1Kui Mordokai sai teada kõik, mis oli sündinud, siis ta käristas oma riided lõhki, riietus kotiriidesse ja raputas tuhka pea peale, läks linna keskele ning kisendas valjusti ja kibedasti.
1Nak quirabi li cßaßru quicßulman, laj Mardoqueo quixpej li rakß xban xrahil xchßôl ut quixqßue li kßes ru tßicr chirix ut quixqßue li cha chirix. Ut cô saß li tenamit. Japjo re chi yâbac xban xrahil xchßôl.
2Ja ta läks kuninga värava ette, sest kotiriides ei olnud lubatud kuninga väravast sisse minna.
2Quicuulac saß li oquebâl re li rochoch li rey. Abanan incßaß qui-oc xban nak mâ ani naru na-oc saß li rochoch li rey cui cuan li kßes ru tßicr chirix.
3Igal maal, igas paigas, kuhu kuninga käsk ja tema seadus jõudis, oli juutidel suur lein, paast, nutt ja hala; kotiriie ja tuhk olid paljudele asemeks.
3Saß eb li tenamit li cuanqueb rubel xcuanquil li rey Asuero quicuulac resil li chakßrab li quixqßue. Quicuan jun nimla rahil chßôlej saß xyânkeb laj judío. Queßayunic ut queßyâbac. Queßxqßue li kßes ru tßicr chirixeb ut nabaleb queßxyocob rib saß cha xban xrahil xchßôleb.
4Kui Estri teenijad ja eunuhhid tulid ning temale sellest teatasid, siis tundis kuninganna suurt valu ja ta läkitas Mordokaile riideid selga panemiseks, et ta saaks oma kotiriide seljast ära võtta; aga tema ei võtnud neid vastu.
4Eb li ixk ut eb li eunucos li nequeßcßanjelac chiru li reina Ester queßxye re li cßaßru yô laj Mardoqueo. Cßajoß nak quirahoß xchßôl lix Ester. Quixtakla li châbil akß re laj Mardoqueo re nak târisi li kßes ru tßicr li cuan chirix ut tixtikib rib chi châbil. Abanan laj Mardoqueo incßaß quiraj xcßulbal li quixtakla li reina.
5Siis kutsus Ester Hataki, ühe kuninga eunuhhidest, kes oli pandud teda teenima, ja andis temale käsu hankida teateid Mordokai kohta, et mis on ja mispärast see nõnda on.
5Li reina Ester quixbok laj Hatac xcomoneb laj cßanjel chiru li rey li quiqßueheß re tâcßanjelak chiru xban li rey. Quixtakla aßan riqßuin laj Mardoqueo re nak tixpatzß re cßaßru yô chixcßulbal ut cßaßut nak yô chixbânunquil chi joßcan.
6Ja Hatak läks Mordokai juurde linna väljakule, mis oli kuninga värava ees,
6Laj Hatac cô chi âtinac riqßuin laj Mardoqueo. Aßan cuan saß li be li cuan chiru li oquebâl re li rochoch li rey.
7ja Mordokai jutustas talle kõik, mis temaga oli juhtunud, ja andis täpseid andmeid hõbeda kohta, mida Haaman oli lubanud vaagida kuninga varaaitadesse juutide hukkamise eest.
7Laj Mardoqueo quixserakßi re chixjunil ut quixye ajcuiß re li joß qßuial li tumin li quixyechißi laj Amán re tixqßue saß lix naßaj lix tumin li rey cui tâsachekß ruheb chixjunileb laj judío.
8Ja ta andis temale ärakirja seadusekirjast, mis Suusanis oli antud nende hävitamiseks, et ta näitaks seda Estrile ja jutustaks talle, ja käsiks teda minna kuninga juurde temalt armu paluma ja oma rahvale abi otsima.
8Quixqßue jun li hu re, li tzßîbanbil cuiß li chakßrab li quixqßue li rey, li naxye nak teßcamsîk chixjunileb laj judío. Quixye re nak tixkßaxtesi li hu re lix Ester re tixnau cßaßru yôqueb chixcßulbal. Ut quixtakla ajcuiß xyebal re lix Ester nak tâxic chi âtinac riqßuin li rey, ut tixtzßâma chiru li rey nak târil taxak xtokßobâl ruheb laj judío, li rech tenamitil lix Ester.
9Ja Hatak tuli ning andis Estrile edasi Mordokai sõnad.
9Laj Hatac quisukßi riqßuin lix Ester ut quixserakßi re chixjunil li quiyeheß re xban laj Mardoqueo.
10Aga Ester rääkis Hatakiga ja käskis tal Mordokaile öelda:
10Ut lix Ester quixtakla cuißchic laj Hatac riqßuin laj Mardoqueo re nak tixye re li âtin aßin:
11'Kõik kuninga sulased ja kuninga maade rahvad teavad, et igaühe jaoks, olgu see mees või naine, kes kutsumata läheb kuninga juurde siseõue, on ainult üks seadus: ta peab surema; või olgu siis, kui kuningas sirutab oma kuldkepi tema poole, et ta võib jääda elama. Aga mind ei ole kuninga juurde kutsutud juba kolmkümmend päeva.'
11—Chixjunileb li nequeßcßanjelac chiru li rey, joßqueb ajcuiß li tenamit li cuanqueb rubel xcuanquil, nequeßxnau nak li chakßrab naxye nak tâcamsîk li ani tâoc riqßuin li rey chi incßaß bokbil xban li rey, usta cuînk usta ixk. Caßaj cuiß nacoleß cui li rey tixtaksi li xukß oro saß xbên retalil nak incßaß tâcamsîk. Ac xnumeß lajêb xcaßcßâl cutan ut lâin toj mâjiß chic ninbokeß xban li rey, chan lix Ester.
12Kui Estri sõnad Mordokaile edasi anti,
12Ut queßxye re laj Mardoqueo li cßaßru quixye lix Ester.
13siis Mordokai käskis Estrile vastata: 'Ära mõtle, et sa kuningakojas paremini pääsed kui kõik muud juudid!
13Ut laj Mardoqueo quixtakla xyebal re lix Ester li âtin aßin: —Mâcßoxla nak tatcolekß lâat yal xban nak cuancat saß rochoch li rey. Cui tocamsîk lâo, tatcamsîk ajcuiß lâat.
14Sest kui sa sel ajal tõesti vaikid, tuleb juutidele abi ja pääste mujalt, aga sina ja su isa pere hukkute! Ja kes teab, kas sa mitte ei olegi just selle asja pärast pääsenud kuninglikku seisusesse?'
14Cui tîc mâcßaß nacabânu lâat anakcuan, lâin ninnau nak cuan jun li tâcolok reheb laj judío. Aßut lâat joßqueb ajcuiß li ralal xcßajol lâ yucuaß texcamsîk. Mâre anchal re xtenkßanquileb lâ tenamit nak xatqßueheß chokß reina, chan laj Mardoqueo.
15Siis Ester käskis Mordokaile vastata:
15Ut lix Ester quixtakla xyebal re laj Mardoqueo chi joßcaßin:
16'Mine kogu kokku kõik Suusanis leiduvad juudid ja paastuge minu pärast; kolm päeva ärge sööge ega jooge ei öösel ega päeval. Minagi paastun oma teenijatega nõnda. Ja siis ma lähen kuninga juurde, kuigi see pole seadusepärane. Aga kui ma hukkun, siis hukkun!'
16—Tatxic ut tâchßutubeb chixjunileb laj judío li cuanqueb Susa. Ye reheb nak teßayunik ut teßtijok chicuix. Incßaß teßucßak chi moco teßcuaßak chiru oxib cutan ut oxib kßojyîn. Ut joßcan ajcuiß tinbânu lâin cuochbeneb li ixk li nequeßcßanjelac chicuu. Chirix aßan lâin tinxic chi âtinac riqßuin li rey, usta tinkßet li chakßrab. Ut cui tincamsîk, chincamsîk, chan lix Ester.Ut laj Mardoqueo cô ut quixbânu chixjunil li quiyeheß re xban lix Ester.
17Siis Mordokai läks ja tegi kõik nõnda, nagu Ester teda oli käskinud.
17Ut laj Mardoqueo cô ut quixbânu chixjunil li quiyeheß re xban lix Ester.