¹Kuule, Iisrael! Sa lähed nüüd üle Jordani, et minna alistama rahvaid, kes on suuremad ja vägevamad sinust, linnu, suuri ja taevani kindlustatuid,

¹Abihomak lâex aj Israel. Anakcuan texnumekß jun pacßal li nimaß Jordán re texnumtâk saß xbêneb li qßuila tenamit li cuanqueb aran ut têrêchani lix naßajeb. Eb aßan kßaxal cauheb rib chêru lâex. Ut lix tenamiteb nînkeb ut sutsûqueb saß tzßac kßaxal najt xteram.

²suurt ja pikakasvulist rahvast, anaklasi, keda sa tunned ja kellest sa oled kuulnud: 'Kes suudaks seista anaklaste ees?'

²Ut nînkeb ajcuiß li cristian ut kßaxal cauheb rib. Ac êrabiom resil nak mâ ani naru naxcol rib chiruheb li ralal xcßajol laj Anac, li nimla cuînk.

³Tea siis nüüd, et Issand, su Jumal, on see, kes käib su ees nagu hävitav tuli; tema hävitab neid ja alandab nad su ees - siis ajad sa nad ära ja hukkad kiiresti, nõnda nagu Issand sulle on öelnud.

³Joßcan ut chenauhak nak li Kâcuaß lê Dios tâxic chêru. Chanchanak li xam li yô chixcßatbal chixjunil. Aßan tânumtâk saß xbêneb nak yôkex chi xic. Aßan tâtenkßânk êre chirisinquileb saß li naßajej aßan ut tixsach ruheb chi junpât. Li Kâcuaß tixbânu joß quixyechißi êre.

⁴Kui Issand, su Jumal, ajab nad ära su eest, siis ära mõtle oma südames, öeldes: 'Minu õigsuse pärast on Issand mind toonud pärima seda maad!', vaid nende rahvaste jumalakartmatuse pärast ajab Issand nad ära su eest.

⁴Nak li Kâcuaß lê Dios târisiheb li cristian aßan saß li tenamit li xic cuiß êre, mêye nak xban xtîquilal lê chßôl nak li Dios tixqßue cherêchani li naßajej aßan. Li Dios xrisiheb aßan xban lix mâusilaleb.

⁵Mitte oma õigsuse ja südame siiruse pärast ei pääse sa nende maad pärima, vaid nende rahvaste jumalakartmatuse pärast ajab Issand, su Jumal, nad ära su eest, et pidada, mida Issand on vandega tõotanud su vanemaile, Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile.

⁵Moco xban ta xtîquilal lê chßôl nak li Dios tixqßue cherêchani li naßajej aßan. Târisiheb ban xban nak kßaxal yibru lix naßlebeb ut xban ajcuiß nak tento tixbânu li cßaßru quixyechißi riqßuin juramento reheb lê xeßtônil yucuaß, laj Abraham, laj Isaac, ut laj Jacob.

⁶Tea siis, et mitte sinu õigsuse pärast ei anna Issand, su Jumal, sulle pärimiseks seda head maad, sest sa oled kangekaelne rahvas!

⁶Joßcan nak chenauhak nak mâcuaß xban xtîquilal lê chßôl nak li Kâcuaß tixqßue êre li châbil naßajej. Lâex cau êchßôl ut incßaß nequetau xyâlal.

⁷Tuleta meelde, ära unusta, kuidas sa kõrbes vihastasid Issandat, oma Jumalat! Sellest päevast alates, mil sa lahkusid Egiptusemaalt, kuni teie tulekuni siia paika, olete osutanud vastupanu Issandale.

⁷Chijulticokß êre chanru nak quechikß chak xjoskßil li Kâcuaß lê Dios nak cuanquex saß li chaki chßochß. Chalen saß li cutan nak quex-el chak Egipto toj chalen anakcuan nak cuanquex saß li naßajej aßin, yôquex chixkßetkßetinquil êrib chiru li Kâcuaß.

⁸Juba Hoorebil te pahandasite Issandat ja Issand vihastus teie peale, tahtes teid hävitada.

⁸Nak cuanquex Horeb quechikß xjoskßil li Dios. Joßcan nak li Kâcuaß quixsach raj êru.

⁹Kui ma läksin üles mäele vastu võtma kivilaudu, selle seaduse laudu, mille Issand teile oli andnud, siis jäin ma mäele neljakümneks päevaks ja neljakümneks ööks, leiba söömata ja vett joomata.

⁹Nak lâin quintakeß saß xbên li tzûl chixcßulbal li perpôquil pec li tzßîbanbil cuiß lix contrato li Dios, quincana saß li tzûl caßcßâl cutan ut caßcßâl kßojyîn. Incßaß quincuaßac chi moco quin-ucßac.

¹⁰Ja Issand andis mulle kaks kivilauda, millele oli kirjutatud Jumala sõrmega, ja nende peal olid kõik sõnad, mis Issand oli kogunemispäeval teile rääkinud mäel tule seest.

¹⁰Ut li Kâcuaß quixqßue cue li cuib chi perpôquil pec li tzßîbanbil cuiß li contrato. Li Dios quixtzßîba riqßuin rußuj rukß li âtin li quixye êre nak quiâtinac chak saß li xam nak chßutchßûquex lâex saß xtôn li tzûl.

¹¹Neljakümne päeva ja neljakümne öö pärast andis Issand mulle need kaks kivilauda, seaduselauda.

¹¹Nak ac xnumeß li caßcßâl cutan ut li caßcßâl kßojyîn li Kâcuaß quixqßue cue li perpôquil pec li tzßîbanbil cuiß li contrato li quixbânu êriqßuin.

¹²Ja Issand ütles mulle: 'Tõuse ja mine siit kähku alla, sest su rahvas, kelle sa tõid Egiptusest välja, teeb pahasti: nad on juba lahkunud sellelt teelt, mida ma neid käskisin käia - nad on endale valmistanud valatud kuju!'

¹²Ut li Kâcuaß quixye cue, “Ayu. Cuben chi junpât xban nak eb li cristian li cacuisiheb chak Egipto incßaß us yôqueb chixbânunquil. Queßxtzßektâna lin chakßrab li quinqßue reheb ut queßxyîb lix dios chßîchß re teßxlokßoni.

¹³Ja Issand rääkis minuga, öeldes: 'Ma olen näinud seda rahvast, ja vaata, see on kangekaelne rahvas!

¹³Ut li Kâcuaß quixye cue: Lâin quinqßue retal nak li cristian aßin kßaxal cauheb xchßôl. Incßaß nequeßabin chicuu.

¹⁴Jäta mind, ja ma hävitan nad ning kustutan nende nimed taeva alt, sinust aga teen ma vägevama ja suurema rahva kui see!'

¹⁴Canabin chixbânunquil li tincuaj. Tinsach ruheb chi junaj cua ut incßaß chic tâpatzßekß lix cßabaß jun sut rubel choxa. Ut lâin tinqßueheb chi tâmc lâ cualal âcßajol lâat. Kßaxal nabalakeb chiruheb aßan. Ut riqßuineb aßan tinyîb jun tenamit kßaxal cauheb rib chiruheb aßan”, chan li Dios.

¹⁵Siis ma pöördusin ja läksin mäelt alla: mägi põles tules ja mul oli kaks seaduselauda teine teises käes.

¹⁵Ut lâin quincubeß chak saß li tzûl nak toj lochlo li xam. Ut cuanqueb saß cuukß li cuib chi perpôquil pec li tzßîbanbil cuiß li contrato.

¹⁶Ja ma vaatasin, ja ennäe, te olite teinud pattu Issanda, oma Jumala vastu: te olite endile valmistanud valatud vasika, olite kiiresti lahkunud teelt, mida Issand teid oli käskinud käia.

¹⁶Ut lâin quicuil nak yôquex chi mâcobc chiru li Kâcuaß lê Dios. Queyîb jun li cuacax oro re têlokßoni. Saß junpât quetzßektâna li chakßrab li quixqßue êre li Kâcuaß. Quekßet li râtin.

¹⁷Siis ma haarasin need kaks lauda ja viskasin need ära oma käest ning lõin need puruks teie silme ees.

¹⁷Ut lâin quincut chi chßochß li cuib chi perpôquil pec li cuan saß cuukß, ut quinjor chêru.

¹⁸Ja ma heitsin maha Issanda ette, olles nagu eelmiselgi korral nelikümmend päeva ja nelikümmend ööd leiba söömata ja vett joomata kõigi teie pattude pärast, mis te olite teinud, tehes kurja Issanda silmis ja vihastades teda.

¹⁸Ut quincut cuib saß chßochß chiru li Kâcuaß joß quinbânu junxil. Ut chiru caßcßâl cutan ut caßcßâl kßojyîn incßaß quincuaßac chi moco quin-ucßac xban chixjunil li mâc li quebânu. Quebânu li mâusilal chiru li Kâcuaß ut quechikß xjoskßil.

¹⁹Sest ma kartsin seda viha ja raevu, mis Issandat oli vallanud teie vastu, nõnda et ta tahtis teid hävitada. Ja Issand kuulis mind ka veel seekord.

¹⁹Cßajoß nak quinxucuac xban nak quinumta xjoskßil li Kâcuaß ut naru texcamsi. Abanan jun sut chic li Kâcuaß quirabi li cßaßru quintzßâma chiru.

²⁰Ka Aaroni peale vihastus Issand väga, tahtes teda hävitada, ja ma palusin siis ka Aaroni eest.

²⁰Ut quijoskßoß ajcuiß li Kâcuaß riqßuin laj Aarón ut quiraj xsachbal. Abanan lâin quintijoc chirix laj Aarón re nak tâcolekß.

²¹Aga teie patutöö, mille te olite valmistanud, vasika, ma võtsin ja põletasin seda tulega, lõin selle puruks, jahvatasin hästi, kuni see sai peeneks põrmuks, ja viskasin selle põrmu jõkke, mis mäelt alla voolab.

²¹Ut lâin quinchap li cuacax oro li queyîb nak quexmâcob chiru li Dios ut quincßat saß xam. Chirix aßan quinjori ut quinqueßi ut lix poksil quincut saß li nimaß li yô chi xic saß li ru takßa.

²²Ka Tabeeras ja Massas ja Kibrot-Hattaavas te vihastasite Issandat.

²²Ut quechikß ajcuiß xjoskßil li Dios saß eb li naßajej Tabera, Masah, ut Kibrot-hataava.

²³Ja kui Issand teid läkitas Kaades-Barneast, öeldes: 'Minge ja vallutage maa, mille ma teile annan!', siis te panite vastu Issanda, oma Jumala käsule, ei uskunud temasse ega kuulanud ta häält.

²³Ut aran Cades-barnea li Kâcuaß quixye êre: Texxic anakcuan chirêchaninquil li naßajej li quinqßue êre, chan. Abanan lâex quekßet li râtin li Kâcuaß lê Dios. Incßaß quepâb li cßaßru quixye êre chi moco quebânu li quixye.

²⁴Te olete olnud Issandale vastupanijad, alates sellest päevast, mil tema teid tunneb.

²⁴Junelic yôquex chixkßetkßetinquil êrib chiru li Kâcuaß chalen saß li cutan nak quinnau êru.

²⁵Siis ma heitsin maha Issanda ette neiks neljakümneks päevaks ja neljakümneks ööks, sest Issand oli öelnud, et ta teid hävitab.

²⁵Joßcan nak lâin quincut cuib saß chßochß chi tijoc chiru li Kâcuaß chiru caßcßâl cutan ut caßcßâl kßojyîn xban nak li Kâcuaß quixye nak tixsach êru.

²⁶Ja ma palusin Issandat ning ütlesin: 'Issand Jumal, ära hukka oma rahvast ja oma pärisosa, kelle sa oled lunastanud oma suurusega ja kelle sa tõid Egiptusest välja vägeva käega!

²⁶Quintijoc chiru li Kâcuaß ut quinye re: At nimajcual Dios, mâsach ru li tenamit aßin xban nak aßineb lâ tenamit li cacoleb riqßuin lix nimal âcuanquil nak cacuisiheb chak Egipto.

²⁷Mõtle oma sulastele, Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile, ära pane tähele selle rahva kangust, ta nurjatust ja pattu,

²⁷Chijulticokß taxak âcue eb laj cßanjel châcuu, laj Abraham, laj Isaac ut laj Jacob. Mâqßue saß âchßôl lix cacuilal xchßôleb li tenamit aßin ut chacuy taxak lix mâusilaleb ut lix mâqueb.

²⁸et ei öeldaks maal, kust sa meid välja tõid: 'Sellepärast et Issand ei suutnud neid viia sellele maale, mille ta neile oli lubanud, ja et ta neid vihkas, viis ta nad välja, et neid kõrbes surmata!'

²⁸Cui tâsach ruheb, eb laj Egipto li coâcuisi cuiß chak, teßxye, “Li Kâcuaß lix Dioseb incßaß quixcuy xcßambaleb saß li naßajej li quixyechißi reheb. Xicß quirileb. Joßcan nak quixcßameb saß li chaki chßochß re nak tixcamsiheb,” chaßakeb.At Kâcuaß, aßaneb lâ tenamit. Aßaneb li sicßbil ruheb âban. Lâat cat-isin reheb Egipto riqßuin xnimal lâ cuanquilal, chanquin re li Dios.

²⁹Ometi on nad ju sinu rahvas ja sinu pärisosa, kelle sa tõid välja oma suure rammuga ja väljasirutatud käsivarrega.'

²⁹At Kâcuaß, aßaneb lâ tenamit. Aßaneb li sicßbil ruheb âban. Lâat cat-isin reheb Egipto riqßuin xnimal lâ cuanquilal, chanquin re li Dios.