1Issand Jumal andis mulle niisuguse nägemuse: vaata, ta oli valmistamas rohutirtse, kui ädal oli hakanud kasvama; ja vaata, see oli ädal pärast niitmist kuningale.
1Quixye laj Amós: —Chanchan matqßuenbil quinbânu nak li Kâcuaß Dios quixcßutbesi chicuu li visión aßin: Quicuil nak li Kâcuaß yô chixyoßobtesinquil nabal laj sâcß re teßxsach chixjunil li acuîmk li na-el mokon nak ac isinbil li re li rey.
2Ja kui rohutirtsud olid maa rohu ära söönud, siis ütlesin mina: 'Issand Jumal, anna ometi andeks! Kuidas küll Jaakob püsib, kui ta jääb nii väikeseks?'
2Ut quicuil ajcuiß nak eb laj sâcß queßxchoy xcuaßbal li acuîmk ut quinye: —Kâcuaß Dios, chacuy taxak kamâc, lâo aj Israel, ralal xcßajolo laj Jacob. ¿Chanru nak târûk takacol kib xban nak lâo incßaß qßuiho ut mâcßaß kacuanquil?—
3Issand kahetses seda. 'See ei sünni!' ütles Issand.
3Ut li Kâcuaß quixjal xcßaßux. —Incßaß texinsach, chan.
4Issand Jumal andis mulle niisuguse nägemuse: vaata, Issand Jumal kutsus karistuseks tule ja see hävitas suure sügavuse veed ning hakkas hävitama põllumaad.
4Mokon chic chanchan matqßuenbil quinbânu nak li Kâcuaß quixcßutbesi chicuu jun chic li visión: Quixtakla chak li xam saß xbêneb re nak teßxtoj rix lix mâqueb li tenamit. Ut xban xtikcual li xam quichakic li nimla palau ut yô chi cßatc li chßochß nak quicuil.
5Siis ütlesin mina: 'Issand Jumal, lõpeta ometi! Kuidas küll Jaakob püsib, kui ta jääb nii väikeseks?'
5Ut lâin quinye re: —Bânu usilal, at Kâcuaß Dios, mâbânu aßan. ¿Chanru nak târûk takacol kib xban nak incßaß qßuiho ut mâcßaß kacuanquil?
6Issand kahetses seda. 'Seegi ei sünni!' ütles Issand Jumal.
6Ut quixjal cuißchic xcßaßux li Kâcuaß ut quixye chi joßcaßin: —Chi moco aßin tinbânu. Incßaß tinsacheb, chan li Kâcuaß Dios.
7Ta andis mulle niisuguse nägemuse: vaata, Issand seisis looditud müüril ja tal oli käes tinalood.
7Ut quixcßutbesi chicuu jun chic li visión li Kâcuaß. Chanchan matqßuenbil quinbânu nak quicuil li Kâcuaß xakxo chiru jun li tzßac bisbil riqßuin plomo. Cuan saß rukß jun li plomo li nequeßrocsi laj tzßac.
8Ja Issand küsis minult: 'Mida sa näed, Aamos?' Ja ma vastasin: 'Loodi.' Siis ütles Issand: 'Vaata, ma panen loodi oma Iisraeli rahva keskele. Ma ei lähe enam temast mööda,
8Ut li Kâcuaß quixye cue: —¿Cßaßru li yôcat chirilbal, at Amós?— Ut lâin quinye: —Yôquin chirilbal jun li plomo cuan saß âcuukß. Ut li Kâcuaß quixye cue: —Riqßuin li bisleb plomo, tâcßutûnk nak eb lin tenamit incßaß nequeßcuan saß tîquilal. Ut lâin incßaß chic tebincuy xmâc riqßuin li mâusilal nequeßxbânu.
9vaid Iisaki ohvrikünkad hävitatakse ja Iisraeli pühamud rüüstatakse, ja ma tõusen mõõgaga Jerobeami soo vastu.'
9Eb li naßajej li cuanqueb saß li tzûl bar nequeßlokßonin cuiß li ralal xcßajol laj Isaac teßsachekß ut eb li cab bar nequeßlokßonin cuiß li ralal xcßajol laj Israel teßlajeßjuqßuekß. Ut tincanabeb chi sachecß riqßuin chßîchß li rey Jeroboam rochbeneb li ralal xcßajol, chan li Kâcuaß.
10Amasja, Peeteli preester, läkitas siis Iisraeli kuningale Jerobeamile ütlema: 'Aamos peab salanõu sinu vastu Iisraeli soo keskel. Maa ei suuda taluda kõiki tema sõnu.
10Ut laj Amasías laj tij li nacuan aran Bet-el, quixtakla resil riqßuin laj Jeroboam lix reyeb laj Israel ut quixye re li rey Jeroboam chi joßcaßin: —Cßajoß yô chixyebal châcuix laj Amós reheb li tenamit Israel. Li tenamit incßaß chic nequeßxcuy rabinquil li naxye.
11Sest Aamos on öelnud nõnda: Jerobeam sureb mõõga läbi ja Iisrael viiakse vangi, ära omaenese maalt.'
11Joßcaßin yô chixyebal laj Amós: —Laj Jeroboam chi chßîchß tâcamsîk ut eb laj Israel teßchapekß ut teßisîk saß lix tenamiteb, chan.
12Ja Amasja ütles Aamosele: 'Sina, nägija, mine, põgene Juudamaale, söö seal leiba ja ennusta seal!
12Tojoßnak quixye laj Amasías re laj Amós: —At profeta, elen arin. Ayu cuißchic saß li tenamit Judá cui tâcuaj tâqßuehekß âcua riqßuin xyebal râtin profeta.
13Aga Peetelis ei tohi sa enam ennustada, sest see on kuninga pühamu ja kuningriigi tempel.'
13Ut matchal chic arin Bet-el chixyebal râtin profeta xban nak li naßajej aßin, aßan li nalokßonin cuiß li rey ut arin ajcuiß cuan li rochoch, chan.
14Siis Aamos vastas ja ütles Amasjale: 'Mina ei ole prohvet ega prohvetijünger, vaid olen karjane ja metsviigipuude vääristaja.
14Ut quichakßoc laj Amós ut quixye re laj Amasías: —Lâin moco ac lâin ta chak profeta, chi moco ralalin ta chak profeta. Lâin ban aj ilol quetômk ut aj sicßol ru li cheß higo li moco aubil ta.
15Aga Issand võttis mind karja järelt ja ütles mulle: Mine, ennusta mu rahvale Iisraelile!
15Abanan li Kâcuaß qui-isin chak cue saß li cßanjel aßan, ut quixye cue: —Ayu, toxâye chak li cßaßru tinye âcue. Saß incßabaß lâin toxâye chak li cßaßru teßxcßul lin tenamit Israel, chan.
16Ja kuule siis nüüd Issanda sõna: Sina ütled: Ära ennusta Iisraelile ja ära pilla sõnu Iisaki soole!
16Joßcan nak chacuabi li râtin li Kâcuaß. Lâat incßaß nacacuaj tinye li raylal li xchal saß êbên lâex laj Israel, chi moco nacacuaj tinye li cßaßru xchal saß êbên lâex li ralal xcßajol laj Isaac. Joßcan ut nak tinye âcue li cßaßru xye châcuix li Kâcuaß.Lâ cuixakil tâyumbêtak saß li tenamit ut eb lâ cualal âcßajol teßcamsîk saß li plêt. Lâ chßochß tâjeqßuîk reheb jalan. Ut lâat toxatcâmk saß jalan tenamit saß xyânkeb li incßaß nequeßxcßoxla li Dios. Ut lâex aj Israel texchapekß ut texcßamekß chi najt saß jalan tenamit, chan.
17Sellepärast ütleb Issand nõnda: Su naine saab linnas hooraks, su pojad ja su tütred langevad mõõga läbi, su maa jaotatakse nööriga, sa ise sured roojasel maal ja Iisrael peab minema vangi, ära omaenese maalt.'
17Lâ cuixakil tâyumbêtak saß li tenamit ut eb lâ cualal âcßajol teßcamsîk saß li plêt. Lâ chßochß tâjeqßuîk reheb jalan. Ut lâat toxatcâmk saß jalan tenamit saß xyânkeb li incßaß nequeßxcßoxla li Dios. Ut lâex aj Israel texchapekß ut texcßamekß chi najt saß jalan tenamit, chan.