1Minu juurde tuli mehi Iisraeli vanemate hulgast ja nad istusid mu ees.
1Queßcuulac cuiqßuin cuib oxibeb laj cßamol be saß xyânkeb laj Israel re nak lâin tinpatzß re li Dios cßaßru teßxbânu.
2Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:
2Ut li Kâcuaß quiâtinac cuiqßuin ut quixye:
3'Inimesepoeg, need mehed on võtnud oma ebajumalad südamesse ja on pannud oma süü komistuskivi oma palge ette. Kas ma tõesti pean laskma ennast nende poolt küsitleda?
3—At ralal cuînk, eb li cuînk aßin nequeßxqßue xchßôl chixlokßoninquil li yîbanbil dios li naqßuehoc reheb chi mâcobc. ¿Ma târûk ta biß teßchâlk chixpatzßbal cue cßaßru teßxbânu?
4Seepärast räägi nendega ja ütle neile: Nõnda ütleb Issand Jumal: Igale Iisraeli soost mehele, kes võtab oma ebajumalad südamesse, paneb oma süü komistuskivi oma palge ette ja tuleb siis prohveti juurde, temale kostan mina, Issand ise, tema paljude ebajumalate pärast,
4Tat-âtinak riqßuineb ut tâye reheb joßcaßin naxye li nimajcual Dios: Cui junak aj Israel naxqßue xchßôl chixlokßoninquil li yîbanbil dios ut naxbânu li mâusilal, ut chirix aßan naxic chixsicßbal xnaßleb riqßuin junak profeta, lâin tinsume li jun aßan joß xcßulub xcßulbal xban nak naxlokßoniheb li jalanil dios.
5et saaksin haarata Iisraeli sugu nende südamest, sellepärast et nad kõik on minust võõrdunud oma ebajumalate tõttu!
5Tinbânu chi joßcan re nak teßsukßîk cuiqßuin eb laj Israel xban nak eb aßan xineßxtzßektâna nak yôqueb chixlokßoninquil li jalanil dios.
6Seepärast ütle Iisraeli soole: Nõnda ütleb Issand Jumal: Pöörduge ümber ja taganege oma ebajumalaist ning pöörake ära oma palged kõigist oma jäledatest häbitegudest!
6Tâye reheb laj Israel li Kâcuaß xye chi joßcaßin: Chiyotßekß êchßôl ut jalomak êcßaßux. Canabomak xlokßoninquil li yîbanbil dios ut canabomak xbânunquil li mâusilal.
7Sest kes iganes Iisraeli soost või Iisraelis asuvaist võõraist loobub minust ja võtab oma ebajumalad enesele südamesse ja kes paneb oma komistuskivi oma palge ette ning tuleb siis prohveti juurde, küsima minult enesele nõu, sellele vastan mina, Issand, ise.
7Cui junak aj Israel malaj ut junak li jalan xtenamit li cuan saß xyânkeb laj Israel tinixtzßektâna ut tixlokßoniheb li jalanil dios, ut incßaß naxcanab xbânunquil li mâc aßan, ut chirix aßan tâxic riqßuin junak li profeta chixpatzßbal cßaßru tixbânu, lâin li Kâcuaß tinsumênk re.
8Mina pööran oma palge selle mehe vastu ning teen ta märklauaks ja pilkesõnaks, ja ma hävitan tema oma rahva seast; ja te saate tunda, et mina olen Issand.
8Lâin tinrakok âtin saß xbên ut tincßut xxutân chiruheb chixjunileb re nak teßxqßue retal nak incßaß us xbânu li jun aßan. Ut lâin tincuisi saß xyânkeb lin tenamit. Ut riqßuin aßan têqßue retal nak lâin li Kâcuaß.
9Ja kui prohvet laseb ennast eksitada ning ütleb sõna, siis olen mina, Issand, selle prohveti eksitaja; ja ma sirutan oma käe tema vastu ning hävitan tema oma Iisraeli rahva seast.
9Junak profeta li tâbalakßîk tixye li moco yâl ta. Aßan xban nak lâin xincanab chi balakßîc. Ut lâin tincuisi saß xyânkeb laj Israel.
10Nad peavad kandma oma süüd - nagu küsija süü, nõnda on ka prohveti süü -,
10Li ani tixpatzß xnaßleb riqßuin li profeta aj balakß, juntakßêt lix tojbaleb xmâc li teßxcßul, joß li tixpatzß xnaßleb joß ajcuiß li profeta aj balakß.
11et Iisraeli sugu enam ei eksiks ära minu juurest ega rüvetaks ennast enam kõigi oma üleastumistega, vaid et nad oleksid mulle rahvaks ja mina oleksin neile Jumalaks, ütleb Issand Jumal.'
11Tinbânu chi joßcan re nak eb laj Israel incßaß chic tineßxtzßektâna, chi moco teßxmux chic ribeb riqßuin xbânunquil li mâc. Aßanakeb lin tenamit ut lâinak lix Dioseb, chan li Kâcuaß li nimajcual Dios.
12Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:
12Ut li Dios quiâtinac cuißchic cuiqßuin ut quixye:
13'Inimesepoeg! Kui maa teeb pattu minu vastu, olles täiesti truudusetu, ja kui ma sirutan oma käe tema vastu ja murran katki tema leivatoe, läkitan sinna nälja ja hävitan sealt inimesed ja loomad,
13—At ralal cuînk, cui li tenamit nequeßxkßetkßeti ribeb chicuu ut incßaß niquineßxlokßoni, lâin tinqßueheb chixtojbal lix mâqueb. Tincuisi chiruheb lix tzacaêmkeb ut tintakla li cueßej saß xbêneb. Teßcâmk li cristian ut teßcâmk ajcuiß li xul.
14ja selle keskel oleksid ka need kolm meest: Noa, Taaniel ja Iiob, siis päästaksid nad oma õiguse tõttu ainult omaenese hinged, ütleb Issand Jumal.
14Cui ta cuanqueb saß li tenamit aßan laj Noé, laj Daniel, ut laj Job, caßaj cuiß raj li oxib chi cuînk aßan teßcolekß xban nak tîqueb xchßôl. Lâin li Kâcuaß xinyehoc re aßin.
15Või kui ma lasen kurjad metsloomad käia mööda maad ja selle lastetuks teha, ja see muutub lagedaks, nõnda et see pole läbitav metsloomade tõttu,
15Malaj ut tintakla li joskß aj xul saß li tenamit chixcamsinquileb li cristian, mâcßaßak chic cristian teßcanâk aran. Ut mâ ani chic târûk tânumekß aran xbaneb li joskß aj xul.
16siis need kolm meest selle keskel, nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand Jumal, ei päästaks oma poegi ega tütreid, vaid nad pääseksid ainult ise ja maa jääks lagedaks.
16Relic chi yâl lâin li yoßyôquil Dios ninye nak usta cuanqueb raj li oxib chi cuînk aßan saß li tenamit, eb aßan incßaß raj teßrûk chixcolbal li ralal xcßajoleb. Caßaj cuiß raj li oxib chi cuînk teßcolekß ut li naßajej tâcanâk chi mâcßaß cuan chi saß.
17Või kui ma lasen mõõga tulla üle selle maa ja ütlen: 'Mõõk, käi maa läbi!' ning hävitan sealt inimesed ja loomad,
17Malaj ut tintakla li plêt saß li tenamit aßan ut tinye nak teßcamsîk li cristian ut eb li xul.
18ja need kolm meest oleksid selle keskel, siis nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand Jumal, ei päästaks nad oma poegi ega tütreid, vaid nemad üksi pääseksid.
18Relic chi yâl lâin li yoßyôquil Dios ninye nak usta cuanqueb raj li oxibeb chi cuînk saß li tenamit aßan, eb aßan incßaß raj teßrûk chixcolbal li ralal xcßajoleb. Caßaj cuiß raj li oxib chi cuînk teßcolekß.
19Või kui ma läkitan sellele maale katku ja valan oma viha selle peale verena, et hävitada sealt inimesi ja loomi,
19Malaj ut tintakla li caki yajel saß li tenamit aßan ut xban nak yô injoskßil saß xbêneb lâin tincamsiheb li cristian ut eb li xul.
20ja Noa, Taaniel ja Iiob oleksid selle keskel, nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand Jumal, ei päästaks nad oma poega ega tütart, nad päästaksid omaenese hinged oma õiguse tõttu.
20Relic chi yâl lâin li yoßyôquil Dios ninye nak usta cuanqueb raj li oxib chi cuînk, laj Noé, laj Daniel ut laj Job, eb aßan incßaß raj teßrûk chixcolbaleb li ralal xcßajoleb. Caßaj cuiß raj li oxib chi cuînk teßcolekß xban nak tîqueb xchßôl.
21Sest nõnda ütleb Issand Jumal: Jah, kui ma läkitan oma neli kurja nuhtlust: mõõga, nälja, kurjad metsloomad ja katku Jeruusalemma kallale, et sealt hävitada inimesi ja loomi,
21Aßan aßin li naxye li nimajcual Dios: Kßaxal ra cuißchic chokß reheb laj Jerusalén nak lâin tinrakok âtin saß xbêneb riqßuin li câhib chi raylal. Lâin tintakla li plêt, li cueßej, li joskß aj xul, ut li caki yajel re nak teßcamsîk li cristian ut eb li xul.
22vaata, siis jääb sinna järele pääsenuid, kes toovad sealt välja oma poegi ja tütreid; vaata, need tulevad välja teie juurde ja te näete nende viise ja tegusid, ja te võite endid trööstida õnnetuse pärast, mis ma Jeruusalemmale olen toonud, kõige pärast, mis ma talle olen toonud.
22Abanan cuanqueb lê ralal êcßajol li incßaß teßcamsîk. Teßcuulak êriqßuin ut lâex têqßue retal lix mâusilaleb nak têril li cßaßru teßxbânu. Ut riqßuin aßan têqßue retal nak moco yal xcuaj ta nak xinqßue li raylal saß xbêneb laj Jerusalén.Nak têril lix yibal ru lix yehom xbânuhomeb tâcßojlâk êchßôl xban nak têqßue retal nak xcßulubeb xcßulbal li tojba mâc li xinqßue saß xbêneb, chan li Kâcuaß li nimajcual Dios.
23Ja nemad trööstivad teid, kui te näete nende viise ja tegusid; ja te saate tunda, et ma ei ole mitte asjata teinud kõike, mis ma seal olen teinud, ütleb Issand Jumal.'
23Nak têril lix yibal ru lix yehom xbânuhomeb tâcßojlâk êchßôl xban nak têqßue retal nak xcßulubeb xcßulbal li tojba mâc li xinqßue saß xbêneb, chan li Kâcuaß li nimajcual Dios.