¹Üks mees, Leevi soost, läks ja võttis ühe Leevi tütre.

¹Jun li cuînk xcomoneb li ri xmam laj Leví quixsicß rixakil. Xcomoneb ajcuiß li ralal xcßajol laj Leví li ixk li quixsicß.

²Ja naine jäi lapseootele ning tõi poja ilmale; ta nägi, et see oli ilus, ja ta peitis teda kolm kuud.

²Li rixakil quicana chi yaj aj ixk. Quicuan jun xcßulaßal têlom. Quiril nak cßajoß xchakßal ru li cßulaßal ut quixmuk oxib po.

³Aga kui ta enam ei saanud teda peita, siis ta võttis tema jaoks pilliroost laeka, pigitas selle maapigi ja vaiguga, pani sellesse lapse ja asetas jõe äärde kõrkjaisse.

³Nak incßaß chic quiru xmukbal li cßulaßal, li naßbej quixyîb jun li chacach riqßuin li bayal. Quixtzßap ru li chacach riqßuin jun li ban asfalto xcßabaß joß ajcuiß lix kßol li cheß brea re nak incßaß tâoc li haß chi saß. Quixqßue li cßulaßal saß li chacach. Tojoßnak coxcanab chak saß nimaß bar cuiß cuan li caxlan aj.

⁴Ta õde võttis eemal aset, et teada saada, mis temaga juhtub.

⁴Li ranab li cßulaßal najt caßchßin quixqßue rib riqßuin li cßulaßal ut yô chixcßacßalenquil re nak mâcßaß tixcßul.

⁵Siis tuli vaarao tütar alla jõe äärde ennast pesema; ta toaneitsid aga kõndisid jõe kaldal. Kui ta nägi laegast kõrkjate sees, siis ta läkitas oma teenija ja laskis selle ära tuua.

⁵Lix rabin laj faraón quicuulac chi atînc saß nimaß rochbeneb lix môs ixk. Nak yôqueb chi bêc chire li nimaß, lix rabin laj faraón quiril li chacach saß xyânk li caxlan aj ut quixtakla jun lix môs ixk chixxocbal.

⁶Kui ta selle avas ja nägi last, vaata, siis üks poeglaps nuttis. Aga ta halastas tema peale ning ütles: 'See on üks heebrealaste poeglaps.'

⁶Lix rabin laj faraón quixte li chacach ut quiril li cßulaßal. Quiril xtokßobâl ru nak yô chi yâbac ut quixye: —Li chßina têlom aßin xcomoneb tana laj hebreo, chan.

⁷Selle õde ütles siis vaarao tütrele: 'Kas pean minema ja kutsuma sulle heebrea naiste hulgast imetaja, et ta sulle last imetaks?'

⁷Li ranab li cßulaßal quijiloc chi xcßatk lix rabin laj faraón ut quixye re: —¿Ma tâcuaj tinsicß chak junak ixk aj hebreo re tixqßuiresi li cßulaßal aßin chokß âcue? chan.

⁸Ja vaarao tütar vastas temale: 'Mine!' Ja tüdruk läks ning kutsus lapse ema.

⁸Lix rabin laj faraón quixye re: —Ayu. Sicß chak.— Ut li xkaßal cô xbokbal lix naß.

⁹Ja vaarao tütar ütles sellele: 'Vii see laps ja imeta teda minu jaoks, ja ma annan sulle tasu!' Ja naine võttis lapse ning imetas teda.

⁹Nak quicuulac li ixk, lix rabin laj faraón quixye re: —Cßam ut tâqßuiresi li cßulaßal aßin chokß cue. Lâin tatintoj, chan. Ut li naßbej quixcßam li cßulaßal ut quixqßuiresi.

¹⁰Kui laps oli kasvanud, siis ta tõi selle vaarao tütrele ja see võttis tema enesele pojaks; ta pani temale nimeks Mooses ja ütles: 'Sest ma olen ta veest välja tõmmanud!'

¹⁰Nak ac nim chic, quixcßam li chßina al riqßuin lix rabin laj faraón ut aran quicana joß tzßakal re. Lix rabin laj faraón quixye: —Li chßina al aßin aj Moisés xcßabaß xban nak lâin xcuisi saß li haß, chan. (Saß râtinobâleb laj hebreo li cßabaßej Moisés naraj naxye “isinbil saß li haß”.)

¹¹Ja see sündis neil päevil, kui Mooses oli suureks kasvanud, et ta läks välja oma suguvendade juurde ja nägi nende teoorjust; ja ta nägi ühte egiptuse meest peksvat heebrea meest tema suguvendade hulgast.

¹¹Laj Moisés quicuînkiloß. Saß jun li cutan cô chirilbaleb li ras rîtzßin ut quiril nak ra yôqueb chixcßulbal. Quiril jun li cuînk aj Egipto yô chixsacßbal jun aj hebreo rech tenamitil laj Moisés.

¹²Ja kui ta vaatas sinna ja tänna ja nägi, et seal kedagi ei olnud, siis ta lõi egiptlase maha ja mattis liivasse.

¹²Laj Moisés qui-iloc chirix ut chi caß pacßalil. Quiril nak mâ jun chic cuan aran ut quixcamsi laj Egipto. Aran quixmuk saß li samaib.

¹³Kui ta teisel päeval läks välja, vaata, siis taplesid kaks heebrea meest, ja ta ütles õelale: 'Miks sa peksad oma ligimest?'

¹³Joß cuulajak chic laj Moisés qui-el cuißchic chi bêc ut quiril cuib aj hebreo yôqueb chi pletic. Quixye re li jun li quipaltoß: —¿Cßaßut nak yôcat chixsacßbal lâ cuech cristianil?—

¹⁴Aga see vastas: 'Kes on pannud sind meile ülemaks ja kohtumõistjaks? Kas mõtled tappa ka mind, nagu sa tapsid egiptlase?' Siis Mooses kartis ja mõtles: 'Asi on tõesti ilmsiks tulnud!'

¹⁴Ut aßan quichakßoc ut quixye re: —Ut lâat, ¿ani xqßuehoc âcue chi taklânc saß kabên? ¿Ma tinâcamsi lâin joß nak xacamsi laj Egipto? chan. Tojoßnak laj Moisés quixucuac ut quixye saß xchßôl: —Xnauman peß li cßaßru xinbânu.—

¹⁵Ka vaarao kuulis sellest loost ja ta püüdis Moosest tappa. Aga Mooses põgenes vaarao eest ja asus Midjanimaale. Kord istus ta seal ühe kaevu ääres.

¹⁵Quicuulac resil aßin riqßuin laj faraón ut quixcamsi raj laj Moisés. Ut laj Moisés quiêlelic saß junpât chiru laj faraón. Cô saß li tenamit Madián xcßabaß.

¹⁶Midjani preestril oli seitse tütart; need tulid ja ammutasid vett ning täitsid künad, et joota oma isa lambaid ja kitsi.

¹⁶Ut aran coxtau jun li becbil haß ut coxchunlâk aran. Laj tij saß li tenamit Madián cuukub lix rabin cuan. Eb aßan queßcuulac chirisinquil li haß re nak teßxbutß xnaßajeb rucßa lix quetômk lix yucuaß.

¹⁷Aga karjased tulid ja tõrjusid nad eemale; siis Mooses tõusis ja aitas neid ning jootis nende loomi.

¹⁷Nak queßcuulac jalan chic laj ilol xul, queßrâlinaheb li xkaßal chire li haß. Laj Moisés quicuacli chixtenkßanquileb li xkaßal chixqßuebal rucßaheb li quetômk.

¹⁸Kui nad tulid oma isa Reueli juurde, küsis see: 'Kuidas te täna jõudsite nii kiiresti?'

¹⁸Eb li xkaßal queßsukßi saß rochocheb. Lix yucuaß aj Reuel xcßabaß. Aßan quixpatzß reheb: —¿Cßaßut nak saß junpât xexsukßi chak anakcuan?— chan.

¹⁹Nad vastasid: 'Keegi egiptuse mees päästis meid karjaste käest; ta ammutas meile ka vett ning jootis lambaid ja kitsi.'

¹⁹Eb aßan queßchakßoc ut queßxye re: —Jun li cuînk aj Egipto xoxcol chiruheb laj ilol xul. Aßan ajcuiß x-isin re li haß ut xqßue rucßaheb li kaquetômk, chanqueb.

²⁰Siis ta ütles oma tütardele: 'Kus ta on? Miks jätsite mehe sinna? Kutsuge ta leiba võtma!'

²⁰Laj Reuel quixye reheb lix rabin: —¿Bar cuan li cuînk aßan? ¿Cßaßut nak xecanab chak aran? Ayukex, bokomak chak re nak tâcuaßak kiqßuin, chan.

²¹Ja Mooses otsustas jääda selle mehe juurde; see andis oma tütre Sippora Moosesele.

²¹Laj Moisés quicuulac ut aran quicana saß rochoch laj Reuel. Laj Reuel quixsumub lix Séfora lix rabin riqßuin laj Moisés.

²²Temale sündis poeg ja ta pani sellele nimeks Geersom, sest ta ütles: 'Ma olen võõras võõral maal.'

²²Laj Moisés quicuan jun li ralal riqßuin lix Séfora. Quixye: —Lâin jalan intenamit. Mâcuaßin aj arin. Joßcan nak tinqßue aj Gersón chokß xcßabaß.—

²³Alles hulga aja pärast juhtus, et Egiptuse kuningas suri. Ent Iisraeli lapsed ohkasid ja kaebasid orjuse pärast; ja nende hädakisa orjuse pärast tõusis Jumalani.

²³Ac xnumeß chic nabal cutan nak quicam lix reyeb laj Egipto. Eb laj Israel japjôqueb re xban li raylal yôqueb chixcßulbal joß rahobtesinbil môs. Li Dios quirabi nak yôqueb chi kßokônc.

²⁴Ja Jumal kuulis nende ägamist, ja Jumal mõtles oma lepingule Aabrahami, Iisaki ja Jaakobiga.

²⁴Nak li Dios quirabi nak yôqueb chi kßokônc, quijulticoß re li usilal li quixyechißi chak reheb laj Abraham, laj Isaac ut laj Jacob junxil.Li Dios quixqßue retal li raylal li yôqueb chixcßulbal eb laj Israel ut quiril xtokßobâl ruheb.

²⁵Jumal vaatas Iisraeli laste peale ja Jumal mõistis neid.

²⁵Li Dios quixqßue retal li raylal li yôqueb chixcßulbal eb laj Israel ut quiril xtokßobâl ruheb.