¹Kui nelipühapäev kätte jõudis, olid nad kõik koos ühes paigas.

¹Sa' xk'ehil li nink'e re li Pentecostés ch'utch'ûqueb chixjunileb laj pâbanel sa' jun chi na'ajej ut junajeb xch'ôl.

²Ja äkitselt tuli taevast kohin, otsekui tugev tuul oleks puhunud, ja täitis kogu koja, kus nad istusid.

²Que'rabi jun chokînc chanchan xyâb cacuil ik' yô chi châlc sa' choxa. Chixjunileb li cuanqueb sa' li cab que'rabi.

³Ja nad nägid otsekui hargnevaid tulekeeli, mis laskusid iga üksiku peale nende seas.

³Que'ril li chanchan rak' xam. Li rak' xam que'xjeq'ui rib ut que'hilan sa' xbêneb chi xjunjûnkaleb.

⁴Ja nad kõik täideti Püha Vaimuga ning hakkasid rääkima teisi keeli, nõnda nagu Vaim neile andis rääkida.

⁴Que'xc'ul li xcuanquilal li Santil Musik'ej, ut que'oc chi âtinac sa' jalan âtinobâl a' yal chanru quic'ute' chiruheb xban li Santil Musik'ej.

⁵Jeruusalemmas oli aga elamas juute, vagasid mehi kõigi rahvaste keskelt, kes on taeva all.

⁵Cuanqueb aj judío aran Jerusalén cauheb xch'ôl sa' xpâbâleb. Que'chal chak sa' chixjunil li tenamit jun sut rubel choxa.

⁶Kui nüüd see hääl kostis, tuli kokku nende kogukond, ja kõiki valdas hämmastus, sest igaüks kuulis räägitavat oma murret.

⁶Nak que'rabi li c'a'ru yôqueb chixc'ulbal eb a'an, que'xch'utub ribeb li q'uila tenamit. Sachsôqueb xch'ôl xban nak que'rabi nak yôqueb chi âtinac sa' li râtinobâleb li junjûnk chi tenamit.

⁷Nad jahmusid ja panid imeks, öeldes: 'Ennäe, eks need kõik, kes räägivad, ole galilealased?

⁷C'ajo' nak que'xucuac ut sachsôqueb xch'ôl que'cana ut que'xye chi ribileb rib: -¿Ma mâcua'eb ta bi' aj Galilea chixjunileb a'in li yôqueb chi âtinac sa' jalanil âtinobâl?

⁸Kuidas siis meist igaüks kuuleb oma sünnimaa murret?

⁸¿C'a'ut nak yôco chirabinquileb chi âtinac sa' li kâtinobâl chikajûnkal?

⁹Meie, partlased ja meedlased ja eelamlased ja kes me elame Mesopotaamia-, Juuda- ja Kappadookiamaal, Pontoses ja Aasias,

⁹Anakcuan eb a'an yôqueb chi âtinac sa' râtinobâleb laj Partos, laj Medo, laj elamitas ut chikajunilo lâo li cuanco Mesopotamia, ut Judea, Capadocia, Ponto ut Asia,

¹⁰Früügias ja Pamfüülias, Egiptuses ja Liibüa maades Küreene pool, ja siia elama asunud roomlased,

¹⁰jo'queb ajcui' laj Frigia ut laj Panfilia, laj Egipto ut eb li cuanqueb sa' eb li na'ajej xcuênt Libia li cuanqueb nach' riq'uin Cirene, jo'queb ajcui' laj Roma.

¹¹juudid ja nende usku pöördunud kreetlased ja araablased - kuidas me kuuleme räägitavat meie endi keeles Jumala suuri asju?'

¹¹Cuanqueb aj judío sa' xyo'lajiqueb ut cuanqueb ajcui' li que'xjal xpâbâl ut que'oc sa' xyânkeb laj judío. Cuanqueb ajcui' li que'chal Creta ut Arabia. Nakabi nak yôqueb chixyebal sa' kâtinobâl li c'a'ru yô chixbânunquil li Kâcua' Dios riq'uin xnimal xcuanquilal, chanqueb.

¹²Nad kõik olid jahmunud ja kahevahel ning ütlesid üksteisele: 'Mis see küll peab olema?'

¹²Ut chixjunileb sachsôqueb xch'ôl ut inc'a' que'xtau ru. Que'xye chiribileb rib: -¿C'a'ru xyâlal a'in li yôco chixc'ulbal? chanqueb.

¹³Mõned aga ütlesid pilgates: 'Nad on täis magusat veini!'

¹³Cuanqueb ajcui' yôqueb chi hoboc ut yôqueb chixyebal: -Mâre te'calâk, chanqueb.

¹⁴Siis tõusis Peetrus koos nende üheteistkümnega püsti, tõstis häält ja kõneles neile: 'Juuda mehed ja kõik Jeruusalemma elanikud! Olgu see teil teada - pange tähele mu sõnu!

¹⁴Tojo'nak quixakli laj Pedro rochbeneb li junlaju chic chi apóstol ut qui-oc chi âtinac chi cau xyâb xcux. Quixye reheb li q'uila tenamit: -Ex cuech tenamitil aj judío ut chêjunilex lâex li cuanquex Jerusalén, lâin tinye êre c'a'ru xyâlal a'in. Q'uehomak retal chi us li oc cue xyebal êre.

¹⁵Nemad ei ole sugugi joobnud, nagu te arvate, on ju alles kell üheksa hommikul.

¹⁵Li jo' q'uialeb li cuanqueb arin moco te'calâk ta jo' yôquex chixc'oxlanquil lâex. Anakcuan toje' belêb ôr re li cutan cuanco.

¹⁶Vaid see on, mida prohvet Joel on öelnud:

¹⁶Yôco ban chixc'ulbal li quixye chak resil li profeta Joel nak quixye chi jo'ca'in:

¹⁷'Ja viimseil päevil sünnib, ütleb Jumal, et ma valan oma Vaimust välja kõigi inimeste peale ja teie pojad ja teie tütred ennustavad ja teie noored näevad nägemusi ja teie vanad näevad unenägusid,

¹⁷Sa' eb li cutan li telaje'châlk, chan li Dios, lâin tinq'ue lin musik' chi cuânc riq'uineb chixjunileb li tenamit. Eb lê ralal êc'ajol te'yehok râtin profeta. Ut tinc'ut lix yâlal chiruheb li tîxil cuînk sa' xmatq'ueb ut tinc'uteb li visión chiruheb li sâj cuînk.

¹⁸ning oma teenrite ja teenijate peale ma valan neil päevil välja oma Vaimust ja nad ennustavad,

¹⁸Ut tinq'ue ajcui' lin musik' chi cuânc riq'uineb lin môs cuînk ut lin môs ixk, ut talaje'xye resil li c'a'ru tâc'ulmânk mokon.

¹⁹ning ma annan märke ülal taevas ja tunnustähti all maa peal: verd ja tuld ja suitsusambaid.

¹⁹Ut sachba ch'ôlej tinc'utbesi chêru chiru choxa jo' ajcui' sa' ruchich'och' ut têril li quic', li xam ut li sib chanchan li chok.

²⁰Päike muutub pimedaks ja kuu vereks, enne kui tuleb Issanda päev, suur ja ülev.

²⁰Tâk'ojyînok' ru li sak'e ut li po tâcakok' ru chanchan li quic' toj tâcuulak xk'ehil li cutan a'an, li k'axal xiu xiu, nak lâin tinrakok âtin, chan li Dios.

²¹Ja sünnib, et igaüks, kes hüüab appi Issanda nime, päästetakse.'

²¹Abanan chixjunileb li neque'yâban re lix c'aba' li Kâcua', te'colek'. (Joel 2:28-32)

²²Iisraeli mehed, kuulge neid sõnu: Jeesuse Naatsaretlase, mehe, kellele Jumal on tunnistuse andnud vägevate tegude ja märkide ja tunnustähtedega, mis Jumal tema läbi teie keskel tegi, nõnda kui te isegi teate,

²²Ex aj Israel, abihomak li tinye êre. Lâex ac nequenau nak li Jesús aj Nazaret, a'an q'uebil xcuanquil xban li Dios sa' êyânk lâex riq'uin li sachba ch'ôlej ut li milagro quilajxbânu. Lâex ac nequenau nak riq'uin xcuanquil li Dios quixbânu li sachba ch'ôlej.

²³tema enda, kui ta oli Jumala määratud nõu ja etteteadmise järgi loovutatud, olete teie ülekohtuste inimeste kätega risti naelutades hukanud.

²³Li Jesús quik'axtesîc sa' êruk' lâex xban nak ac jo'can chak sa' xch'ôl li Dios nak jo'can tixc'ul. Ut lâex quechap ut quek'axtesi sa' ruk'eb li cuînk li inc'a' useb xna'leb. Ut eb a'an que'xcamsi chiru cruz.

²⁴Aga Jumal on tema üles äratanud, päästes ta surmavaludest, seepärast et surmal ei olnud väge teda pidada oma võimuses.

²⁴Abanan li Dios quicuaclesin cui'chic re chi yo'yo sa' xyânkeb li camenak. Li Dios quirisi xcuanquil li câmc sa' xbên xban nak li câmc inc'a' naru nanumta sa' xbên.

²⁵Taavet ütleb tema kohta: 'Ma näen Issandat alati enese silme ees, sest ta on mu paremal pool, et ma ei kõiguks.

²⁵Jo'ca'in quixye li rey David chirix li Jesús: Lâin junelic ninc'oxla li Dios. A'an cuan cuiq'uin. Mâc'a' c'a'ru tâisînk cue riq'uin li Dios.

²⁶Seepärast mu meel rõõmustab ja mu keel hõiskab, mu ihugi võib hingata lootuses,

²⁶Numtajenak li saylal cuan sa' li cuâm xban nak c'ojc'o inch'ôl riq'uin li Kâcua'.

²⁷sest sa ei jäta mu hinge surmavalda ega anna oma Vagale näha kõdunemist.

²⁷Lâin ninnau nak tinâcuaclesi cui'chic chi yo'yo sa' xyânkeb li camenak. Ut ninnau ajcui' nak inc'a' tâcanab chi k'âc lix tibel lâ Santil Alal.

²⁸Sa oled mulle andnud teada elu tee, sa täidad mind rõõmuga oma palge ees.'

²⁸Lâin ninnau nak lâat nacatc'utuc chicuu chanru nak tintau li junelic yu'am. Xban nak lâat cuancat cuiq'uin, junelic sa sa' inch'ôl. Ut ca'aj cui' âcuiq'uin cuan li sahil ch'ôlejil. (Sal. 16:8-11)

²⁹Mehed-vennad! Tohib ju avalikult teile öelda peavanem Taavetist, et ka tema on surnud ja maha maetud ja tema haud on meie juures tänini.

²⁹Ex kech tenamitil, lâin ninye êre chi anchal inch'ôl nak tz'akal yâl nak laj David li kaxe'tônil yucua' quicam ut quimuke'. Lâo nakanau nak li muklebâl li cuan cui' toj cuan ajcui' chalen anakcuan.

³⁰Et ta oli prohvet ja teadis, et Jumal oli talle vandega tõotanud tema troonile seada istuma järglase ta niuete viljast,

³⁰Laj David a'an jun profeta. A'an quixnau nak li Dios quixye riq'uin juramento nak sa' xyânkeb li ralal xc'ajol tâyo'lâk li Cristo, ut a'an chic tâxakabâk chok' rey.

³¹siis ta nägi ette ning rääkis Messia ülestõusmisest: 'Ei teda jäeta surmavalda ega näe ta liha kõdunemist.'

³¹Ut laj David quixnau li c'a'ru tâc'ulmânk mokon. Jo'can nak quixch'olob xyâlal nak li Cristo tâcuaclîk cui'chic chi yo'yo sa' xyânkeb li camenak. Quixnau nak a'an inc'a' tâcanâk sa' xna'ajeb li camenak chi moco lix tibel tâk'âk.

³²Sellesama Jeesuse on Jumal üles äratanud surnuist, meie kõik oleme selle tunnistajad.

³²A'an a'in li Jesús li quicuaclesîc cui'chic chi yo'yo xban li Dios. Lâo xkil tz'akal riq'uin xnak' ku. Jo'can nak nakanau nak yâl.

³³Et ta nüüd Jumala parema käega on ülendatud, siis ta on saanud Isalt Püha Vaimu, nagu oli tõotatud, ning on selle välja valanud; seda teie nüüd näete ja kuuletegi.

³³Quic'ame' xban li Dios re nak tâc'ojlâk sa' lix nim uk' ut quiq'uehe' xcuanquil. Ut quiq'uehe' li Santil Musik'ej re xban li Dios. Ut quixq'ue ajcui' ke lâo li Santil Musik'ej jo' quiyechi'îc ke. A'an a'in li yôquex chirilbal ut chirabinquil anakcuan.

³⁴Taavet ei ole ju läinud taevasse, aga ta ütleb: 'Issand ütles mu Issandale: Istu mu paremale käele,

³⁴Li rey David inc'a' quic'ame' sa' choxa jo' nak quic'ame' li Cristo sa' choxa. Abanan quixye chi jo'ca'in: Li Dios quixye re li Kâcua': C'ojlan sa' lin nim uk',

³⁵kuni ma panen su vaenlased su jalajäriks!'

³⁵toj tinq'ueheb li xic' neque'iloc âcue rubel lâ cuanquil. (Sal. 110:1)

³⁶Kogu Iisraeli sugu teadku nüüd kindlasti, et Jumal on tema teinud Issandaks ja Messiaks, sellesama Jeesuse, kelle teie risti lõite!'

³⁶Chenauhak chêjunilex lâex aj Israel nak li Jesús li queq'ue lâex chiru cruz, a'an li quiq'uehe' chok' Kâcua' ut chok' Cristo xban li Dios, chan laj Pedro.

³⁷Seda kuuldes lõikas see neile südamesse ja nad ütlesid Peetrusele ja teistele apostlitele: 'Mida me peame tegema, mehed-vennad?'

³⁷Nak que'rabi a'an li ch'utch'ûqueb aran, que'yot'e' xch'ôleb ut que'xye re laj Pedro jo' ajcui' reheb li apóstol li jun ch'ol chic: -Ex kas kîtz'in, ¿c'a'ru takabânu? chanqueb.

³⁸Aga Peetrus ütles neile: 'Parandage meelt ja igaüks teist lasku ennast ristida Jeesuse Kristuse nimesse oma pattude andekssaamiseks, ning siis te saate Püha Vaimu anni.

³⁸Laj Pedro quichak'oc ut quixye reheb: -Chiyot'ek' êch'ôl ut jalomak êc'a'ux ut tâcubsîk êha' chi junjûnkalex sa' xc'aba' li Jesucristo re nak tixcuy êmâc li Dios ut tixq'ue êre li Santil Musik'ej.

³⁹Sest see tõotus on antud teile ja teie lastele ning kõikidele, kes on eemal, keda iganes Jumal, meie Issand, enese juurde kutsub.'

³⁹Yechi'inbil êre lâex li mâtan a'in, ut yechi'inbil ajcui' reheb lê ralal êc'ajol ut reheb ajcui' li mâcua'eb aj judío. Yechi'inbil reheb chixjunileb li jo' q'uialeb te'bokek' xban li Kâcua' li kaDios, chan.

⁴⁰Veel paljude muudegi sõnadega veenis Peetrus neid ja manitses: 'Laske end päästa sellest sõgedast sugupõlvest!'

⁴⁰Mâcua' ca'aj cui' a'an li quixye laj Pedro reheb. Quixch'olob ban ajcui' xyâlal chiruheb riq'uin nabal chi âtin ut quixq'ue xna'lebeb. Quixye reheb: -Chenauhak xcolbal êrib chiru li tojba mâc li tâchâlk sa' xbêneb li inc'a' useb xna'leb, chan.

⁴¹Kes nüüd tema sõna vastu võtsid, need ristiti, ning sel päeval lisati nende hulka umbes kolm tuhat inimest.

⁴¹Ut chixjunileb li que'pâban re li râtin que'cubsîc xha'. Oxib mil tana li que'pâban sa' li cutan a'an ut que'oc chok' xcomoneb.

⁴²Aga nemad püsisid apostlite õpetuses ja osaduses, leivamurdmises ja palvetes.

⁴²Cauheb xch'ôl chixpâbanquil li tijleb li quich'olobâc chiruheb xbaneb li apóstol. Junaj xch'ôleb nak cuanqueb ut sa' comonil que'tijoc ut que'cua'ac re xjulticanquil lix camic li Jesucristo.

⁴³Ent igale inimesele tuli kartus, sest palju imetegusid ja tunnustähti sündis apostlite läbi.

⁴³Chixjunileb sachsôqueb xch'ôl xban li milagro ut li sachba ch'ôlej li yôqueb chixbânunquil li apóstol.

⁴⁴Kõik usklikud olid üheskoos ja kõik oli neil ühine.

⁴⁴Ut eb li que'pâban junaj xch'ôleb ut chixjunil li c'a'ru cuan reheb, reheb sa' comonil.

⁴⁵Omandi ja vara nad müüsid ära ning jagasid raha igaühele sedamööda, kuidas keegi vajas.

⁴⁵Que'xc'ayi lix ch'och'eb ut chixjunil li c'a'ru cuan reheb ut que'xjeq'ui lix tz'ak reheb chixjunileb a' yal chanru tâc'anjelak chiruheb li junjûnk.

⁴⁶Nad viibisid päevast päeva ühel meelel pühakojas, murdsid leiba kodudes ja võtsid rooga juubeldades ning siira südamega,

⁴⁶Rajlal cutan que'xch'utub ribeb sa' li templo chi lok'onînc. Ut sa' eb li rochoch que'cua'ac sa' comonil chi sa sa' xch'ôleb ut chi junaj xch'ôleb.Que'xlok'oni li Kâcua' Dios ut que'q'uehe' xcuanquil xbaneb chixjunileb li tenamit. Ut rajlal cutan li Dios quixtenk'aheb chi q'uiânc laj pâbanel.

⁴⁷kiites Jumalat ja leides armu kogu rahva silmis. Issand aga lisas päästetuid päevast päeva nende hulka.

⁴⁷Que'xlok'oni li Kâcua' Dios ut que'q'uehe' xcuanquil xbaneb chixjunileb li tenamit. Ut rajlal cutan li Dios quixtenk'aheb chi q'uiânc laj pâbanel.