus, nähes linna ebajumalakujusid täis olevat.

¹⁶Nak laj Pablo yô chiroybeninquileb laj Silas ut laj Timoteo sa' li tenamit Atenas, quixq'ue retal nak k'axal cui'chic nabaleb li yîbanbil Dios cuanqueb sa' li tenamit a'an. C'ajo' nak quiraho' sa' xch'ôl.

¹⁷Ta arutles ja väitles nüüd sünagoogis juutide ja proselüütidega ning turul iga päev nendega, kes tema juurde juhtusid.

¹⁷Jo'can nak qui-oc chixch'olobanquil lix yâlal chi tz'akal chiruheb li tenamit sa' li cab li neque'xch'utub cui' ribeb laj judío jo'queb ajcui' li mâcua'eb aj judío li que'xlok'oni li Dios. Ut rajlal cutan quixch'olob lix yâlal chiruheb li cuanqueb sa' c'ayil.

¹⁸Aga mõned epikuurlaste ja stoikute mõttetargad vaidlesid temaga. Ühed ütlesid: 'Mida see lobasuu tahab öelda?' Teised aga: 'Tema näib kuulutavat võõraid vaime.' Sest ta kuulutas neile evangeeliumi Jeesusest ja ülestõusmisest.

¹⁸Cuanqueb cuînk aj epicúreo ut eb aj estoico xc'aba'eb li neque'xc'oxla nak k'axal cuan xna'lebeb. Eb a'an que'oc chixcuech'inquil rix li c'a'ru yô chixyebal laj Pablo. Ut yôqueb chixyebal: -¿C'a'ru yô chixyebal li cuînk a'an li junes âtinac naxbânu? Ut cuan cui'chic yôqueb chi yehoc re: -Jo' li xchal anchal xyebal resil jalanil dios arin sa' katenamit, chanqueb. Que'xye chi jo'can xban nak laj Pablo yô chixch'olobanquil resil li colba-ib sa' xc'aba' li Jesucristo jo' ajcui' chirix lix cuaclijiqueb cui'chic li camenak chi yo'yo.

¹⁹Ja nad võtsid ta kinni ja viisid Areopaagile, sõnades: 'Kas me võime teada saada, mis uus õpetus see on, mida sa räägid?

¹⁹Jo'can nak que'xc'am laj Pablo sa' li na'ajej li neque'xch'utub cui' ribeb li k'axal cuanqueb xna'leb. Areópago xc'aba' li na'ajej a'an. Ut que'xye re: -¿Ma târûk tâye ke c'a'ru xyâlal li ac' tijleb a'in li yôcat chixyebal?

²⁰Sest sa tood meie kõrvu võõrastavaid asju. Me tahame nüüd teada saada, mis need õige on.'

²⁰Mâ jun sut kabiom li na'leb a'in. Takaj takanau c'a'ru xyâlal, chanqueb re.

²¹Kõigil ateenlastel ja seal elavatel muulastel ei olnud ju muuks aega, kui vaid rääkida ja kuulata midagi uut.

²¹Sa' eb li cutan a'an chixjunileb laj Atenas ut eb li jalaneb xtenamit li cuanqueb aran, mâc'a' chic c'a'ak re ru neque'xc'oxla. Ca'aj chic rabinquil ut âtinac chirix li ac' na'leb neque'xbânu.

²²Paulus jäi seisma keset Areopaagi ja ütles: 'Ateena mehed, ma näen, et te olete haruldaselt jumalakartlikud,

²²Ut laj Pablo quixakli chiruheb li cuanqueb sa' li na'ajej a'an, ut quixye reheb: -Ex cuînk aj Atenas, yôquin chixq'uebal retal nak nequepâb chixjunil li c'a'ak re ru.

²³sest kui ma läksin läbi linna ja teie pühamuid silmitsesin, leidsin ka sellise altari, millele on kirjutatud: 'Tundmatule Jumalale.' Keda teie nüüd kui tundmatut teenite, teda kuulutan mina teile.

²³Nak yôquin chi bêc sa' lê tenamit xebinq'ue retal li c'a'ru nequelok'oni ut xintau ajcui' jun li artal tz'îbanbil chiru "Re li Dios li Inc'a' Naubil Ru". Li Dios li nequelok'oni lâex chi inc'a' nequenau ru, a'an ajcui' li yôquin chixch'olobanquil xyâlal chêru.

²⁴Jumal, kes on teinud maailma ja kõik, mis siin sees, kes taeva ja maa Issandana ei ela templites, mis on kätega tehtud,

²⁴Ut a'an ajcui' li Dios, li quiyîban re li ruchich'och' ut chixjunil li c'a'ak re ru cuan. A'an laj êchal re li choxa ut li ruchich'och'. A'an inc'a' nacuan sa' junak cab yîbanbil xban cuînk.

²⁵ega lase ennast ka inimkätega teenida, nagu oleks tal midagi vaja, - tema ise annab kõikidele elu ja õhu ja kõik.

²⁵Chi moco a' ta li cuînk naq'uehoc c'a'ak re ru re a'an. A'an ban naq'uehoc ke li kayu'am ut a'an naq'uehoc li kamusik'. A'an li naq'uehoc chixjunil li c'a'ru cuan.

²⁶Tema on teinud ühestainsast terve inimkonna elama kogu ilmamaa peal ning on neile seadnud ettemääratud ajad ja nende asukohtade piirid,

²⁶Riq'uin jun chi cuînk quixyo'obtesi chixjunileb li cristian li cuanqueb sa' ruchich'och'. Ut a'an yal re jo' najtil te'cuânk li junjûnk sa' ruchich'och'. Ut a'an ajcui' quiq'uehoc re lix na'ajeb li junjûnk chi tenamit.

²⁷et nad otsiksid Jumalat, kas nad ehk saaksid teda käega katsuda ja leida, kuigi tema küll ei ole kaugel ühestki meist,

²⁷Quixbânu chi jo'can re nak li junjûnk te'xsic' li Dios ut mâre te'xtau nak te'xsic'. Ut relic chi yâl moco ch'a'aj ta xtaubal cui te'xsic' chi anchaleb xch'ôl.

²⁸sest tema sees meie elame ja liigume ja oleme, nagu ka mõned teie luuletajaist on öelnud: 'Sest ka meie oleme tema sugu.'

²⁸A'an naq'uehoc kayu'am ut sa' xc'aba' a'an nak yo'yôco ut noco-ec'an. Jo' quixye jun laj bichanel sa' êyânk: -Relic chi yâl nak lâo ralal xc'ajol li Dios, chan.

²⁹Kui me nüüd oleme Jumala sugu, siis ei tohi me arvata, et jumalus on kulla või hõbeda või kivi sarnane või nagu inimeste oskuse ja kujutluse loodud.

²⁹Jo'can nak cui lâo ralal xc'ajol li Dios, inc'a' naru takac'oxla nak li Dios chanchan ta li oro, malaj li plata chi moco li pec li yîbanbil yal riq'uin xc'a'ux ut xna'lebeb li cuînk.

³⁰Jumal on küll selliseid teadmatuse aegu sallinud, kuid nüüd käsib ta kõigil inimestel kõigis paigus meelt parandada.

³⁰Li Dios inc'a' quixq'ue sa' xbêneb li tenamit lix mâqueb sa' eb li cutan nak inc'a' que'xtau ru lix yâlal. Abanan anakcuan naxjultica chiruheb chixjunileb li tenamit nak te'xyot' xch'ôl te'xjal xc'a'ux.

³¹Sest ta on seadnud ühe päeva, mil ta mõistab õiglaselt kohut kogu ilmamaa üle mehe läbi, kelle ta on määranud, ja ta on pakkunud kõigile tõestuse sellega, et on tema üles äratanud surnuist.'

³¹Li Dios ac xxakab jun li cutan re târakok âtin sa' xbêneb chixjunileb li cuanqueb sa' ruchich'och'. Ut quixxakab li ani târakok âtin sa' tîquilal. Quixc'ut chiku nak tz'akal yâl xban nak quixcuaclesi cui'chic chi yo'yo sa' xyânkeb li camenak, chan laj Pablo.

³²Kuuldes surnute ülestõusmisest, hakkasid mõned pilkama, teised aga ütlesid: 'Me tahame sinult selle kohta veel teinegi kord kuulda.'

³²Nak eb li cuanqueb xna'leb que'rabi li yô chixyebal chirix lix cuaclijiqueb li camenak chi yo'yo, cuan que'se'en re ut cuan ajcui' que'yehoc re: -Takaj takabi cui'chic li c'a'ru yôcat chixyebal sa' junak chic cutan, chanqueb.

³³Nõnda läks Paulus nende keskelt ära.

³³Ut chirix a'an, laj Pablo qui-el sa' xyânkeb.Cuanqueb ajcui' li que'xc'ul xch'ôl li quixye laj Pablo ut que'xpâb li Jesús. Sa' xyânkeb li que'pâban cuan laj Dionisio. A'an jun reheb li que'taklan sa' li tenamit. Ut quipâban ajcui' jun li ixk xDámaris xc'aba'. Ut cuanqueb ajcui' cuib oxib chic que'pâban.

³⁴Aga mõned mehed ühinesid temaga ja said usklikuks, nende seas ka Areopaagi liige Dionüüsios, ja üks naine, Damaris nimi, ja teisigi koos nendega.

³⁴Cuanqueb ajcui' li que'xc'ul xch'ôl li quixye laj Pablo ut que'xpâb li Jesús. Sa' xyânkeb li que'pâban cuan laj Dionisio. A'an jun reheb li que'taklan sa' li tenamit. Ut quipâban ajcui' jun li ixk xDámaris xc'aba'. Ut cuanqueb ajcui' cuib oxib chic que'pâban.