¹Saulus oli samuti tema hukkamise poolt. Sel päeval tõusis suur tagakiusamine Jeruusalemma koguduse vastu ja kõik peale apostlite hajutati mööda Juuda- ja Samaariamaad.

¹Laj Saulo quixc'ul xch'ôl nak que'xcamsi laj Esteban. Chalen sa' li cutan a'an que'oc xrahobtesinquileb chixjunileb laj pâbanel aran Jerusalén ut c'ajo' li raylal que'xc'ul. Ut chixjunileb quilaje'xjeq'ui rib sa' eb li na'ajej Judea ut Samaria. Ca'aj chic eb li apóstol que'cana Jerusalén.

²Aga mõned vagad mehed matsid Stefanose maha ja tegid suure leinatalituse tema pärast.

²Cuib oxib laj pâbanel que'mukuc re laj Esteban ut c'ajo' nak que'raho' xch'ôleb xban lix camic.

³Ent Saulus hakkas laastama kogudust, käis mööda kodasid ning vedas kaasa mehi ja naisi ning andis need vangi.

³Aban laj Saulo yalyo xk'e chixrahobtesinquileb laj pâbanel. Na-oc sa' eb li cab ut narisiheb sa' rochocheb ut naxc'ameb sa' tz'alam, jo' cuînk jo' ixk.

⁴Nüüd käisid need, kes olid tagakiusamisel hajutatud, mööda maad ja kuulutasid evangeeliumi.

⁴Ut chixjunileb li que'xjeq'ui ribeb sa' jalan na'ajej yôqueb chixyebal resil li evangelio yalak bar.

⁵Filippus tuli ühte Samaaria linna ja kuulutas rahvale Kristust.

⁵Laj Felipe cô sa' li tenamit Samaria ut qui-oc chixch'olobanquil resil chiruheb li tenamit nak li Cristo, a'an laj Colonel li yechi'inbil xban li Dios.

⁶Rahvahulk pani üksmeelselt tähele, mida Filippus ütles, kuuldes teda ning nähes tunnustähti, mida ta tegi.

⁶Ut chixjunileb que'xq'ue xch'ôl chirabinquil li âtin li quixye laj Felipe xbaneb li milagro quilajxbânu.

⁷Sest paljudest, kel olid rüvedad vaimud, läksid need välja valju häälega kisendades, palju halvatuid ja jalutuid aga sai terveks.

⁷Nabaleb li cuan mâus aj musik'ej riq'uineb que'q'uirtesîc. Japjôqueb re li mâus aj musik'ej nak neque'el riq'uineb. Ut nabaleb li yêk rokeb ut li sic rok ruk'eb quilaje'q'uirtesîc.

⁸Ja suur rõõm oli selles linnas.

⁸Ut c'ajo' nak que'saho' sa' xch'ôleb sa' li tenamit a'an.

⁹Aga üks mees, Siimon nimi, oli juba varem selles linnas ja nõidus ning pani Samaaria rahvast jahmuma, öeldes end kellegi suure olevat.

⁹Quicuan jun li cuînk aj Simón xc'aba'. A'an aj k'e. Ac najter na-oc chixbalak'inquileb li cuanqueb sa' li tenamit Samaria. A'an naxye nak nim xcuanquil.

¹⁰Tema mõju all olid kõik, nii pisikesed kui suured, ja ütlesid: 'See on Jumala vägi, mida hüütakse Suureks.'

¹⁰Ut chixjunileb li tenamit, jo' li cuanqueb xcuanquil jo' ajcui' li mâc'a'eb xcuanquil, que'rabi li c'a'ru yô chixyebal laj Simón ut que'xye: -Li cuînk a'in, cuan xcuanquil li Dios riq'uin, chanqueb.

¹¹Nad olid tema mõju all, sest ta oli kaua aega neid nõidumisega jahmuma pannud.

¹¹Ut que'xq'ue xch'ôl chixbânunquil li c'a'ru naxye xban nak ac junxil na-oc chixbalak'inquileb.

¹²Aga kui nad hakkasid uskuma Filippust, kes neile kuulutas evangeeliumi Jumala riigist ja Jeesuse Kristuse nimest, siis ristiti nii mehi kui naisi.

¹²A'ut laj Felipe yô chixjulticanquil resil xnimal xcuanquilal li Dios ut li Jesucristo. Ut nabaleb que'pâban ut que'cubsîc xha', jo' cuînk jo' ixk.

¹³Siimonastki sai usklik, ja kui ta oli ristitud, jäi ta alati Filippuse juurde. Ta oli väga jahmunud, nähes sündimas suuri tunnustähti ja vägevaid tegusid.

¹³Ut quipâban ajcui' laj Simón ut quicubsîc xha'. Ut yô chi xic chirix laj Felipe yalak bar. Quisach xch'ôl chirilbaleb li milagro ut li sachba ch'ôlej li yô chixbânunquil laj Felipe.

¹⁴Aga kui Jeruusalemmas olevad apostlid said kuulda, et Samaaria on Jumala sõna vastu võtnud, läkitasid nad nende juurde Peetruse ja Johannese.

¹⁴Eb li apóstol li toj cuanqueb Jerusalén que'rabi resil nak eb laj Samaria yôqueb chixpâbanquil li Dios. Jo'can nak que'xtakla laj Pedro ut laj Juan aran.

¹⁵Need tulid kohale ja palvetasid samaarlaste eest, et nad võtaksid vastu Püha Vaimu.

¹⁵Nak que'cuulac Samaria, que'tijoc sa' xbêneb laj pâbanel re nak te'xc'ul li Santil Musik'ej xban nak toj mâji' que'xc'ul.

¹⁶Sest Vaim ei olnud langenud veel kellegi peale nende seast, nad olid üksnes ristitud Issanda Jeesuse nimesse.

¹⁶Ca'aj cui' que'cubsîc xha' sa' xc'aba' li Jesucristo.

¹⁷Siis panid apostlid oma käed nende peale ja nad võtsid vastu Püha Vaimu.

¹⁷Laj Pedro ut laj Juan que'xq'ue li ruk'eb sa' xbêneb ut que'xc'ul li Santil Musik'ej.

¹⁸Aga kui Siimon nägi, et Vaim antakse apostlite käte pealepanemise kaudu, tõi ta neile raha

¹⁸Ut quiril laj Simón nak riq'uin xq'uebal li ruk'eb li apóstol sa' xbêneb, neque'xc'ul li Santil Musik'ej. Ut quixyechi'i tumin reheb laj Pedro ut laj Juan ut quixye reheb:

¹⁹ja ütles: 'Andke minulegi see meelevald, et igaüks saaks Püha Vaimu, kelle peale ma iganes oma käed panen!'

¹⁹-Q'ue cue li cuanquil a'an re nak li ani tinq'ue li cuuk' sa' xbên tixc'ul li Santil Musik'ej, chan.

²⁰Aga Peetrus ütles talle: 'Hävigu su hõbe koos sinuga, et sa arvad Jumala andi saavat raha eest!

²⁰Laj Pedro quixye re: -Chisachk lâ tumin âcuochben xban nak xac'oxla nak târûk tâlok' riq'uin tumin li naxq'ue chi mâtan li Kâcua' Dios, chan.

²¹Sul ei ole osa ega pärandit selles sõnas, sest su süda ei ole siiras Jumala ees.

²¹Lâat inc'a' târûk tâc'ul li mâtan a'in xban nak moco tîc ta lâ ch'ôl chiru li Dios.

²²Paranda nüüd meelt oma kurjusest ja anu Issandat, et su mõttevälgatus sulle ehk andeks antaks.

²²Cui tâyot' âch'ôl tâjal âc'a'ux ut tâcanab xbânunquil li mâusilal a'in ut cui tâtz'âma âcuybal chiru li Dios, mâre chan nak tixcuy âmâc riq'uin li xac'oxla.

²³Sest ma näen sind olevat täis kibedat sappi ja ülekohtu köidikus.'

²³Lâat c'ajo' nak nacatcakalin ut junes mâusilal nacac'oxla, chan laj Pedro.

²⁴Siimon aga vastas: 'Paluge teie minu eest Issandat, et minu peale ei tuleks midagi sellest, mis te olete öelnud!'

²⁴Quichak'oc laj Simón ut quixye: -Chextijok chicuix chiru li Kâcua' re nak inc'a' tinc'ul jo' xaye lâat, chan.

²⁵Kui apostlid nüüd olid Issanda sõna tunnistanud ja rääkinud, pöördusid nad tagasi Jeruusalemma ja kuulutasid evangeeliumi paljudes samaarlaste külades.

²⁵Nak ac xe'xch'olob xyâlal li râtin li Dios ut que'xye resil li Jesucristo, laj Pedro ut laj Juan que'suk'i cui'chic Jerusalén. Ut que'xch'olob xyâlal sa' nabal chi tenamit cuanqueb sa' xcuênt Samaria.

²⁶Issanda ingel rääkis aga Filippusele: 'Tõuse ja mine lõuna poole seda teed, mis läheb Jeruusalemmast alla Gaza poole! See on tühermaa.'

²⁶Ut jun lix ángel li Kâcua' quiâtinac riq'uin laj Felipe ut quixye re: -Tatxic sa' li be li cuan sa' li sur. Li be a'an li nanume' sa' li chaki ch'och' naxic Jerusalén toj Gaza.-

²⁷Ja Filippus tõusis ning läks. Ja vaata, üks Etioopia eunuhh, etiooplaste kuninganna kandake võimukandja, kes valitses kogu ta varanduse üle, oli tulnud Jeruusalemma Jumalat kummardama

²⁷Laj Felipe cô. Nak yô chi xic quiril jun li cuînk aj Etiopía. A'an jun eunuco q'uebil xcuanquil chi c'anjelac chiru lix Candace li reina li cuan Etiopía. Sa' ruk' li cuînk a'an k'axtesinbil chixjunil lix biomal li reina. Li cuînk a'an cô Jerusalén chixlok'oninquil li Dios.

²⁸ning oli tagasi pöördumas ja istus oma tõllas ning luges prohvet Jesaja raamatut.

²⁸Yô chi suk'îc sa' rochoch. C'ojc'o sa' lix carruaje ut yô chirilbal xsa' li hu li quixtz'îba li profeta Isaías.

²⁹Ja Vaim ütles Filippusele: 'Mine ja ligine sellele tõllale!'

²⁹Li Santil Musik'ej quixye re laj Felipe: -Ayu, jilon chixc'atk li carruaje a'an, chan.

³⁰Filippus jooksis tõlla juurde ja kuulis teda lugevat prohvet Jesaja raamatut ning küsis: 'Kas sa ka aru saad, mida sa loed?'

³⁰Quijiloc laj Felipe ut quirabi nak li cuînk yô chirilbal xsa' li hu li quixtz'îba li profeta Isaías. Laj Felipe quixpatz' re: -¿Ma nacatau ru li yôcat chirilbal? chan re.

³¹Tema vastas: 'Kuidas ma võin aru saada, kui keegi mind ei juhata?' Ja ta palus Filippust astuda üles ja istuda enese kõrvale.

³¹Ut li cuînk quixye: -¿Chanru nak tintau ru cui mâ ani junak tâc'utuk lix yâlal chicuu?- Ut quixtz'âma chiru laj Felipe nak tâtakek' sa' li carruaje ut tâc'ojlâk chixc'atk.

³²Ja kirjakoht, mida ta luges, oli see: 'Tema on kui lammas viidud tappa ja otsekui tall on hääletu oma niitja ees, nõnda ei ava ka tema oma suud.

³²Ut li hu li yô chirilbal xsa', a'an li quixtz'îba li profeta Isaías. Naxye chi jo'ca'in: Nak yô xrahobtesinquil, quixcubsi rib ut mâ jun âtin quixye jo' jun carner nak quic'ame' chi camsîc. Chanchan nak naxcanab rib li carner chi besec' li rix chiruheb li neque'besoc re, jo'can quixbânu a'an. Ut mâ jun âtin quixye.

³³Tema alandamisega on tema õigus ära võetud. Kes jõuab tema suguvõsast jutustada? Sest ta elu võetakse ära maa pealt.'

³³Usta mâc'a' xmâc, quichape' ut quiq'uehe' chi camsîc. Ut mâ ani qui-oquen chirix re xcolbal. Quicamsîc ban. ¿Ani târûk tâyehok li resil lix yibal ru xna'lebeb li rech tenamitil? (Isa. 53:7-8)

³⁴Ja eunuhh hakkas rääkima ning ütles Filippusele: 'Ma palun sind, kelle kohta prohvet seda ütleb? Kas enese või kellegi teise kohta?'

³⁴Li cuînk quixye re laj Felipe: -Ye cue, ¿ani chi aj ix naxye a'in li profeta? ¿Ma chirix a'an, malaj ut chirix jalan chic? chan.

³⁵Aga Filippus avas oma suu ja sellest kirjakohast lähtudes kuulutas talle evangeeliumi Jeesusest.

³⁵Laj Felipe qui-oc chixch'olobanquil lix yâlal chiru. Quixtiquib riq'uin li quixtz'îba li profeta Isaías ut toj quixch'olob xyâlal chirix li Jesucristo.

³⁶Aga kui nad teed mööda edasi läksid, jõudsid nad ühe vee äärde. Ja eunuhh lausus: 'Ennäe, vesi! Mis takistab, et mind ei võiks ristida?'

³⁶Nak yôqueb chi xic, que'cuulac cuan cui' jun li ha'. Ut li cuînk quixye: -Arin cuan ha'. ¿Ma inc'a' târûk tâcubêk inha' lâin? chan.

³⁷[Aga Filippus ütles: 'Kui sa usud kogu südamest, siis on see võimalik.' Ta vastas ja ütles: 'Ma usun, et Jeesus Kristus on Jumala Poeg!']

³⁷Ut laj Felipe quixye re: -Cui nacapâb chi anchal âch'ôl li Jesucristo, târûk tâcubêk âha', chan. Li cuînk quichak'oc ut quixye: -Ninpâb nak li Jesucristo, a'an Ralal li Dios, chan.

³⁸Ja ta käskis tõlla peatada ja nad mõlemad, Filippus ja eunuhh, astusid vette, ja Filippus ristis tema.

³⁸Ut quixxakab li carruaje. Tojo'nak laj Felipe ut li cuînk côeb sa' li ha' ut laj Felipe quixcubsi xha'.

³⁹Aga kui nad veest välja tulid, haaras Issanda Vaim Filippuse, ja eunuhh ei näinud teda enam. Kuid ta läks oma teed edasi rõõmuga.

³⁹Nak que'el chak sa' li ha', li Santil Musik'ej quixc'am laj Felipe ut li cuînk inc'a' chic quiril ru. Cô xjunes chi sa sa' xch'ôl.Ut laj Felipe quic'ame' Azoto ut coxnumek' sa' chixjunileb li tenamit. Yô chixch'olobanquil xyâlal li evangelio chalen nak quicuulac sa' li tenamit Cesarea.

⁴⁰Aga Filippus leiti Asdodist, ja ta kuulutas mööda maad käies evangeeliumi kõigile linnadele, kuni ta jõudis Kaisareasse.

⁴⁰Ut laj Felipe quic'ame' Azoto ut coxnumek' sa' chixjunileb li tenamit. Yô chixch'olobanquil xyâlal li evangelio chalen nak quicuulac sa' li tenamit Cesarea.