¹Need on sõnad, mis Mooses rääkis kogu Iisraelile kõrbes teisel pool Jordanit, lagendikul Suufi kohal, Paarani, Tofeli, Laabani, Haseroti ja Dii-Saahabi vahel -

¹Aßan aßin li âtin li quixye laj Moisés reheb chixjunileb laj Israel nak cuanqueb saß li chaki chßochß nachß riqßuin li nimaß Jordán saß li este. Cuanqueb saß li naßajej Arabá saß xcaßyabâl li Caki Palau saß xyânkeb li naßajej Parán, Tofel, Labán, Hazerot ut Dizahab.

²üksteist päevateekonda on Hoorebilt Kaades-Barneani mööda Seiri mäestiku teed.

²Junlaju cutan chi be xnajtil li naßajej Horeb riqßuin li naßajej Cades-barnea nak nequeßxic saß li be li nanumeß saß li tzûl Seir.

³Ja neljakümnendal aastal, üheteistkümnenda kuu esimesel päeval rääkis Mooses Iisraeli lastele kõik, mis Issand teda oli käskinud neile rääkida,

³Saß li xbên cutan nak yô li junlaju po re li caßcßâl chihab li reliqueb Egipto nak laj Moisés quiâtinac riqßuineb laj Israel ut quixye reheb chixjunil li quiyeheß re xban li Kâcuaß.

⁴pärast seda kui ta oli löönud Siihonit, emorlaste kuningat, kes elas Hesbonis, ja Oogi, Baasani kuningat, kes elas Astarotis Edreis.

⁴Aßin quicßulman nak ac xeßnumta saß xbên laj Sehón lix reyeb laj amorreo, li quicuan Hesbón ut saß xbên ajcuiß laj Og lix reyeb laj Basán li quicuan Astarot saß li naßajej Edrei.

⁵Teisel pool Jordanit, Moabimaal, alustas Mooses seda Seaduse seletust, öeldes:

⁵Laj Moisés quiâtinac riqßuineb laj Israel nak cuanqueb chire li nimaß Jordán saß li este saß lix naßajeb laj Moab ut quixye reheb cßaßru naxye saß li chakßrab.

⁶'Issand, meie Jumal, rääkis meiega Hoorebil, öeldes: Küllalt kaua olete viibinud selle mäe juures.

⁶Quixye: —Nak cuanco Horeb, li Kâcuaß li kaDios quiâtinac kiqßuin ut quixye ke chi joßcaßin. Ac junxil nequex-oc chi cuânc saß li tzûl aßin.

⁷Pöörduge ja minge teele; minge emorlaste mäestikku ja kõigi nende naabrite juurde lagendikul, mäestikus ja madalikul, Lõunamaal ja mererannas, kaananlaste maale ja Liibanoni, kuni suure jõeni, Frati jõeni.

⁷Xocomak li cßaßru êre ut texxic saß li naßajej li tzûl ru li cuanqueb cuiß eb laj amorreo. Texxic saß eb li naßajej li cuanqueb chi xjun sutam. Texxic saß li ru takßa re Arabá, ut saß eb li tzûl. Ut texxic Neguev, ut chire li palau, ut saß eb lix naßajeb laj cananeo ut Líbano. Texxic toj cuan cuiß li nimla nimaß Eufrates.

⁸Vaata, mina annan selle maa teile ette: minge ja pärige maa, mille Issand on vandega tõotanud anda teie vanemaile, Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile, neile ja nende järglastele pärast neid!

⁸Qßuehomak retal. Lâin xinqßue êre li naßajej aßin. Texxic ut têrêchani li naßajej joß quinye riqßuin juramento reheb lê xeßtônil yucuaß, laj Abraham, laj Isaac ut laj Jacob ut reheb ajcuiß li ralal xcßajoleb li teßcuânk mokon, chan li Dios.

⁹Ja mina rääkisin teiega sel ajal, öeldes: 'Ei jaksa mina üksi teid kanda.

⁹Laj Moisés quixye reheb: —Nak toj cuanquex chak saß li tzûl Sinaí lâin quinye êre nak incßaß chic nincuy cßamoc be chêru injunes.

¹⁰Issand, teie Jumal, on teinud teid paljuks, ja vaata, teid on tänapäeval nõnda palju nagu taevatähti.

¹⁰Li Kâcuaß li kaDios xoxqßue chi tâmc. Anakcuan chanchano chic xqßuial li chahim chiru li choxa.

¹¹Issand, teie vanemate Jumal, tehku teid veel tuhat korda rohkemaks, kui teid on, ja õnnistagu teid nõnda, nagu ta teile on rääkinud!

¹¹Aß taxak li Kâcuaß, lix Dioseb li kaxeßtônil yucuaß, tâqßuehok êre chi tâmc chi nabal chiru anakcuan ut texrosobtesi chi nabal joß quixyechißi xbânunquil ke.

¹²Kuidas ma siis jaksaksin üksinda kanda vaeva ja koormat teie pärast ja teie riidu?

¹²Abanan, ¿chan ta cuiß ru nak tincuy rakoc âtin saß êbên injunes? Lâin incßaß tincuy rabinquil lê chßaßajquilal nak nequecuechßi êrib chi ribil êrib.

¹³Tooge endile suguharude kaupa tarku ja mõistlikke ning tuntud mehi, et saaksin nad panna teile peameesteks.'

¹³Sicßomakeb ru saß li junjûnk xtêpaleb li tenamit li cuînk li cuanqueb xnaßleb ut nequeßxnau qßuehoc naßleb. Teßxnau taklânc li têsicß ruheb ut lâin tinxakabeb chi rakoc âtin saß êbên.

¹⁴Ja te vastasite mulle ning ütlesite: 'See on hea, mida sa oled käskinud teha!'

¹⁴Ut lâex queye cue: “Us li nacacßoxla xbânunquil,” chanquex.

¹⁵Siis ma võtsin teie suguharudest peamehi, tarku ja tuntud mehi, ja panin nad teile peameesteks, tuhande-, saja-, viiekümne- ja kümnepealikuiks ja ülevaatajaiks teie suguharudele.

¹⁵Joßcan nak lâin quinxakabeb chi rakoc âtin saß êbên li cuînk li nequeßcßamoc be saß êyânk, li cuanqueb xnaßleb ut nequeßxnau taklânc. Cuan li queßrakoc âtin saß xbên jun mil li cristian, cuan li queßrakoc âtin saß xbên jun ciento, cuan li queßrakoc âtin saß xbên lajêb roßcßâl, ut cuan ajcuiß li queßrakoc âtin saß xbên lajêb chi cristian.

¹⁶Ja ma käskisin tol korral teie kohtumõistjaid, öeldes: Kuulake järele oma vendade vahel ja mõistke neile õigust venna ja venna vahel, või tema ja võõra vahel, kes ta juures on.

¹⁶Ut lâin quinye reheb li teßrakok âtin saß êbên, “Têqßue retal chi us li cßaßru nequeßxye li yôqueb chi cuechßînc. Ut texrakok âtin saß xyâlal saß xbêneb, usta âcuech aj Israelil malaj ut li jalan xtenamit li cuanqueb saß êyânk.

¹⁷Te ei tohi kohtus olla erapoolikud, te peate kuulama niihästi väikest kui suurt; ärge kartke kedagi, sest kohus on Jumala päralt! Aga asi, mis teile on raske, tooge minu ette, et ma seda kuulaksin!

¹⁷Incßaß têsicß ru li ani têcol rix. Texrakok ban âtin saß tîquilal saß xbêneb li mâcßaßeb xcuanquil joß eb ajcuiß li cuanqueb xcuanquil. Mâ ani têxucua ru xban nak li tzßakal aj rakol âtin, aßan li Dios. Cui kßaxal nim li chßaßajquilal ut incßaß texrûk chixyîbanquil, têcßameb chak cuiqßuin ut lâin tinrakok âtin saß xbêneb,” chanquin reheb.

¹⁸Nõnda ma andsin teile tol korral käsu kõige selle kohta, mida te pidite tegema.

¹⁸Ut saß li cutan aßan lâin quinye êre chixjunil li cßaßru têbânu.

¹⁹Ja me läksime teele Hoorebilt ning rändasime läbi kogu selle suure ja koleda kõrbe, mida te olete näinud, emorlaste mäestikuteed mööda, nagu Issand, meie Jumal, meid oli käskinud, ja me tulime Kaades-Barneasse.

¹⁹Lâo kabânu joß quixye ke li Kâcuaß li kaDios. Co-el saß li naßajej Horeb ut conumeß saß li nimla chaki chßochß li xiu xiu cuiß numecß. Queqßue ajcuiß retal lâex. Conumeß saß lix naßajeb laj amorreo, li tzûl ru ut cocuulac toj Cades-barnea.

²⁰Ja ma ütlesin teile: Te olete tulnud emorlaste mäestikuni, mille Issand, meie Jumal, meile annab.

²⁰Ut lâin quinye êre, ac xocßulun saß lix naßajeb laj amorreo, li tzûl ru. Aßan li naßajej li tixkßaxtesi ke li Kâcuaß li kaDios.

²¹Vaata, Issand, su Jumal, annab maa sulle ette: mine võta see enesele, nagu Issand, su vanemate Jumal, sulle on öelnud. Ära karda ega kohku!

²¹Qßuehomak retal. Li Kâcuaß lê Dios tixkßaxtesi êre li naßajej. Texxic ut têrêchani li naßajej joß quixye li Kâcuaß, lix Dioseb li kaxeßtônil yucuaß. Mexxucuac, chi moco tâchßinânk lê chßôl, chanquin êre.

²²Siis te tulite kõik mu juurde ja ütlesite: 'Läkitagem oma ees mehi, et nad meile maad kuulaksid ja tooksid sõna tee kohta, mida mööda peaksime minema, ja linnade kohta, kuhu peaksime jõudma!'

²²Abanan lâex quexcuulac cuiqßuin ut queye cue: “Takataklaheb li cuînk chixqßuebal retal li naßajej. Nak teßcßulûnk, teßxye ke bar cuan li be takacßam ut bar cuan li tenamit li to-oc cuiß.”

²³See kõne oli mu silmis hea ja ma võtsin teie hulgast kaksteist meest, igast suguharust ühe,

²³Quixcßul inchßôl li cßaßru queye. Ut quinsicß ruheb cablaju li cuînk. Junjûnk quinsicß ru saß xyânkeb lix têpaleb laj Israel.

²⁴ja need võtsid suuna ning läksid üles sinna mäestikku, jõudsid Kobaraorgu ja uurisid seda.

²⁴Queßcôeb saß li naßajej li tzûl ru ut queßcuulac toj saß li ru takßa Escol ut queßoc chixqßuebal retal chanru li naßajej.

²⁵Ja nad võtsid kaasa maa vilju ja tõid alla meie juurde ning ütlesid: 'See on hea maa, mille Issand, meie Jumal, meile annab.'

²⁵Nak queßsukßi queßxcßam chak kiqßuin li quißil kßên re takil. Ut queßxye ke, “Kßaxal châbil li naßajej li tixqßue ke li Kâcuaß li kaDios,” chanqueb.

²⁶Aga te ei tahtnud sinna minna ja tõrkusite Issanda, oma Jumala käsu vastu.

²⁶Abanan lâex incßaß queraj xic chirêchaninquil li naßajej. Quekßet ban li chakßrab li quixqßue êre li Kâcuaß lê Dios.

²⁷Te nurisesite oma telkides ja ütlesite: 'Sellepärast et Issand meid vihkab, on ta meid toonud Egiptusemaalt, et anda meid emorlaste kätte hävitamiseks.

²⁷Abanan lâex quex-oc chi cuechßînc saß lê muhebâl ut queye, “Xicß nocoril li Kâcuaß. Joßcan nak corisi chak Egipto re nak toxkßaxtesi saß rukßeb laj amorreo re nak teßxsach ku.

²⁸Kuhu me läheme? Meie vennad on teinud meie südamed araks, öeldes: Rahvas on meist suurem ja arvukam, linnad on suured ja taevani kindlustatud; ja me nägime seal ka anaklasi.'

²⁸¿Bar târûk toxic anakcuan? Xchßinan li kachßôl xban nak eb li kacomon xeßxye ke nak eb li cristian aran nînkeb rok chiku lâo ut cauheb rib. Ut nînkeb li tenamit ut nînkeb ajcuiß xteram li tzßac li sutsûqueb cuiß. Ut xeßrileb ajcuiß chak ruheb li ralal xcßajol li nimla cuînk aj Anac xcßabaß.”

²⁹Siis ma ütlesin teile: Ärge heituge ja ärge kartke neid!

²⁹Ut lâin quinye êre, Michßinan êchßôl chi moco texxucuak xbaneb aßan.

³⁰Issand, teie Jumal, kes käib teie ees, sõdib teie eest, nõnda nagu ta teie silme ees tegi teie heaks Egiptuses

³⁰Li Kâcuaß lê Dios, aßan tâcßamok be chêru. Aßan tâtenkßânk êre chi pletic, joß nak quextenkßa nak cuanquex Egipto. Lâex queqßue retal cßaßru quixbânu.

³¹ja kõrbes, nagu sa ise oled näinud, kuidas Issand, sinu Jumal, sind kandis nagu mees, kes kannab oma poega, kogu teekonnal, mida te olete käinud, kuni te jõudsite siia paika.

³¹Ut queril chanru nak li Kâcuaß quextenkßa nak cuanquex saß li chaki chßochß. Chanchan nak quexkßalu joß jun li yucuaßbej naxkßalu li ralal. Ut quicßamoc be chêru toj chalen nak quexcßulun saß li naßajej aßin.

³²Aga sellest hoolimata ei ole te uskunud Issandasse, oma Jumalasse,

³²Usta li Dios quextenkßa chak, abanan lâex incßaß ajcuiß quepâb li Kâcuaß lê Dios.

³³kes käis teekonnal teie ees, otsimas teile leeripaika: öösel tules näitamas teile teed, mida te pidite käima, ja päeval pilves.

³³Ut li Kâcuaß yô chi cßamoc be chêru riqßuin li xam chi kßojyîn ut li chok chi cutan. Quixcßut chêru bar têyîb cuiß lê muhebâl ut quixcßut chêru bar cuan li be têcßam nak texxic.

³⁴Kui Issand kuulis teie valju kõnet, siis ta vihastus ja vandus, öeldes:

³⁴Cßajoß nak quijoskßoß li Kâcuaß nak quirabi li cßaßru queye. Joßcan nak quixye chi joßcaßin riqßuin juramento:

³⁵'Tõesti, ükski neist meestest sellest pahast sugupõlvest ei saa näha seda head maad, mille ma vandega olen tõotanud anda teie vanemaile,

³⁵Mâ jun êre lâex li incßaß us lê naßleb têril li châbil naßajej li quinyechißi riqßuin juramento reheb lê xeßtônil yucuaß.

³⁶peale Kaalebi, Jefunne poja: tema näeb seda ja temale ja tema lastele ma annan selle maa, millel ta on astunud, sellepärast et ta kõiges on järgnenud Issandale!'

³⁶Caßaj cuiß laj Caleb li ralal laj Jefone târil. Lâin tinqßue re aßan li naßajej li quinumeß cuiß ut tinqßue ajcuiß reheb li ralal xcßajol xban nak laj Caleb quixpâb chi anchal xchßôl li cßaßru quinye.”

³⁷Ka minu peale vihastus Issand teie pärast, öeldes: 'Sinagi ei pääse sinna.

³⁷mâc lâex nak quichal xjoskßil li Kâcuaß saß inbên lâin ut quixye cue “Chi moco lâat tat-oc saß li naßajej aßan.

³⁸Joosua, Nuuni poeg, kes teenib sind, jõuab sinna; kinnita teda, sest tema peab selle jaotama pärisosaks Iisraelile.

³⁸Abanan laj Josué li natenkßan âcue, li ralal laj Nun, tâoc saß li naßajej aßan. Tâqßue xcacuil xchßôl xban nak aßan tâcßamok be chiruheb laj Israel nak teßrêchani li naßajej aßan.

³⁹Ja teie lapsed, keda te ütlete saavat röövsaagiks, teie pojad, kes täna veel ei mõista head ja kurja, jõuavad sinna; neile ma annan maa ja nemad pärivad selle.

³⁹Teßoc lê ralal êcßajol li toj mâjiß nequeßxqßue retal cßaßru li us ut cßaßru li incßaß us. Aßaneb li queye nak teßchapekß ut teßcßamekß chi prêxil, abanan lâin tinqßue li naßajej reheb aßan. Aßaneb li teßêchanînk re.

⁴⁰Teie aga pöörduge ja minge teele kõrbe poole mööda Kõrkjamere teed!'

⁴⁰Ut lâex, sukßinkex. Ayukex saß li chaki chßochß. Têcßam li be li naxic saß li Caki Palau,” chan li Dios.

⁴¹Siis te vastasite ja ütlesite mulle: 'Me oleme Issanda vastu pattu teinud! Me tahame minna ja sõdida, nõnda nagu Issand, meie Jumal, meid on käskinud.' Ja te panite igaüks oma sõjariistad vööle ning olite valmis minema mäestikku.

⁴¹Tojoßnak lâex queye, “Lâo xomâcob chiru li Kâcuaß. Lâo toxic chi pletic. Takabânu li cßaßru tixye ke li Kâcuaß li kaDios,” chanquex. Ut quecauresi êrib chi xic chi pletic saß li naßajej li tzûl ru.

⁴²Aga Issand ütles mulle: 'Ütle neile: Ärge minge ja ärge sõdige, sest mina ei ole teie keskel - et teid ei löödaks maha teie vaenlase ees!'

⁴²Ut li Kâcuaß quixye cue, “Tâye reheb nak incßaß teßxic chi pletic xban nak lâin incßaß tincuânk riqßuineb. Eb li xicß nequeßiloc êre teßnumtâk saß xbêneb,” chan li Dios.

⁴³Ja ma rääkisin teile, aga te ei kuulanud, vaid tõrkusite Issanda käsu vastu ja olite ülemeelikud ning läksite mäestikku.

⁴³Lâin quinye êre cßaßru quixye cue li Kâcuaß. Abanan lâex incßaß queraj rabinquil li cßaßru quinye. Quekßetkßeti ban êrib chiru li Kâcuaß. Quekßet li râtin ut côex chi pletic saß li naßajej li tzûl ru.

⁴⁴Aga emorlased, kes elasid seal mäestikus, tulid välja teie vastu ja ajasid teid taga mesilaste kombel ning hajutasid teid Seiris kuni Hormani.

⁴⁴Eb laj amorreo li cuanqueb saß li naßajej li tzûl ru queßel chêcßulbal. Chanchaneb jun tûb li chßub nak queßchal saß êbên. Ut quexrâlina toj Horma. Queßnumta saß êbên saß li naßajej Seir.

⁴⁵Siis te pöördusite tagasi ja nutsite Issanda ees. Aga Issand ei kuulanud teie häält ega pannud teid tähele.

⁴⁵Lâex texyâbak nak quexsukßi chak ut quetzßâma chiru li Dios nak aßan textenkßa. Abanan li Kâcuaß incßaß quirabi nak queyâba lix cßabaß.Joßcan nak najt quexcana Cades.

⁴⁶Ja te jäite Kaadesisse selleks pikaks ajaks, mis te seal viibisite.

⁴⁶Joßcan nak najt quexcana Cades.