¹Ja kui sa tõesti kuulad Issanda, oma Jumala häält ja pead hoolsasti kõiki tema käske, mis ma täna sulle annan, siis tõstab sind Issand, su Jumal, kõrgemaks kõigist rahvaist maa peal.

¹Cui lâex tex-abînk chiru li Kâcuaß ut têbânu chi anchal êchßôl li cßaßru naxye ut cui têbânu lix chakßrab li yôquin chixyebal êre anakcuan, kßaxal cuißchic tixnimobresi lê cuanquil saß xyânkeb chixjunileb li tenamit saß ruchichßochß.

²Ja kõik need õnnistused saavad sulle osaks ja tabavad sind, kui sa võtad kuulda Issanda, oma Jumala häält.

²Cui têbânu li cßaßru xye li Kâcuaß, aßan tâosobtesînk êre.

³Õnnistatud oled sa linnas ja õnnistatud oled sa väljal.

³Li Kâcuaß texrosobtesi saß lê tenamit ut texrosobtesi ajcuiß saß lê cßalebâl.

⁴Õnnistatud on su ihuvili, su maapinna saak, su karja juurdekasv, su veiste vasikad ning su lammaste ja kitsede talled.

⁴Li Kâcuaß texrosobtesi ut tixqßue nabal êralal êcßajol. Tixqßue nabal li ru lê racuîmk ut tixqßue ajcuiß nabal li ral lê cuacax ut lê carner.

⁵Õnnistatud on su korv ja su leivaküna.

⁵Osobtesinbilak li naßajej li nequexoc cuiß li ru lê racuîmk ut osobtesinbilak ajcuiß li nequeyîb cuiß lix kßemal lê tzacaêmk.

⁶Õnnistatud oled sa tulles ja õnnistatud oled sa minnes.

⁶Ut osobtesinbilak ajcuiß chixjunil li cßanjel li têbânu.

⁷Issand paneb vaenlased, kes kipuvad sulle kallale, su ette kaotust kandma: ühte teed nad tulevad su vastu, aga seitset teed nad põgenevad su eest.

⁷Li Kâcuaß tixkßaxtesiheb saß êrukß li xicß nequeßiloc êre. Tzololnakeb nak teßchâlk chi pletic êriqßuin, abanan sachsôkeb chic xnaßleb nak teßêlelik chêru ut teßxchaßchaßi ribeb.

⁸Issand käsib seda õnnistust olla sinuga su aitades ja kõiges, mille külge sa oma käe paned, ja ta õnnistab sind maal, mille Issand, su Jumal, sulle annab.

⁸Li Kâcuaß târosobtesi lê cßanjel ut târosobtesi lê racuîmk ut junelic cuânk chi nujenak li naßajej li nequexoc cuiß li ru lê racuîmk. Li Kâcuaß lê Dios texrosobtesi saß li naßajej li tixqßue êre.

⁹Issand ülendab sind enesele pühitsetud rahvaks, nagu ta sulle on vandega tõotanud, kui sa pead Issanda, oma Jumala käske ja käid tema teedel.

⁹Cui lâex têbânu li cßaßru naxye li Kâcuaß lê Dios ut incßaß têkßet lix chakßrab, li Kâcuaß texxakab chokß jun xsantil tenamit joß quixye êre.

¹⁰Ja kõik maailma rahvad näevad, et sinule on pandud Issanda nimi, ja nad kardavad sind.

¹⁰Ut chixjunileb li tenamit li cuanqueb saß ruchichßochß teßxqßue retal nak li Kâcuaß quisicßoc chak êru chokß ralal xcßajol ut teßxucuak êban.

¹¹Ja Issand annab sulle külluses head su ihuvilja, karja kasvu ja maapinna saagi poolest maal, mille Issand, su Jumal, vandega su vanemaile on tõotanud sulle anda.

¹¹Li Kâcuaß tixqßue nabal lê ralal êcßajol ut nabal lê quetômk ut nabal lê racuîmk saß li naßajej li tixqßue êre joß quixyechißi riqßuin juramento reheb lê xeßtônil yucuaß.

¹²Issand avab sulle oma rikkaliku varaaida, taeva, andes su maale vihma õigel ajal ja õnnistades kõiki su kätetöid; ja sina võid laenu anda paljudele rahvastele, aga sa ise ei tarvitse laenata.

¹²Li Kâcuaß toj saß choxa tixtakla chak li hab saß xkßehil ut târosobtesi lê cßanjel. Eb li xnînkal ru tenamit teßxpatzß chi toß cßaßruheb re êriqßuin, abanan lâex incßaß têpatzß cßaßru êre chi toß riqßuineb aßan.

¹³Ja Issand paneb sind peaks ja mitte sabaks, sa lähed ikka ülespoole, aga mitte allapoole, kui sa kuulad Issanda, oma Jumala käske, mida ma täna sind käsin pidada ja täita,

¹³Li Kâcuaß tixqßue êcuanquil saß xbêneb li jun chßol chic. Cui têbânu lê chakßrabinquil xban li Kâcuaß lê Dios li yôquin chixyebal êre anakcuan, lâex junelic texcßamok be ut incßaß texcanâk chi ixbej.

¹⁴ja kui sa ei kaldu kõrvale kõigist sõnadest, mis ma täna teile käsuna annan, ei paremale ega vasakule, ega käi teiste jumalate järel, et neid teenida.

¹⁴Mêcanab xbânunquil li chakßrab li yôquin chixqßuebal êre anakcuan. Ut mêlokßoni li jalanil dios chi moco texcßanjelak chiruheb.

¹⁵Aga kui sa ei kuula Issanda, oma Jumala häält, ei pea hoolsasti kõiki tema käske ja seadlusi, mis ma täna sulle annan, siis tulevad su peale kõik need needused ja tabavad sind.

¹⁵Abanan cui incßaß têbânu li cßaßru naraj li Dios, ut cui incßaß nequebânu li cßaßru naxye saß lix chakßrab ut lê taklanquil xban joß yôquin chixyebal êre anakcuan, tâchâlk li raylal aßin saß êbên:

¹⁶Neetud oled sa linnas ja neetud oled sa väljal.

¹⁶Tzßektânanbilakex saß lê tenamit ut saß ajcuiß lê cßalebâl.

¹⁷Neetud on su korv ja su leivaküna.

¹⁷Tzßektânanbilakeb li nequexoc cuiß li ru lê racuîmk ut tzßektânanbilak ajcuiß li nequeyîb cuiß lix kßemal lê tzacaêmk.

¹⁸Neetud on su ihuvili ja su maapinna saak, su veiste vasikad ning su lammaste ja kitsede talled.

¹⁸Incßaß chic tâcuânk lê ralal êcßajol ut incßaß chic tâêlk lê racuîmk chi moco teßcuânk chic raleb lê quetômk.

¹⁹Neetud oled sa tulles ja neetud oled sa minnes.

¹⁹Ut incßaß us tex-êlk riqßuin li cßanjel têbânu xban nak moco osobtesinbilakex ta chic.

²⁰Issand saadab sulle needuse, segaduse ja ähvarduse kõiges, mille külge sa oma käe paned, mida sa teed, kuni sa hukkud ja kuni sa äkitselt kaod oma kurjade tegude pärast, sellepärast et sa mind oled maha jätnud.

²⁰Li Kâcuaß tixtakla li raylal saß êbên ut textzßektâna xban chixjunil li cßaßru têbânu. Sachso êchßôl texcanâk ut texsachekß chi junpât xban li mâusilal têbânu nak têtzßektâna li Kâcuaß.

²¹Issand nakatab su külge katkutõve, kuni see lõpetab sind sellelt maalt, mida sa lähed pärima.

²¹Li Kâcuaß tixqßue li caki yajel saß êbên toj retal texsachekß saß li naßajej li tex-oc cuiß.

²²Issand lööb sind kõhetustõvega, palavikuga, põletikuga, kuumtõvega, põuaga, viljakõrvetuse ja -roostega, ja need jälitavad sind, kuni sa hukkud.

²²Tixtakla nabal pây ru li yajel saß êbên joß li caki yajel. Texsipokß ut cßajoßak lê tik. Incßaß chic tixqßue li hab saß xbên lê racuîmk ut cßajoß xtikcual. Tâmoßônk lê racuîmk. Cßajoß li raylal têcßul toj retal texcâmk.

²³Siis on su pea kohal olev taevas nagu vask ja su all olev maa nagu raud.

²³Li choxa tâkßanokß ru joß li kßan chßîchß bronce xban xtikcual ut li chßochß tâcacuûk ru joß li cacuil chßîchß hierro.

²⁴Issand muudab su maa vihma tolmuks ja põrmuks: see sajab taevast su peale, kuni sa kaod.

²⁴Li Kâcuaß toj saß choxa tixtakla chak li poks ut li samaib saß êbên chokß rêkaj li hab toj retal tex-osokß.

²⁵Issand paneb sind su vaenlaste ette kaotust kandma: ühte teed sa lähed nende vastu, aga seitset teed sa põgened nende eest, ja sa oled hirmutuseks kõigile kuningriikidele maa peal.

²⁵Li Kâcuaß texcanab saß rukßeb li xicß nequeßiloc êre. Tzololnakex nak texxic chi pletic, abanan sachso chic ênaßleb nak tex-êlelik ut têchaßchaßi êrib. Ut chixjunileb li cuanqueb saß ruchichßochß teßsachk xchßôleb chêrilbal xban nak mâcßaß chic lê cuanquil.

²⁶Su laibad jäävad roaks kõigile taeva lindudele ja maa loomadele ja ükski ei peleta neid.

²⁶Eb laj xicßanel xul ut eb li joskß aj xul teßxtiu lê tibel nak camenakex chic ut mâ ani tâchikßok reheb.

²⁷Issand lööb sind Egiptuse paisetega, katkumuhkudega, kärnadega ja sügelistega, millest sa ei parane.

²⁷Li Kâcuaß tixtakla li xox chêrix joß xeßxcßul eb laj Egipto. Tâcuânk li raylal saß chixjunil lê tibel ut tixpati rib lê raylal ut cßajoß nak tâcuotzßocokß ut mâcßaßak xbanol.

²⁸Issand lööb sind hullumeelsusega, sõgedusega ja meeltesegadusega.

²⁸Li Kâcuaß texcanab chi lôcocß ut texmutzßîrk ut sachsôk lê naßleb texcanâk.

²⁹Sa kobad päise päeva ajal nagu pime, kes kobab pimeduses, ja su teed ei õnnestu: üksnes rõhutav ja röövitav oled sa kogu aja ja ükski ei päästa sind.

²⁹Yal têchßeß aj chic lê be nak yôkex chi bêc joß nequeßxbânu li mutzß nak nequeßxchßeß lix be, usta chi cutan yôkex chi bêc. Ut incßaß têtau li be li texxic raj cuiß. Incßaß tex-êlk chi us riqßuin li cßaßru têbânu. Junelic rahobtesinbilakex ut tâelkßâk li cßaßru êre. Mâ ani tâtenkßânk êre.

³⁰Sa kihlud naisega, aga teine mees häbistab tema; sa ehitad koja, aga ei saa sinna asuda; sa istutad viinamäe, aga ei saa seda kasutada.

³⁰Usta tzßâmanbilak junak xkaßal êban, abanan jalan tâcßamok re. Texcablak, abanan incßaß texcuânk saß li cab li têyîb. Têrau lê racuîmk uvas, abanan incßaß têyal xsahil li ru li tixqßue.

³¹Su härg tapetakse su silma all, aga sa ei saa sellest süüa; su eesel röövitakse su nähes, aga sa ei saa seda tagasi; su lambad ja kitsed antakse su vaenlastele, aga ükski ei aita sind.

³¹Teßcamsîk lê bôyx chêru, abanan lâex incßaß têyal xtibel. Yôkex chi iloc nak teßmakßekß chêru lê bûr ut incßaß chic tâkßaxtesîk êre. Eb lê carner teßqßuehekß reheb li xicß nequeßiloc êre ut mâ ani tâtenkßânk êre re xcolbaleb.

³²Su pojad ja su tütred antakse võõrale rahvale; su silmad näevad seda ja igatsevad neid päevast päeva, aga su käsi on jõuetu.

³²Eb lê ralal êcßajol teßcßamekß chokß rahobtesinbil môseb saß jalan tenamit. Cuulaj cuulaj têsiqßuiheb lê ralal êcßajol, abanan incßaß chic têtauheb.

³³Su maa vilja ja kogu su töötulu sööb sulle tundmatu rahvas; sa oled ainult rõhutav ja tõugatav kogu aja.

³³Ut li jalaneb xtenamit tixmakß chêru lê racuîmk li xetacuasi êrib xcßanjelanquil. Xicß chic tex-ilekß ut junes raylal chic têcßul.

³⁴Ja sa lähed hulluks vaate pärast, mida su silmad näevad.

³⁴Tâsachekß lê naßleb xban li raylal li yôkex chixcßulbal.

³⁵Issand lööb sind kurjade paisetega su põlvedel ja reitel, millest sa ei parane, jalatallast pealaeni.

³⁵Li Kâcuaß tixcanab chi xoxîrc lê tibel. Tâticlâk chak chêrok ut tâcuulak toj lê jolom. Kßaxal ra têcßul ut mâcßaßak xbanbal lê yajel.

³⁶Issand viib sinu ja su kuninga, kelle sa enesele tõstad, ühe rahva juurde, keda ei ole tundnud ei sina ega su vanemad, ja seal sa teenid teisi jumalaid - puust ja kivist.

³⁶Li Kâcuaß texqßue chi cßamecß lâex joß ajcuiß lê rey saß jalan tenamit li incßaß nequenau ru, chi moco lê xeßtônil yucuaß queßxnau ru. Ut aran têlokßoni li jalanil dios li yîbanbileb riqßuin cheß ut riqßuin pec.

³⁷Ja sa saad hirmutuseks, kõnekäänuks ja pilkesõnaks kõigi rahvaste keskel, kuhu Issand sind ajab.

³⁷Ut chixjunileb li tenamit teßsachk xchßôleb chêrilbal. Xicß tex-ilekß ut texseßêk ut tex-etzßûk saß li naßajej li textaklâk cuiß xban li Dios.

³⁸Sa viid küll palju seemet põllule, aga saad koguda pisut, sest rohutirtsud õgivad selle.

³⁸Nabal li iyaj li têrau, abanan caßchßin ajcuiß li ru li têxoc xban nak eb laj sâcß teßxcuaß lê racuîmk.

³⁹Sa istutad ja harid viinamägesid, aga veini sa ei saa juua ega talletada, sest ussid söövad marjad.

³⁹Têrau lê uvas ut têsabesi, abanan incßaß têrucß li xyaßal lê uvas, chi moco têsicß li ru xban nak eb li motzoß teßxcuaß.

⁴⁰Õlipuid on sul kogu su maa-alal, aga sa ei saa ennast õliga võida, sest su õlimarjad varisevad maha.

⁴⁰Cuânk li cheß olivo saß chixjunil lê naßaj. Abanan mâcßaßak lê aceite re têyul chêrix xban nak tâtßanekß li ru.

⁴¹Sa sünnitad poegi ja tütreid, aga need ei jää sinule, vaid nad lähevad vangi.

⁴¹Teßcuânk lê ralal êcßajol, abanan incßaß teßcuânk êriqßuin xban nak teßchapekß ut teßcßamekß saß jalan tenamit.

⁴²Viljakahjurid vallutavad kõik su puud ja su maa vilja.

⁴²Eb lê cheß ut eb lê racuîmk teßsachekß chi junaj cua xbaneb laj sâcß.

⁴³Võõras, kes su keskel on, tõuseb üha kõrgemale sinust, sina aga vajud üha madalamale.

⁴³Tânimânk xcuanquileb li jalaneb xtenamit li cuanqueb saß êyânk, ut lâex tâsachk lê cuanquil chi timil timil.

⁴⁴Tema laenab sulle, aga sina ei saa temale laenata; tema saab peaks, aga sina jääd sabaks.

⁴⁴Tâcuânk xtumineb li jalan xtenamit re teßxqßue chi toß êre, abanan lâex mâcßaßak lê tumin re têqßue chi toß. Tânimâk xcuanquileb toj retal teßtaklânk saß êbên. Eb aßan teßxic chi ubej ut lâex texcanâk chi ixbej.

⁴⁵Ja sinu peale tulevad kõik need needused, jälitavad sind ja tabavad sind, kuni sa hävid, sellepärast et sa ei ole võtnud kuulda Issanda, oma Jumala häält, et sa pead pidama tema käske ja seadlusi, mis ta sulle on andnud,

⁴⁵Chixjunil li raylal aßin tâchâlk saß êbên toj retal nak tâsachekß êru xban nak incßaß têbânu li cßaßru quixye li Kâcuaß lê Dios. Incßaß têbânu li chakßrab li quixqßue êre.

⁴⁶ja need jäävad igaveseks ajaks tunnustähtedeks ja imetegudeks sinule ja su järglastele.

⁴⁶Aßanak jun retalil chokß êre ut reheb lê ralal êcßajol li teßcuânk mokon nak li Kâcuaß quirakoc âtin saß êbên.

⁴⁷Et sa ei ole teeninud Issandat, oma Jumalat, rõõmuga ja heast südamest kõige külluse eest,

⁴⁷Li Kâcuaß qui-osobtesin êre riqßuin chixjunil. Abanan lâex incßaß quexcßanjelac chiru chi anchal êchßôl, chi moco chi sa saß êchßôl, riqßuin chixjunil li quixqßue êre.

⁴⁸siis sa pead teenima oma vaenlasi, keda Issand saadab su kallale, näljas, janus, alasti ja täielikus puuduses. Ja ta paneb su kaela peale raudikke, kuni ta sinu on hävitanud.

⁴⁸Joßcan nak lâex texcßanjelak chiruheb li xicß nequeßiloc êre li tixtakla chak li Kâcuaß. Textzßocâk ut tâchakik êre ut mâcßaßak lê rakß. Ut mâcßaßak chic cßaßru êre. Li Kâcuaß texqßue chi cßanjelac chokß rahobtesinbil môs chiruheb li xicß nequeßiloc êre toj retal nak tex-osokß.

⁴⁹Issand toob kaugelt maailma äärest su kallale ühe rahva, kes lendab nagu kotkas, rahva, kelle keelt sa ei mõista,

⁴⁹Li Kâcuaß tixcßameb chak chi najt eb li jalan xtenamit. Lâex incßaß têtau ru li râtinobâleb. Chanchanakeb li xul tßiu nak teßchâlk chi junpât chixsachbal êru.

⁵⁰jultunud rahva, kes ei hooli vanast ega anna armu noorele.

⁵⁰Kßaxal joskßeb. Incßaß teßril xtokßobâl êru, chi moco li cocßal, chi moco li ac tîxeb.

⁵¹See sööb ära su karja ja su maa vilja, kuni sa oled kadunud; see ei jäta sulle midagi, ei teravilja, veinivirret ega õli, ei veiste vasikaid ega lammaste ja kitsede tallesid, kuni ta sinu on hävitanud.

⁵¹Eb aßan teßxtzacaheb li ral lê quetômk joß ajcuiß li ru lê racuîmk. Mâcßaßak chic lê trigo, chi moco lê vino, chi moco lê aceite. Ut mâcßaßak chic lê cuacax chi moco lê carner toj retal tex-osokß xban cueßej.

⁵²Ja see ahistab sind kõigis su väravais, kuni varisevad su kõrged ja kindlad müürid, mille peale sa loodad kogu oma maal; see ahistab sind kõigis su väravais kogu su maal, mille Issand, su Jumal, sulle annab.

⁵²Teßpletik riqßuin chixjunileb li tenamit li cuanqueb saß li naßajej li tixqßue êre li Kâcuaß lê Dios. Ut eb li tzßac li najt xteram li cßojcßôk cuiß lê chßôl telajeßtßanekß chixjunileb.

⁵³Ja sina sööd oma ihuvilja, oma poegade ja tütarde liha, keda Issand, su Jumal, sulle on andnud, piiramisel ja kitsikuses, millega su vaenlane sind ahistab.

⁵³Xban li raylal li têcßul saß rukßeb li xicß nequeßiloc êre nak yôkeb chixsutinquil lê tenamit, textzßocâk toj retal têtiu xtibeleb lê ralal êcßajol li xqßue êre li Kâcuaß lê Dios.

⁵⁴Isegi su keskel oleva õrna ja hellitatud mehe silm vaatab kurjalt oma vennale ja naisele oma süles ja oma järelejäänud lastele, kes tal veel alles on,

⁵⁴Chi moco li cuînk li kßaxal tûlan ut kßun xchßôl li cuan saß êyânk târil xtokßobâl ruheb li ras rîtzßin, chi moco li rixakil li raro xban, chi moco lix cocßal.

⁵⁵ega anna ühelegi neist oma laste lihast, mida ta ise sööb, sest midagi muud ei ole temale jäänud piiramisel ja kitsikuses, millega su vaenlane sind ahistab kõigis su väravais.

⁵⁵Incßaß tixsi reheb caßchßinak xtibel lix cocßal li yôk chixtzacanquil. Caßaj cuiß aßan tâtißok re xban li raylal li yôk chixcßulbal saß rukßeb li xicß nequeßiloc êre nak yôkeb chi numtâc saß xbêneb lê tenamit.

⁵⁶Su keskel olev õrn ja hellitatud naine, kes oma õrnuses ja hellitatuses ei ole katsunud jalataldagi maha panna, vaatab kurjalt mehele oma süles ja oma pojale ja tütrele

⁵⁶Ut li ixakilbej li kßaxal kßun xchßôl ut mâ jun sut quixyal bêc chi mâcßaß xxâb, xicß chic târil lix bêlom joß eb ajcuiß lix cocßal, li rarôqueb raj xban, ut incßaß chic tixqßue xtzacaêmkeb.

⁵⁷oma järelsünnitiste pärast, mis tulevad välja ta jalgade vahelt, ja laste pärast, keda ta sünnitab, sest ta tahab ise neid salaja süüa täielikus puuduses piiramisel ja kitsikuses, kui su vaenlane sind ahistab su väravais.

⁵⁷Xban tzßocajic tixmuk lix cßulaßal li tojeß xyoßla re tixtzaca xjunes chi mukmu xban nak mâcßaßak re teßxtzaca nak eb li xicß nequeßiloc reheb yôkeb chi numtâc saß xbêneb lê tenamit.

⁵⁸Kui sa ei pea hoolsasti kõiki selle Seaduse sõnu, mis sellesse raamatusse on kirjutatud, et sa kardaksid seda aulist ja kardetavat nime, Issandat, oma Jumalat,

⁵⁸Cui incßaß têbânu chi anchal êchßôl chixjunil li chakßrab li tzßîbanbil saß li hu aßin, ut cui incßaß têxucua ru li Kâcuaß li nimajcual Dios li kßaxal lokß,

⁵⁹siis teeb Issand erakordseks sinu nuhtlused ja sinu järglaste nuhtlused, suured ja kestvad nuhtlused, pahad ja kestvad nuhtlused.

⁵⁹li Kâcuaß lê Dios tixqßue xtzßakob li raylal saß êbên. Tixqßue li caki yajel saß êbên ut incßaß chic tâêlk. Kßaxal yibru li yajel li tixqßue saß êbên ut saß xbêneb ajcuiß lê ralal êcßajol.

⁶⁰Ja ta saadab su kallale kõik Egiptuse tõved, mille ees sa tunned hirmu, ja need jäävad su külge.

⁶⁰Tixqßue saß êbên eb li yajel li quixqßue saß xbêneb laj Egipto, li kßaxal xiu xiu, ut incßaß chic tex-usâk.

⁶¹Ka kõiki muid haigusi ja kõiksugu nuhtlusi, millest ei ole kirjutatud selles Seaduse raamatus, saadab Issand su kallale, kuni sa hävid.

⁶¹Tixtakla ajcuiß saß êbên qßuila pây ru li yajel li incßaß tzßîbanbil retalil saß li hu aßin, li tzßîbanbil cuiß lix chakßrab li Dios. Tixtakla li raylal saß êbên toj retal tâsachekß êru.

⁶²Ja teid jääb pisut inimesi nende asemel, kes te olite rohkuse poolest nagu taevatähed, sellepärast et sa ei võtnud kuulda Issanda, oma Jumala häält.

⁶²Incßaß chic qßuihex texcanâk, usta kßaxal nabalex nak quexcuan chak joß xqßuial li chahim chiru li choxa, xban nak incßaß xebânu li naxye li Kâcuaß lê Dios.

⁶³Ja nagu Issand tundis teist rõõmu, tehes teile head ja sigitades teid, nõnda tunneb Issand teist rõõmu, saates teid hukka ja hävitades teid, ja teid kistakse ära sellelt maalt, mida sa lähed pärima.

⁶³Joß nak quisahoß xchßôl li Kâcuaß nak quexqßue chi nabalocß, joßcan ajcuiß nak tâsahokß xchßôl nak texqßue chi sachecß. Tex-isîk saß li naßajej li oc êre chirêchaninquil.

⁶⁴Ja Issand pillutab sind kõigi rahvaste sekka, ühest maa äärest teise, ja sa teenid seal teisi jumalaid, keda ei ole tundnud ei sina ega su vanemad - puust ja kivist.

⁶⁴Li Kâcuaß tixchaßchaßi êru yalak bar saß ruchichßochß. Ut saß eb li naßajej aßan têlokßoni li jalanil dios li yîbanbil riqßuin cheß ut pec, chi moco lâex chi moco lê xeßtônil yucuaß queßxlokßoniheb junxil.

⁶⁵Ja nende rahvaste hulgas ei ole sul rahu, su jalatallal ei ole puhkepaika ja Issand annab sulle seal väriseva südame, kustuvad silmad ja masendatud hinge.

⁶⁵Incßaß texcuânk saß tuktûquil usilal saß eb li jalan tenamit. Mâcßaßak chic lê naßaj. Li Kâcuaß tâbânûnk re nak xiu xiu cuânkex ut incßaß chic sahak saß êchßôl. Tâchßinânk lê chßôl xban li raylal li tixqßue saß êbên li Kâcuaß.

⁶⁶Su elu ripub nagu juuksekarva küljes, sa värised ööd ja päevad ega ole kindel oma elu pärast.

⁶⁶Yôk lê cßaßux chi kßek chi cutan ut yôkex chixcßoxlanquil nak mâre texcamsîk xban nak junelic xiu xiu cuânkex.

⁶⁷Sa ütled hommikul: 'Oleks juba õhtu!' Aga õhtul sa ütled: 'Oleks juba hommik!' kartuse pärast, mis täidab su südant, ja vaate pärast, mida su silmad näevad.

⁶⁷Nak tâsakêuk têye, “Us raj ac ta x-oc li kßojyîn,” ut nak tâkßojyînokß, têye, “Us raj ac ta xsakêu,” chaßkex xban lê xiu ut xban li raylal li yôquex chixcßulbal.Li Kâcuaß textakla cuißchic Egipto saß eb li nînki jucub usta quixye êre nak mâ jaruj chic texsukßîk aran. Nak cuânkex aran texcßayîk raj chokß rahobtesinbil môs reheb li xicß nequeßiloc êre, abanan mâ ani tâajok lokßoc êre.

⁶⁸Ja Issand saadab sind laevadega tagasi Egiptusesse, teekond, mille kohta ma sulle ütlesin: 'Sa ei näe seda enam.' Ja seal te pakute endid müüa oma vaenlastele sulaseiks ja teenijaiks, aga ükski ei osta.'

⁶⁸Li Kâcuaß textakla cuißchic Egipto saß eb li nînki jucub usta quixye êre nak mâ jaruj chic texsukßîk aran. Nak cuânkex aran texcßayîk raj chokß rahobtesinbil môs reheb li xicß nequeßiloc êre, abanan mâ ani tâajok lokßoc êre.

⁶⁹Need on selle seaduse sõnad, mis Issand käskis Moosest anda Iisraeli lastele Moabimaal, peale selle seaduse, mille ta neile andis Hoorebil.