¹Kui Midjani preester Jitro, Moosese äi, kuulis kõike seda, mida Jumal Moosesele ja oma Iisraeli rahvale oli teinud, kuidas Issand Iisraeli oli Egiptusest välja viinud,

¹Laj Jetro, lix yucuaß li rixakil laj Moisés, aßan laj tij aran saß li tenamit Madián. Laj Jetro quirabi chanru nak li Dios quixtenkßa laj Moisés nak quirisiheb chak laj Israel saß li tenamit Egipto.

²siis Moosese äi Jitro võttis enesega kaasa Sippora, Moosese naise, kelle see oli tagasi saatnud,

²Laj Moisés quixtakla xbên cua lix Séfora li rixakil saß rochoch lix yucuaß.

³ja tema kaks poega, kellest ühe nimi oli Geersom, kelle puhul Mooses oli öelnud: 'Ma olen võõras võõral maal',

³Quixtakla ajcuiß chi xcaßbichaleb li ralal. Laj Moisés quixqßue aj Gersón chokß xcßabaß jun li ralal xban nak jalan xtenamit laj Moisés. (Li cßabaßej Gersón naraj naxye “aj numel.”)

⁴ja teise nimi Elieser, kelle puhul Mooses oli öelnud: 'Mu isa Jumal oli mulle abiks ja päästis mind vaarao mõõga eest.'

⁴Ut li ralal jun chic aj Eliezer xcßabaß xban nak laj Moisés quixye: —Li Dios li quixlokßoni lin yucuaß xinixtenkßa ut xinixcol nak xinixcamsi raj laj faraón.— (Li cßabaßej Eliezer naraj naxye “li Dios niquinixtenkßa.”)

⁵Ja Jitro, Moosese äi, tuli Moosese juurde koos ta poegade ja naisega sinna kõrbesse, kus ta oli leeris Jumala mäe juures.

⁵Nak laj Moisés yô chi hilânc saß li naßajej chiru li tzûl li quiâtinâc cuiß laj Moisés xban li Dios, lix Séfora quicßameß chak riqßuin laj Moisés xban lix yucuaß. Quixcßam ajcuiß chak chixcabichaleb li ralal laj Moisés.

⁶Ja ta käskis Moosesele öelda: 'Mina, su äi Jitro, tulen sinu juurde, samuti tuleb su naine ja koos temaga ta kaks poega.'

⁶Laj Jetro quixtakla resil riqßuin laj Moisés ut quixye re: —Caßchßin chic mâ nococuulac âcuiqßuin cuochben lâ cuixakil ut eb lâ cualal cuib, chan.

⁷Siis Mooses läks välja oma äiale vastu, kummardas ja andis temale suud; kui nad olid küsinud teineteise käekäigu järele, siis nad läksid telki.

⁷Laj Moisés cô chixcßulbaleb. Quixcuikßib rib chiru lix yucuaß li rixakil. Quixkßalu. Quirutzß ru. Queßxpatzß chi ribileb rib chanru cuanqueb ut queßoc saß lix muhebâl.

⁸Ja Mooses jutustas oma äiale kõigest, mida Issand vaaraole ja egiptlastele Iisraeli pärast oli teinud, ja kõigist vaevadest, mis teekonnal olid olnud, ja kuidas Issand nad oli päästnud.

⁸Laj Moisés quixserakßi re li quilajxbânu li Kâcuaß Dios riqßuin laj faraón joß eb ajcuiß laj Egipto saß xcßabaßeb laj Israel. Quixserakßi reheb chirix chixjunil li raylal li quilajeßxcßul nak yôqueb chi xic saß li chaki chßochß ut quixye reheb chanru nak li Kâcuaß Dios quixcoleb laj Israel.

⁹Ja Jitro tundis rõõmu kõigest sellest heast, mida Issand oli Iisraelile teinud, päästes tema egiptlaste käest.

⁹Laj Jetro quisahoß xchßôl chirabinquil li usilal li quixbânu li Kâcuaß Dios reheb laj Israel nak quirisiheb chak saß rukßeb laj Egipto.

¹⁰Ja Jitro ütles: 'Kiidetud olgu Issand, kes teid päästis egiptlaste ja vaarao käest!

¹⁰Laj Jetro quixye: —Lokßoninbil taxak li Kâcuaß Dios li qui-isin chak êre saß li raylal li quexcuan cuiß aran Egipto. Ut quexrisi ajcuiß chak saß rukß laj faraón.

¹¹Nüüd ma tean, et Issand on suurim kõigist jumalaist, sest ta päästis rahva Egiptuse käe alt, kui nad olid ülbed nende vastu.'

¹¹Anakcuan ninnau nak mas nim xcuanquil li Kâcuaß Dios chiruheb chixjunileb li jalanil dios. Aßan quixcoleb laj Israel saß rukßeb laj Egipto li queßxnimobresi xcuanquil xjuneseb saß xbêneb laj Israel, chan.

¹²Ja Jitro, Moosese äi, tõi põletus- ja tapaohvreid Jumalale; ja Aaron ja kõik Iisraeli vanemad tulid, et Jumala ees leiba võtta üheskoos Moosese äiaga.

¹²Ut laj Jetro quixqßue lix cßatbil mayej chiru li Kâcuaß Dios. Laj Aarón rochbeneb li cuînk li nequeßcßamoc be saß xyânkeb laj Israel, queßchal ut queßcuaßac rochben re xlokßoninquil li Kâcuaß Dios.

¹³Järgmisel päeval, kui Mooses istus rahvale kohut mõistma ja rahvas seisis Moosese juures hommikust õhtuni,

¹³Joß cuulajak chic laj Moisés quitzßiloc âtin chirixeb li cristian. Xakxôqueb li cristian chiru laj Moisés chixjunil li cutan ekßela toj ecuu chiroybeninquil jokße teßâtinak.

¹⁴nägi Moosese äi kõike, mida ta rahvaga tegi, ja ütles: 'Mis see on, mis sa rahvaga teed? Mispärast sina üksi istud, aga kõik rahvas seisab su juures hommikust õhtuni?'

¹⁴Laj Jetro quiril li cßaßru yô chixbânunquil laj Moisés. Quixye re: —¿Cßaßut nak âjunes yôcat chixbânunquil li cßanjel aßin? Xakxôqueb li cristian chixjunil li cutan châcuoybeninquil, ekßela ut ecuu.—

¹⁵Ja Mooses vastas äiale: 'Rahvas tuleb ju minu juurde Jumalalt nõu küsima.

¹⁵Laj Moisés quichakßoc ut quixye re: —Eb li cristian nequeßchal chi patzßoc cuiqßuin chirix li cßaßru naxye li Dios.

¹⁶Kui neil on mingi asi, siis tullakse minu juurde ja mina mõistan kohut nende vahel ning teen teatavaks Jumala määrused ja tema Seaduse.'

¹⁶Nak nacuan chßaßajquilal, nequeßchal cuiqßuin. Lâin nintzßiloc âtin chirixeb ut ninchßolob xyâlal lix chakßrab li Dios chiruheb, chan.

¹⁷Siis Moosese äi ütles temale: 'See asi pole hea, mis sa teed.

¹⁷Laj Jetro quixye re: —Incßaß us li yôcat chixbânunquil.

¹⁸Sa nõrked päris ära, niihästi sina kui ka see rahvas, kes su juures on, sest see tegevus on sulle raske. Sa ei jaksa seda üksinda teha.

¹⁸Lâat yôcat chixtacuasinquil âcuib ut joßcan ajcuiß yôcat chixbânunquil reheb li cristian. Yôcat ajcuiß chixtacuasinquileb. Nabal li cßanjel chokß âcue. Incßaß naru tâbânu âjunes.

¹⁹Kuule nüüd mu häält, ma annan sulle nõu, ja küllap on ka Jumal sinuga: sina ole rahva asemik Jumala juures ja vii asjad Jumala ette.

¹⁹Abi li cßaßru tinye âcue. Ut li Dios taxak chitenkßânk âcue chixbânunquil. Lâat aj jalol âtin chiru li Dios chirixeb li cristian. Tâye re li Dios cßaßru li chßaßajquilal cuanqueb cuiß li cristian.

²⁰Sina seleta neile määrusi ja Seadust ja anna neile teada tee, mida neil tuleb käia, ja töö, mida nad peavad tegema.

²⁰Tâchßolob xyâlal lix chakßrab li Dios chiruheb. Lâat tatyehok reheb cßaßru teßxbânu.

²¹Aga sina vali kogu rahvast tublisid mehi, kes kardavad Jumalat, ustavaid mehi, kes vihkavad ahnust, ja pane need neile pealikuiks iga tuhande, saja, viiekümne ja kümne üle.

²¹Tâsicß ruheb li cuînk li teßtenkßânk âcue. Tâsiqßueb li cuînk li nequeßxlokßoni li Dios, li tîqueb xchßôl ut li incßaß teßxqßue rib re tâtuminâk ruheb. Tâxakabeb li cuînk aßan chi rakoc âtin saß xbêneb li cristian chi jûnk chßûtal. Cuan teßrakok âtin saß xbên jun mil chi cristian. Cuan teßrakok âtin saß xbên jun ciento chi cristian ut cuan teßrakok âtin saß xbên mero ciento chi cristian ut cuan teßrakok âtin saß xbên lajêb chi cristian.

²²Nemad mõistku rahvale kohut igal ajal! Ja olgu nõnda: nad toogu kõik suured asjad sinu ette ja otsustagu kõik väikesed asjad ise. Tee nõnda oma koorem kergemaks ja nemad kandku seda koos sinuga!

²²Eb li cuînk aßin teßrakok âtin rajlal cutan. Cui cuan junak nimla chßaßajquilal, teßxcßam âcuiqßuin. Cui incßaß nim li chßaßajquilal, eb li cuînk aßan teßrakok âtin saß xbêneb. Chi joßcan eb aßan tateßxtenkßa ut incßaß tâtacuasi âcuib.

²³Kui sa seda teed ja Jumal sind käsib, siis sa jaksad vastu pidada, samuti läheb ka kogu see rahvas rahul olles koju.'

²³Cui joßcaßin tâbânu, li Dios tâcßamok be chêru chixbânunquil li cßanjel aßin. Joßcan naru tâcuy xbânunquil li cßanjel ut eb li cristian teßxcßam rib saß usilal, chan laj Jetro.

²⁴Ja Mooses kuulas oma äia sõna ning tegi kõik, mis see oli öelnud.

²⁴Laj Moisés quixpâb li râtin laj Jetro ut quixbânu joß quiyeheß re.

²⁵Ja Mooses valis tublisid mehi kogu Iisraelist ning pani nad juhtideks rahvale, pealikuiks iga tuhande, saja, viiekümne ja kümne üle.

²⁵Laj Moisés quixsiqßueb ru li cuînk li tzßakal re ru xnaßlebeb joß quiyeheß re. Quixxakabeb chi rakoc âtin saß xbêneb li cristian. Cuan li queßrakoc âtin saß xbên jun mil chi cristian, cuan queßrakoc âtin saß xbêneb jun ciento chi cristian, cuan queßrakoc âtin saß xbên mero ciento chi cristian, ut cuan ajcuiß queßrakoc âtin saß xbên lajêb chi cristian.

²⁶Ja need mõistsid rahvale kohut igal ajal; raskemad asjad tõid nad Moosese ette, aga kõik väikesed asjad otsustasid nad ise.

²⁶Ut queßrakoc âtin rajlal cutan. Cui incßaß nim li chßaßajquilal, eb li cuînk aßan queßrakoc âtin. Ut li nimla chßaßajquilal queßxcßam riqßuin laj Moisés.Ut laj Moisés quixcanab chi sukßîc laj Jetro saß lix tenamit.

²⁷Siis Mooses saatis teele oma äia ja see läks oma maale.

²⁷Ut laj Moisés quixcanab chi sukßîc laj Jetro saß lix tenamit.