1Kui meeste vahel on riid ja nad astuvad kohtu ette ja neile mõistetakse kohut, õige õigeks ja süüdlane süüdi,
1Cui cuan li yôqueb chi pletic, eb aßan teßxic riqßuin laj rakol âtin. Ut laj rakol âtin tixtzßil rix li ani cuan xmâc ut li ani mâcßaß xmâc.
2ja kui süüdlane on peksu väärt, siis käskigu kohtumõistja teda maha heita ja enese juuresolekul teda peksta, lugedes vastavalt tema süüle:
2Ut li cuan xmâc tâtenebâk li saqßuecß saß xbên. Ut laj rakol âtin tixye re nak tixhupub rib saß chßochß ut tâqßuehekß lix tzßûm chiru laj rakol âtin, aß yal chanru lix mâc.
3temale antagu nelikümmend hoopi, mitte rohkem, et su venda su silma ees ei häbistataks, kui temale antakse veel rohkem hoope kui need.
3Abanan incßaß tixcßul numenak caßcßâl chi tzßûm. Cui tixcßul numenak caßcßâl chi tzßûm tâcßutekß xxutân chiruheb li tenamit.
4Ära seo kinni härja suud, kui ta pahmast tallab!
4Mêbacß xtzßûmal re lê bôyx nak yô chi cßanjelac re risinquil rix li trigo.
5Kui vennad elavad üheskoos, aga üks neist sureb ja tal ei ole poega, siis ei tohi surnu naine saada väljapoole võõrale mehele; ta küdi heitku tema juurde ja võtku tema enesele naiseks ning täitku mehevenna kohustust!
5Cui cuibak cuînk cuanqueb saß jun chi cab, ut li jun tâcâmk ut tixcanab li rixakil chi mâcßaß ralal xcßajol, li ixk aßan tento tâcßamekß xban li rîtzßin li camenak re nak tâcuânk ralal xcßajol saß xcßabaß li camenak. Incßaß tâsumlâk li ixk riqßuin junak mâcuaß xcomon li camenak.
6Ja esimest poega, kelle naine sünnitab, peetagu surnud venna pojaks, et ta nime ei kustutataks Iisraelist.
6Ut li xbên ralal tâcuânk tento nak tixcßam xcßabaß li camenak re nak lix cßabaß incßaß tâsachekß saß xyânkeb laj Israel.
7Aga kui see mees ei nõustu võtma oma venna naist, siis mingu ta vennanaine väravasse vanemate ette ja öelgu: 'Mu küdi keeldub oma venna nime säilitamisest Iisraelis, ta ei taha täita mehevenna kohustust.'
7Ut cui li îtzßinbej incßaß naraj xcßambal li rixakil li ras camenak, li ixk aßan tâxic saß li oquebâl re li tenamit chi âtinac riqßuineb li nequeßcßamoc be. Ut tixye reheb, “Li rîtzßin lin bêlom camenak incßaß naraj incßambal chokß rixakil re nak tâcuânk cocßal saß xcßabaß li camenak joß tento xbânunquil.”
8Siis linna vanemad kutsugu tema ja rääkigu temaga. Aga kui ta jääb kindlaks ja ütleb: 'Ma ei ole nõus teda võtma',
8Ut eb li nequeßcßamoc be teßxtakla xbokbal li rîtzßin li camenak re teßâtinak riqßuin. Ut cui aßan tixye nak incßaß naraj sumlâc riqßuin li ixk,
9siis astugu ta vennanaine vanemate silma all tema juurde, võtku tal sandaal jalast, sülitagu temale näkku ja tunnistagu ning öelgu: 'Nõnda tehtagu mehega, kes ei taha jätkata oma venna sugu!'
9li rixakil li camenak tâxic riqßuin li cuînk chiruheb li nequeßcßamoc be. Târisi jun lix xâb li cuînk ut tixchûba saß xnakß ru ut tixye re, “Joßcaßin tâuxmânk re li cuînk li incßaß naraj xqßuebal ralal xcßajol li ras camenak.”
10Ja temale pandagu Iisraelis nimeks 'paljasjalgne pere'!
10Ut aran Israel eb li ralal xcßajol li cuînk aßan teßqßuehekß chokß xcßabaß “ralal xcßajol li cuînk li qui-isîc xxâb.”
11Kui mehed kisklevad üksteisega ja ühe naine astub ligi, et päästa oma meest selle käest, kes teda peksab, sirutab oma käe välja ja haarab kinni selle häbemest,
11Cui yôkeb chi pletic cuib li cuînk ut li rixakil li jun tâxic chixcolbal lix bêlom, cui li ixk aßan tixchap lix yoßlebâl li cuînk li yô chi sacßoc re lix bêlom,
12siis raiu temal käsi ära, su silm ärgu andku armu!
12li ixk aßan tâisîk li rukß. Incßaß tâcuyekß xmâc.
13Sul ärgu olgu kukrus kahesugust vaenaela, üks suurem ja teine väiksem!
13Mêbalakßi lê ras êrîtzßin riqßuin li bisleb li nequexbisoc cuiß.
14Sul ärgu olgu kojas kahesugust vakka, üks suurem ja teine väiksem!
14Incßaß tâcuânk cuib lê bisleb, jun ta tzßakal ut jun ta incßaß.
15Sul olgu täis ja õige vaenael, täis ja õige vakk, et su päevi pikendataks maal, mille Issand, su Jumal, sulle annab!
15Tento nak texbisok chi tzßakal, usta li râlal usta lix nimal yôkex chixbisbal. Texbisok chi tzßakal re nak tânajtokß rok lê yußam saß li naßajej li tixqßue êre li Kâcuaß lê Dios.
16Sest igaüks, kes teeb seda, on jäle Issandale, sinu Jumalale, igaüks, kes teeb kõverust.
16Li Kâcuaß xicß narileb li nequeßxbalakßi ras rîtzßin ut incßaß nequeßbisoc chi tzßakal.
17Tuleta meelde, mida Amalek tegi sulle teekonnal, kui sa lahkusid Egiptusest,
17Chijulticokß êre li cßaßru queßxbânu êre eb li ralal xcßajol laj Amalec nak quex-el chak Egipto nak yôquex chi numecß saß lix naßajeb.
18kuidas ta tuli sulle tee peal vastu ja hävitas su järelväe, kõik väsinud su järelt, kui sa olid jõuetu ja roidunud, sest ta ei kartnud Jumalat!
18Nak lublûquex ut tacuajenakex, eb li ralal xcßajol laj Amalec queßpletic êriqßuin ut queßxcamsiheb li mâcßaß chic xmetzßêuheb. Incßaß queßxxucua ru li Dios.Nak li Kâcuaß lê Dios texqßue chi hilânc ut incßaß chic texpletik riqßuineb li xicß nequeßiloc êre li cuanqueb chi xjun sutam li naßajej li tixqßue êre li Kâcuaß, tento nak têcamsi chixjunileb li ralal xcßajol laj Amalec re nak tâsachk xcßabaßeb chi junaj cua saß ruchichßochß. Misach saß êchßôl xbânunquil aßan.
19Ja kui Issand, su Jumal, annab sulle rahu kõigist su vaenlasist ümberkaudu maal, mille Issand, su Jumal, annab sulle pärisosaks pärida, siis kustuta Amaleki mälestus taeva alt! Ära seda unusta!
19Nak li Kâcuaß lê Dios texqßue chi hilânc ut incßaß chic texpletik riqßuineb li xicß nequeßiloc êre li cuanqueb chi xjun sutam li naßajej li tixqßue êre li Kâcuaß, tento nak têcamsi chixjunileb li ralal xcßajol laj Amalec re nak tâsachk xcßabaßeb chi junaj cua saß ruchichßochß. Misach saß êchßôl xbânunquil aßan.