¹Siis Issand ütles Moosesele: 'Mine vaarao juurde, sest ma olen teinud kõvaks tema südame ja ta sulaste südamed, et teha tema juures oma imetegusid,

¹Li Kâcuaß Dios quixye re laj Moisés: —Tatxic cuißchic riqßuin laj faraón. Lâin xincacuubresi xchßôl laj faraón joß eb ajcuiß laj cßanjel chiru re nak tincßut lin cuanquilal chiruheb.

²ja selleks, et sa saaksid jutustada oma poja ja pojapoja kuuldes, kuidas ma olen näidanud egiptlastele oma jõudu, ja mu imetegudest, mis ma neile olen teinud, et te teaksite, et mina olen Issand!'

²Chi joßcan lâex têye reheb lê ralal êcßajol chanru xinbânu riqßuineb laj Egipto nak xincßutbesi lin cuanquilal chiruheb. Lâex tênau nak relic chi yâl nak lâin li Kâcuaß Dios, chan.

³Siis Mooses ja Aaron läksid vaarao juurde ning ütlesid temale: 'Nõnda ütleb Issand, heebrealaste Jumal: Kui kaua sa tõrgud alistumast mu ees? Lase mu rahvas minna ja mind teenida!

³Tojoßnak laj Moisés ut laj Aarón queßcôeb riqßuin laj faraón ut queßxye re: —Joßcaßin xye âcue li Kâcuaß Dios, lix Dioseb laj hebreo. “¿Jokße tâcubsi âcuib chicuu? Canabeb chi xic lin tenamit re nak tineßxlokßoni.”

⁴Sest kui sa keelad mu rahvast minemast, vaata, siis ma toon homme su maale rohutirtsud.

⁴Ut xye ajcuiß, “Cui incßaß nacacanabeb chi xic lin tenamit, cuulaj tintaklaheb laj sâcß saß lâ tenamit.

⁵Need katavad maapinna, nõnda et maad pole näha, ja nad söövad jäänused säilinust, mis teile rahest üle jäi, ja nad söövad ära kõik puud, mis teil väljal kasvavad.

⁵Tintakla li qßuila okßob chi aj sâcß toj retal tâtzßapônk li chßochß xbaneb. Joß qßuial chic li acuîmk incßaß xcamsi li sakbach, talajeßxlou chixjunil. Talajeßxcuaß xxak li cheß.

⁶Ja nad täidavad su kojad ja kõik su sulaste kojad ja kõik egiptlaste kojad, mida ei ole näinud su isad ja su isade isad oma maa peale tuleku päevast tänini.' Ja ta pöördus ümber ning läks ära vaarao juurest.

⁶Talajeßoc saß lâ cuochoch ut talajeßoc saß rochocheb laj cßanjel châcuu. Talajeßoc saß rochocheb chixjunileb laj Egipto. Mâ jun sut rilomeb lâ yucuaß chi moco lâ xeßtônil yucuaß joß tinbânu anakcuan,” chan âcue li Kâcuaß Dios.— Ut laj Moisés qui-el riqßuin laj faraón.

⁷Siis vaarao sulased ütlesid temale: 'Kui kaua on see meile püüniseks? Lase mehed minna, et nad teeniksid Issandat, oma Jumalat! Kas sa veelgi ei mõista, et Egiptus hukkub?'

⁷Ut eb laj cßanjel chiru laj faraón queßxye re laj faraón: —¿Joß najtil chic toxchßißchßißi li cuînk aßin? Canabeb chi xic laj Israel re nak eb aßan teßxlokßoni chak li Kâcuaß lix Dioseb. ¿Ma incßaß nacacuil nak x-osoß li katenamit Egipto? chanqueb.

⁸Siis toodi Mooses ja Aaron tagasi vaarao juurde ja tema ütles neile: 'Minge teenige Issandat, oma Jumalat! Aga kes need minejad õieti on?'

⁸Tojoßnak laj Moisés rochben laj Aarón queßcßameß cuißchic riqßuin laj faraón. Laj faraón quixye reheb: —Ayukex. Lokßonihomak chak ru li Kâcuaß lê Dios. Ut ¿aniheb li teßxic? chan.

⁹Ja Mooses vastas: 'Me läheme oma noorte ja vanadega, oma poegade ja tütardega, me läheme oma lammaste, kitsede ja veistega, sest meil on Issanda püha.'

⁹Laj Moisés quichakßoc ut quixye: —Chikajunilo toxic xban nak toninkßeîk chiru li kaDios. Teßxic li sâj cuînk ut teßxic li chêquel cuînk ut teßxic ajcuiß li ixk. Talajeßxic li kalal kacßajol. Ut takacßameb ajcuiß li kaquetômk, chan laj Moisés.

¹⁰Tema aga ütles neile: 'Issand olevat siis teie juures, kui ma lasen ära teid ja teie väetid lapsed! Te näete ka ise, et teil on kuri nõu.

¹⁰Laj faraón saß joskßil quichakßoc. Re xhobbaleb nak quixye reheb: —Tento nak lê Dios textenkßa cui lâex cuan saß êchßôl nak texincanab chi xic êrochbeneb lê cocßal. Lâin moco texincanab ta chi xic chi joßcan. Lâin ninnau nak inbalakßinquil têraj. Mâ jaruj texincanab chi xic chêjunilex.

¹¹Nõnda ei sünni! Mingu ainult mehed ja teenigu Issandat, sest te olete ju seda nõudnud!' Ja nad aeti vaarao eest ära.

¹¹Incßaß texincanab chi xic cui têcßameb li cocßal. Caßaj cuiß lâex cuînk texxic ut têlokßoni lê Dios cui joßcan têraj, chan. Ut laj Moisés ut laj Aarón queßâlinasîc saß junpât xban laj faraón.

¹²Siis Issand ütles Moosesele: 'Siruta oma käsi Egiptusemaa kohale rohutirtsude pärast, et need tuleksid Egiptusemaale ja sööksid ära kõik maa rohu, kõik, mis rahe on alles jätnud!'

¹²Tojoßnak li Kâcuaß Dios quixye re laj Moisés: —Taksi lâ cuukß saß xbên li tenamit re nak teßchâlk laj sâcß. Chixjunil li cheßcßam saß li tenamit Egipto li incßaß qui-osoß xban li sakbach, eb laj sâcß talajeßxcuaß chixjunil, chan li Kâcuaß Dios.

¹³Ja Mooses sirutas oma kepi välja Egiptusemaa kohale ning Issand saatis maale idatuule kogu selle päeva ja kogu selle öö; kui hommik tuli, tõi idatuul kaasa rohutirtsud.

¹³Ut laj Moisés quixtaksi lix xukß saß xbên li tenamit Egipto. Ut li Kâcuaß Dios quixtakla chak jun cacuil ikß. Li ikß qui-el chak saß li na-el cuiß chak li sakße. Chi cutan ut chi kßojyîn yô li ikß. Ut nak quisakêu, ac cuanqueb chic laj sâcß li quixcßam chak li ikß.

¹⁴Rohutirtsud tulid kogu Egiptusemaale ja laskusid väga suurel hulgal kõigisse Egiptuse paigusse; enne seda ei ole rohutirtse sel määral olnud ega ole neid olnud ka enam pärast seda.

¹⁴Quilajeßchal laj sâcß saß chixjunil li tenamit Egipto. Nequeßhirirnac saß xbên li tenamit. Mâ jun cua rilomeb aßan chalen kße cutan, ut mâ jun cua chic teßril mokon.

¹⁵Need katsid kogu maapinna, nõnda et maa mustas; nad sõid ära kõik maa rohu ja kõik puude vilja, mis rahe oli üle jätnud. Ja kogu Egiptusemaal ei jäänud üle midagi haljast puudel ega väljarohtudel.

¹⁵Quikßojyînoß li tenamit Egipto xban xqßuialeb laj sâcß ut quitzßapon li chßochß xbaneb. Quilajeßxcuaß chixjunil li cheßcßam ut li ru li cheß li incßaß qui-osoß xban li sakbach, quilajeßxcßux. Mâcßaß chic cßaßru rax ru quicana saß li tenamit Egipto. Mâcßaß chic li cheßcßam, ut mâcßaßeb chic lix xak li cheß.

¹⁶Siis vaarao kutsus kiiresti Moosese ja Aaroni ning ütles: 'Ma olen pattu teinud Issanda, teie Jumala, ja teie vastu.

¹⁶Tojoßnak laj faraón saß junpât quixbokeb chak laj Moisés ut laj Aarón. Quixye reheb: —Xinmâcob chiru li Kâcuaß lâ Dios ut chêru ajcuiß lâex.

¹⁷Nüüd aga andke mu patt veel seekord andeks ja paluge Issandat, oma Jumalat, et ta ometi võtaks minult selle surma!'

¹⁷Tintzßâma chêru, caßaj chic anakcuan têcuy inmâc ut chetzßâma chiru lê Dios nak târisi li raylal aßin saß kabên nak toj mâjiß nococam, chan.

¹⁸Ja ta läks ära vaarao juurest ning palus Issandat.

¹⁸Laj Moisés qui-el riqßuin laj faraón ut quitijoc chiru li Kâcuaß Dios.

¹⁹Siis Issand pööras tuule väga kangeks läänetuuleks, see tõstis rohutirtsud üles ja ajas need Kõrkjamerre; ühtainsatki rohutirtsu ei jäänud alles kogu Egiptuse maa-alale.

¹⁹Li Kâcuaß Dios quixtakla cuißchic jun li cacuil ikß. Qui-el chak saß li na-oc cuiß li sakße. Eb laj sâcß quilajeßcßameß xban li ikß. Quilajeßcuteß saß jun li nimla palau Mar Rojo xcßabaß. Tîc mâ jun chic laj sâcß queßcana saß li tenamit Egipto.

²⁰Aga Issand tegi kõvaks vaarao südame ja too ei lasknud Iisraeli lapsi minna.

²⁰Li Kâcuaß Dios quixcacuubresi cuißchic xchßôl laj faraón ut incßaß quixcanabeb chi xic laj Israel.

²¹Siis Issand ütles Moosesele: 'Siruta oma käsi taeva poole, siis tuleb Egiptusemaale niisugune pimedus, et katsu või käega!'

²¹Ut li Kâcuaß Dios quixye re laj Moisés: —Taksi lâ cuukß re nak tâkßojyînokß ru li cutan saß li tenamit Egipto. Nak teßbêk li cristian yal teßxchßeß aj chic lix beheb, chan li Dios.

²²Ja Mooses sirutas oma käe taeva poole ning kogu Egiptusemaale tuli kolmeks päevaks pilkane pimedus:

²²Laj Moisés quixtaksi li rukß. Ut chirix aßan quicana li tenamit saß kßojyîn. Oxib cutan tzßakal quicuan li kßojyîn saß li tenamit Egipto.

²³üks ei näinud teist ja ükski ei liikunud paigast kolmel päeval. Aga kõigil Iisraeli lastel oli oma asupaikades valge.

²³Eb laj Egipto incßaß quiru queßril rib xban nak kßaxal cuißchic kßojyîn. Yal chunchûqueb aj chic saß lix naßajeb saß kßojyîn chiru li oxib cutan aßan. Mâ bar naru nequeßxic. Abanan eb laj Israel cutan saß li naßajej li cuanqueb cuiß.

²⁴Siis vaarao kutsus Moosese ning ütles: 'Minge teenige Issandat! Ainult teie lambad, kitsed ja veised jäägu paigale. Ka teie väetid lapsed mingu koos teiega!'

²⁴Ut laj faraón quixbok laj Moisés ut quixye re: —Ayukex. Lokßonihomak chak lê Dios. Cßamomak lê cocßal. Aban lê quetômk têcanab arin, chan.

²⁵Aga Mooses vastas: 'Sina pead meile kaasa andma ka tapa- ja põletusohvrid, et saaksime neid tuua Issandale, oma Jumalale!

²⁵Laj Moisés quixye re: —Tento nak takacßam li kaquetômk re nak tomayejak chiru li kaDios. Takacßat li kamayej.

²⁶Meie karigi peab tulema koos meiega, sõrgagi ei tohi maha jääda, sest sellest me ju võtame Issanda, oma Jumala teenimiseks. Me ei tea isegi, millega peame teenima Issandat, enne kui jõuame sinna.'

²⁶Tento nak tâxic chixjunil li kaquetômk. Mâ jun takacanab. Saß xyânkeb aßan takasicß ru li takamayeja chiru li kaDios. Nak tocuulak, aran takil bar cuan li tâcßanjelak chokß kamayej, chan laj Moisés.

²⁷Aga Issand tegi kõvaks vaarao südame, nõnda et ta ei tahtnud neid ära lasta.

²⁷Ut li Dios quixcacuubresi cuißchic xchßôl laj faraón ut incßaß quixcanabeb chi xic.

²⁸Ja vaarao ütles temale: 'Mine ära mu juurest! Hoia, et sa enam ei ilmu mu palge ette! Sest päeval, mil sa ilmud mu palge ette, sa sured!'

²⁸Laj faraón quixye re laj Moisés: —Elen saß xnakß cuu chi junaj cua. Incßaß chic nacuaj rilbal âcuu. Relic chi yâl tinye âcue nak saß li cutan nak tincuil cuißchic âcuu, aran tatcâmk, chan.Laj Moisés quixye re: —Chi-uxmânk joß xaye. Nak tinêlk âcuiqßuin, incßaß chic tâcuil cuu, chan re.

²⁹Ja Mooses vastas: 'Õigesti oled rääkinud! Enam ma ei ilmu su palge ette!'

²⁹Laj Moisés quixye re: —Chi-uxmânk joß xaye. Nak tinêlk âcuiqßuin, incßaß chic tâcuil cuu, chan re.