¹Ja Issand rääkis Moosese ja Aaroniga Egiptusemaal, öeldes:

¹Nak toj cuanqueb saß li tenamit Egipto laj Moisés ut laj Aarón, li Kâcuaß Dios quixye reheb:

²'See kuu olgu teil esimeseks kuuks; see olgu teil aasta esimeseks kuuks.

²—Chalen anakcuan li po aßin, aßan chic xticlajic li chihab chokß êre lâex.

³Rääkige kogu Iisraeli kogudusega ja öelge: Selle kuu kümnendal päeval võtku iga perevanem tall, igale perele tall.

³Tâye reheb chixjunileb laj Israel nak saß li lajêb xbe li po aßin li cuînk teßxsicß junjûnk li carner re li jûnk cabal.

⁴Aga kui pere on talle jaoks väike, siis võtku tema ja ta naaber, kes ta kojale on lähemal, vastavalt hingede arvule; kui palju igaüks jõuab süüa, sellele vastavalt arvake neid talle kohta.

⁴Li incßaß qßuiheb saß rochocheb naru nequeßxxic chi cuaßac rochbeneb li rech cabal re nak teßxchoy xtiubal chixjunil lix tibel li carner. Teßxbir rix joß qßuial li teßxtzaca li junjûnk.

⁵Tall olgu teil veatu, isane, üheaastane; võtke see lammastest või kitsedest.

⁵Usta chibât, usta carner li têsicß, jun chihab cuânk re. Ut tento nak têlom li xul ut châbilak. Mâcßaßak xyajel.

⁶Säilitage see enestele kuni selle kuu neljateistkümnenda päevani; siis kogu Iisraeli kogunenud kogudus tapku see õhtul!

⁶Nak ac xesicß aßan, têxoc. Saß li câlaju xbe li po nak ac namoynac, chêjunilex lâex aj Israel têcamsi li chßina carner li sicßbil ru êban.

⁷Ja nad võtku verd ning võidku ukse mõlemat piitjalga ja pealispuud kodades, kus nad seda söövad.

⁷Têrach xquiqßuel li carner saß xbên li puerta joß ajcuiß saß xcaß pacßalil xcheßel li puerta saß lê rochoch li bar yôkex cuiß chi cuaßac.

⁸Ja nad söögu liha selsamal ööl; tulel küpsetatult koos hapnemata leiva ja kibedate rohttaimedega söögu nad seda!

⁸Saß li kßojyîn aßan têtiu li tib chi pombil. Têcuaß li caxlan cua xcomon li mâcßaß xchßamal ut têtiu ajcuiß li ichaj li cßa.

⁹Te ei tohi seda süüa toorelt või vees keedetult, vaid ainult tulel küpsetatult pea, jalgade ja sisikonnaga.

⁹Mêtiu li tib chi rax chi moco chi caltinbil. Chi pombil ban têtiu. Têpom chi tzßakal jun, rochben lix jolom joß ajcuiß li rok, li rukß ut li cuan chi saß. Caßaj cuiß lix tzßaj têrisi.

¹⁰Te ei tohi sellest midagi üle jätta hommikuks; mis aga sellest hommikuks üle jääb, põletage tulega!

¹⁰Li joß qßuial li tâelaßânk mêxoc chokß re cuulaj. Cßatbil têbânu.

¹¹Ja sööge seda nõnda: teil olgu vöö vööl, jalatsid jalas ja kepp käes; ja sööge seda rutuga - see on paasatall Issanda auks!

¹¹Joßcaßin nak texcuaßak. Nak ac oc êre chi cuaßac, têqßue lix cßâmal êsaß, têqßue lê xâb ut cuânk lê xukß saß lê rukß. Têsêba êrib chi cuaßac. Aßan li kßojyîn nak lâin li Kâcuaß Dios tinnumekß saß li tenamit chi rakoc âtin.

¹²Siis käin mina selsamal ööl Egiptusemaa läbi ja löön maha kõik esmasündinud Egiptusemaal, niihästi inimesed kui loomad, ja ma mõistan kohut kõigi Egiptuse jumalate üle, mina, Issand.

¹²Saß li kßojyîn aßan lâin tincuulak saß li tenamit Egipto ut tincamsiheb chixjunileb li xbên alalbej saß xyânkeb laj Egipto, joßcan ajcuiß li xbên ral li quetômk. Ut lâin tinrakok âtin saß xbêneb lix dioseb li nequeßxlokßoni laj Egipto. Lâin li Kâcuaß Dios.

¹³Aga veri olgu teil tundemärgiks kodadel, kus te asute; kui ma näen verd, siis ma lähen teist mööda ja nuhtlus ei saa teile hukatuseks, kui ma löön Egiptusemaad.

¹³Abanan li quicß li têqßue chire xpuertil lê rochoch, aßan êretalil chicuu. Nak tincuil li quicß, tîc tinnumekß saß lê rochoch. Mâ jun tâcâmk saß lê rochoch lâex nak yôkin chixcamsinquil li xbên ralaleb aj Egipto.

¹⁴See päev aga jäägu teile mälestuseks ja pühitsege seda Issanda pühana: oma sugupõlvede kaupa pühitsege seda igavese seadlusena!

¹⁴Chalen anakcuan rajlal chihab texninkßeîk saß incßabaß saß li câlaju xbe li xbên po. Li ninkße aßin, aßan re xjulticanquil chanru nak xexincol.

¹⁵Seitse päeva sööge hapnemata leiba; juba esimesel päeval kõrvaldage haputaigen oma kodadest, sest igaüks, kes esimesest päevast seitsmenda päevani sööb hapnenut, selle hing hävitatakse Iisraelist.

¹⁵Chiru cuukub cutan yôkex chi ninkßeîk. Saß li xbên cutan têrisi saß lê rochoch chixjunil li naxqßue chi sîpocß li caxlan cua. Re li cuukub cutan li caxlan cua li têcuaß, aßan xcomon li mâcßaß xchßamal. Ut cui junak cristian tixcuaß li caxlan cua xcomon li cuan xchßamal, li cristian aßan tâisîk saß êyânk.

¹⁶Esimesel päeval olgu teil pühalik kokkutulek, samuti olgu seitsmendal päeval pühalik kokkutulek: neil päevil ei tohi teha ühtki tööd, ainult mida iga hing sööb, üksnes seda valmistage!

¹⁶Saß li xbên cutan têchßutub êrib re xlokßoninquil li Dios ut saß xcuuk li cutan têchßutub cuißchic êrib. Saß li cuib chi cutan aßan incßaß textrabajik. Caßaj cuiß lê tzacaêmk têyîb.

¹⁷Te peate pidama seda hapnemata leibade püha, sest just sel päeval ma viin teie väehulgad Egiptusemaalt välja; seepärast pidage seda päeva kui igavest seadlust teie sugupõlvedele!

¹⁷Saß li ninkße aßin têcuaß li caxlan cua li mâcßaß xchßamal xban nak saß li cutan aßin xexcuisi saß li tenamit Egipto. Re xjulticanquil li xinbânu êre, chalen anakcuan, texninkßeîk chi joßcaßin joß eb ajcuiß lê ralal êcßajol. Li cutan aßan têoxlokßi xban nak saß li cutan aßan quexcuisi saß li tenamit Egipto.

¹⁸Esimese kuu neljateistkümnenda päeva õhtul sööge hapnemata leiba kuni kuu kahekümne esimese päeva õhtuni.

¹⁸Saß li câlaju xbe li xbên po nak ac namoynac, têcuaß li caxlan cua li mâcßaß xchßamal. Joßcaßin têbânu toj saß li jun xcaßcßâl xbe li po.

¹⁹Seitse päeva ärgu leidugu haputaignat teie kodades, sest igaüks, kes sööb hapnenut, selle hing tuleb hävitada Iisraeli kogudusest, olgu võõras või maa päriselanik.

¹⁹Cuukub cutan tzßakal mâcßaßak li caxlan cua li cuan xchßamal saß lê rochoch. Li ani tâcuaßok li caxlan cua li cuan xchßamal usta yal numecß yô saß êyânk, aßan tâisîk saß êyânk lâex aj Israel.

²⁰Midagi hapnenut ärge sööge, vaid kõigis oma asupaikades sööge hapnemata leiba!'

²⁰Mêcuaß li caxlan cua xcomon li cuan xchßamal. Saß li junjûnk chi cab, têcuaß li caxlan cua li mâcßaß xchßamal, chan li Dios.

²¹Ja Mooses kutsus kõik Iisraeli vanemad ning ütles neile: 'Minge ja võtke enestele suguvõsade kaupa talled ja tapke paasatall!

²¹Tojoßnak laj Moisés quixbok chixjunileb li cuînk li nequeßcßamoc be saß xyânkeb laj Israel. Quixye reheb: —Têsicß lê carner ut têcamsi chokß reheb li cuanqueb saß lê rochoch.

²²Ja võtke iisopikimbuke, kastke kausis olevasse verre ja määrige ukse pealispuud ning mõlemat piitjalga kausis oleva verega! Ja ükski teist ärgu väljugu hommikuni oma koja uksest,

²²Lix quiqßuel têcßul saß junak ucßal. Têtzßa saß li quicß jun chßina jôb li pim hisopo xcßabaß. Têqßue li quicß saß xbên li puerta joß ajcuiß chiru li cheß li cuan xcaß pacßalil li puerta. Ut chetzßapak êrib saß lê rochoch ut mâ jun êre tâêlk toj saß li cutan jun chic.

²³sest Issand läheb egiptlasi nuhtlema. Aga kui ta näeb verd ukse pealispuul ja mõlemal piitjalal, siis Issand ruttab sellest uksest mööda ega lase hävitajat tulla teie kodadesse nuhtlema.

²³Li Dios tânumekß saß li junjûnk chi cab chi rakoc âtin saß xbêneb laj Egipto. Nak târil li quicß saß xbên li puerta ut chiru li cuib chi cheß li cuan saß xcaß pacßalil li puerta, li Kâcuaß Dios tânumekß saß li puerta aßan ut tixram lix be laj camsinel re nak incßaß tâoc saß lê rochoch chi camsînc.

²⁴Pidage see asi meeles: see olgu igaveseks seadluseks sinule ja su lastele!

²⁴Ut chalen anakcuan lâex, joß eb ajcuiß lê ralal êcßajol, texninkßeîk rajlal chihab re xjulticanquil chanru nak quex-el chak saß li tenamit Egipto.

²⁵Ja kui te tulete maale, mille Issand teile annab, nagu ta on öelnud, siis pidage seda teenistust!

²⁵Ut chi joßcaßin chexninkßeîk ut chexlokßonînk ajcuiß nak texcuulak saß li naßajej yechißinbil êre xban li Kâcuaß Dios.

²⁶Ja kui teie lapsed teilt küsivad: Mis teenistus see teil on?,

²⁶Nak eb lê ralal êcßajol teßxpatzß êre cßaßru xyâlal li ninkße li nequebânu,

²⁷siis vastake: See on paasaohver Issanda auks, kes ruttas mööda Iisraeli laste kodadest Egiptuses, kui ta nuhtles egiptlasi ja päästis meie kojad.' Siis rahvas kummardas ning heitis silmili maha.

²⁷lâex têchßolob xyâlal chiruheb ut têye reheb: —Aßin li kamayej re li ninkße pascua re xjulticanquil chanru nak coxcol li Kâcuaß Dios nak quinumeß saß li tenamit Egipto chixcamsinquil li xbên ralaleb, chan laj Moisés. Ut eb laj Israel quilajeßxxulub xjolomeb ut queßxlokßoni li Kâcuaß Dios.

²⁸Ja Iisraeli lapsed läksid ning tegid; nagu Issand oli Moosesele ja Aaronile käsu andnud, nõnda nad tegid.

²⁸Chixjunil li queßyeheß re laj Moisés ut laj Aarón xban li Kâcuaß Dios, queßxbânu chixjunileb laj Israel.

²⁹Ja see sündis keskööl, et Issand lõi maha kõik esmasündinud Egiptusemaal, aujärjel istuva vaarao esmasündinust alates kuni vangiurkas oleva vangi esmasündinuni, ja kõik kariloomade esmasündinud.

²⁹Tuktu kßojyîn nak quinumeß li Dios ut quilajxcamsi li xbên ralaleb chixjunileb laj Egipto. Quixcamsi li xbên ralal laj faraón li kßaxal nim xcuanquil. Joßcan ajcuiß li cuanqueb saß tzßalam queßcamsîc ajcuiß li xbên ralaleb. Quilajeßcamsîc ajcuiß li xbên raleb lix quetômk chixjunileb, li cuanqueb xcuanquil ut li mâcßaßeb xcuanquil, chixjunileb li xbên alalbej aran Egipto quilajeßcamsîc.

³⁰Siis vaarao tõusis öösel üles, tema ja kõik ta sulased, ning kõik egiptlased, ja Egiptuses oli suur hädakisa, sest ei olnud ainsatki koda, kus ei olnud surnut.

³⁰Chiru li kßojyîn aßan laj faraón quicuacli. Queßcuacli ajcuiß laj cßanjel chiru joß eb ajcuiß chixjunileb laj Egipto. Japjôqueb re chi yâbac chixjunileb laj Egipto xban nak camenakeb chic li xbên alalbej saß li junjûnk chi cab.

³¹Ja ta kutsus öösel Moosese ja Aaroni ning ütles: 'Võtke kätte ja minge ära mu rahva keskelt, niihästi teie kui ka Iisraeli lapsed, ja minge teenige Issandat, nagu te olete rääkinud!

³¹Ut laj faraón chiru li kßojyîn aßan quixtakla resil riqßuin laj Moisés ut laj Aarón. Quixye reheb: —Cuaclinkex. Elenkex saß junpât. Cßamomak chêrix chixjunileb laj Israel. Ayukex ut lokßonihomak ru lê Dios joß xeye cue.

³²Võtke ka niihästi oma lambad ja kitsed kui veised, nagu te olete rääkinud, ja minge! Ja õnnistage ka mind!'

³²Cßamomak ajcuiß chêrix lê quetômk joß xeye. Sêbahomak êrib ut elenkex. Ut textijok chicuix, chan laj faraón.

³³Ja egiptlased käisid rahvale peale, et nad kiiresti lahkuksid maalt, sest nad ütlesid: 'Me sureme kõik.'

³³Ut eb laj Egipto queßxtzßâma ajcuiß chiruheb laj Israel nak teßxsêba rib chi xic. Queßxye reheb: —Ayukex. Sêbahomak êrib chi xic. Mâre tocâmk ajcuiß lâo cui lâex incßaß texxic, chanqueb.

³⁴Ja rahvas viis ära oma taigna, enne kui see oli hapnenud; neil olid nende leivakünad üleriietesse seotuina õlal.

³⁴Tojoßnak eb laj Israel queßxcßam xkßemal lix caxlan cua li mâcßaß xchßamal. Queßxlan lix yokßlebeb saß lix tßicr ut queßrîka.

³⁵Ja Iisraeli lapsed olid teinud Moosese sõna järgi ning olid palunud egiptlastelt hõbe- ja kuldriistu ning riideid.

³⁵Ac quilajeßxbânu laj Israel joß queßyeheß reheb xban laj Moisés. Quilajeßxtzßâma riqßuineb laj Egipto li cßaßak re ru yîbanbil riqßuin oro ut plata joß ajcuiß li rakßeb.

³⁶Issand oli rahvale armu andnud egiptlaste silmis ja need nõustusid; nii nad riisusid egiptlasi.

³⁶Ut xban nak li Dios quixbânu nak eb laj Egipto queßxcßam rib saß usilal riqßuineb laj Israel, aß yal cßaßru li queßxtzßâma, queßqßueheß reheb. Chi joßcaßin eb laj Israel quiru queßrisi chiruheb laj Egipto nabal lix biomaleb.

³⁷Ja Iisraeli lapsed läksid teele Raamsesest Sukkotti, ligi kuussada tuhat jalameest, peale väetite laste.

³⁷Ut chixjunileb laj Israel queßel saß li tenamit Ramesés ut queßcôeb saß li tenamit Sucot. Cuakib ciento mil chi cuînk queßcôeb chi rok. Eb li ixk joß ajcuiß eb li cocßal mâcßaßeb saß ajl.

³⁸Ja ka hulk segarahvast läks koos nendega, ning lambaid, kitsi ja veiseid väga suur kari.

³⁸Ut cuanqueb ajcuiß laj Egipto li queßcôeb saß xyânkeb laj Israel. Ut mâ caßchßin xqßuial li quetômk queßxcßam nak queßcôeb.

³⁹Ja nad küpsetasid taignast, mis nad Egiptusest olid toonud, hapnemata leivakakkusid; see polnud ju hapnenud, sellepärast et nad Egiptusest välja aeti ja nad ei võinud viivitada, samuti mitte enestele teerooga valmistada.

³⁹Xban nak queßisîc saß junpât saß li tenamit Egipto, mâcßaß xcuaheb yîbanbil nak queßcôeb. Riqßuin lix kßemal li caxlan cua queßxyîb lix cuaheb xcomon li mâcßaß xchßamal.

⁴⁰Iisraeli laste elamisaega, mis nad Egiptuses olid elanud, oli nelisada kolmkümmend aastat.

⁴⁰Eb laj Israel câhib ciento riqßuin lajêb xcaßcßâl chihab queßcuan saß li tenamit Egipto.

⁴¹Kui need nelisada kolmkümmend aastat lõppesid, siis just selsamal päeval sündis see, et kõik Issanda väehulgad läksid Egiptusemaalt välja.

⁴¹Tzßakal câhib ciento riqßuin lajêb xcaßcßâl chihab nak queßel chixjunileb li ralal xcßajol li Dios saß li tenamit Egipto.

⁴²See oli valvamisöö Issandale, nende väljaviimiseks Egiptusemaalt; see on Issandale kuuluv öö, valvamiseks kõigile Iisraeli laste sugupõlvedele.

⁴²Saß li kßojyîn aßan li Kâcuaß Dios quixcßacßaleheb chi us re nak târisiheb saß li tenamit Egipto. Ut riqßuin aßan chalen anakcuan eb laj Israel nequeßxyoßle li kßojyîn aßan re xjulticanquil chanru nak li Dios quirisiheb chak saß li tenamit Egipto.

⁴³Ja Issand ütles Moosesele ja Aaronile: 'See on paasatalle seadlus: ükski võõras ei tohi seda süüa!

⁴³Li Kâcuaß Dios quixye re laj Moisés ut laj Aarón: —Joßcaßin nak texninkßeîk re xjulticanquil chanru nak quexcoleß nak quilajeßcamsîc li xbên ralaleb laj Egipto. Mâ jun jalan xtenamit tâtzacânk re li tzacaêmk aßin.

⁴⁴Aga raha eest ostetud iga sulane võib seda süüa siis, kui oled tema ümber lõiganud.

⁴⁴Eb li lokßbil môs cui xeßxcßul li circuncisión târûk teßxtzaca li tzacaêmk aßan.

⁴⁵Majaline ja palgaline ärgu seda söögu!

⁴⁵Abanan eb li tojbil môs ut eb li jalan xtenamiteb incßaß naru teßxtzaca.

⁴⁶Ühes ja samas kojas tuleb seda süüa, lihast ei tohi midagi viia kojast välja õue, ja luid ei tohi sellel murda!

⁴⁶Têbânu saß junak cab. Incßaß têjor li bak ut incßaß têrisi li tib chirix cab.

⁴⁷Kogu Iisraeli kogudus pidagu seda!

⁴⁷Chixjunileb laj Israel teßxbânu aßin.

⁴⁸Ja kui su juures viibib mõni võõras ning tahab valmistada Issandale paasatalle, siis tuleb kõik ta meesterahvad ümber lõigata; alles siis tohib ta ligi tulla seda valmistama ja on nagu maa päriselanik; aga ükski ümberlõikamatu ei tohi seda süüa!

⁴⁸Cui cuanqueb jalan xtenamit saß êyânk teßraj teßoquênk saß li ninkße aßin, tento nak chixjunileb li cuînk teßxcßul li circuncisión. Nak ac xeßxcßul li circuncisión, êcomonakeb chic ut naru chic teßxtzaca li tzacaêmk aßin. Aban mâ jun naru tâtzacânk re cui mâjiß xcßul li circuncisión.

⁴⁹Seadlus on üks päriselanikule ja muulasele, kes võõrana teie keskel elab.'

⁴⁹Juntakßêtakeb chic li chakßrab chokß êre joß ajcuiß reheb li jalan xtenamiteb.

⁵⁰Ja kõik Iisraeli lapsed tegid, nagu Issand Moosest ja Aaronit oli käskinud; nõnda nad tegid.

⁵⁰Ut joß quixye li Kâcuaß Dios reheb laj Moisés ut laj Aarón, joßcan quilajeßxbânu chixjunileb laj Israel.Ut saß li cutan aßan li Kâcuaß Dios quilajrisiheb chak laj Israel saß li tenamit Egipto. Nequeßtzololnac nak queßel laj Israel chi junjûnk chßûtal aran Egipto.

⁵¹Ja just selsamal päeval Issand viis Iisraeli lapsed väehulkadena Egiptusemaalt välja.

⁵¹Ut saß li cutan aßan li Kâcuaß Dios quilajrisiheb chak laj Israel saß li tenamit Egipto. Nequeßtzololnac nak queßel laj Israel chi junjûnk chßûtal aran Egipto.