¹Ja seitsmendal aastal, viienda kuu kümnendal päeval tuli mehi Iisraeli vanemaist Issandalt nõu küsima, ja nad istusid mu ees.

¹Cuanqueb li nequeßcßamoc be saß xyânkeb laj Israel queßcuulac cuiqßuin nak yô li lajêb xbe li roß po re li xcuuk li chihab kacßambal Babilonia. Queßcuulac chixpatzßbal cßaßru naraj li Dios nak teßxbânu ut queßcßojla chicuu.

²Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:

²Ut li Kâcuaß quiâtinac cuiqßuin ut quixye cue:

³'Inimesepoeg, räägi Iisraeli vanematega ja ütle neile: Nõnda ütleb Issand Jumal: Te olete tulnud minult nõu küsima. Nii tõesti kui ma elan, ei luba ma teid minult nõu küsida, ütleb Issand Jumal.

³—At ralal cuînk, tat-âtinak riqßuineb li cuînk aßin li nequeßcßamoc be saß xyânkeb laj Israel ut tâye reheb: Aßan aßin li naxye li nimajcual Dios. ¿Ma xexchal chixpatzßbal ênaßleb cuiqßuin? Lâin li yoßyôquil Dios ninye êre nak lâin incßaß tinsume li cßaßru xexchal chixpatzßbal cue.

⁴Kas sa ei mõistaks neid hukka, kas sa ei mõistaks hukka, inimesepoeg? Tee neile teatavaks nende vanemate jäledused

⁴At ralal cuînk, ¿ma tatrakok âtin saß xbêneb? Cui tatrakok âtin saß xbêneb tâye reheb li mâusilal li queßxbânu lix xeßtônil yucuaßeb.

⁵ja ütle neile: Nõnda ütleb Issand Jumal: Sel päeval, kui ma valisin Iisraeli, tõstsin ma oma käe üles, vandudes Jaakobi soo seemnele ja tehes ennast neile tuttavaks Egiptusemaal; ma tõstsin oma käe üles neile vandudes ja öeldes: Mina olen Issand, teie Jumal.

⁵Tâye reheb nak lâin li Kâcuaß quintaksi li cuukß ut quinbânu li juramento saß li cutan nak quinsicß ruheb chokß intenamit laj Israel li ralal xcßajol laj Jacob. Ut quincßutbesi cuib chiruheb nak cuanqueb Egipto. Quintaksi li cuukß ut quinye reheb: Lâinak li Kâcuaß lê Dios.

⁶Sel päeval tõstsin ma oma käe üles, vandudes neile, et ma viin nad Egiptusemaalt maale, mille ma nende jaoks olin välja vaadanud, mis voolab piima ja mett, mis on ilusaim kõigist maadest.

⁶Saß li cutan aßan lâin quinye reheb riqßuin juramento nak lâin teßcuisi saß li naßajej Egipto ut tincßameb saß jun châbil naßajej li quinsicß ru chokß reheb li na-el cuiß chi us li sahil echej. Aßan li kßaxal chßinaßus chiru chixjunil li naßajej.

⁷Ja ma ütlesin neile: Igaüks heitku ära oma silma ees olevad põlastusväärsed kujud ja ärge rüvetage endid Egiptuse ebajumalatega: mina olen Issand, teie Jumal!

⁷Lâin li Kâcuaß quinye reheb: —Chêjûnkalex têsach ruheb li yîbanbil dios li nequelokßoni. Kßaxal yibeb ru. Mêmux êrib riqßuineb lix jalanil dioseb laj Egipto. Lâin li Kâcuaß lê Dios, chanquin reheb.

⁸Aga nad hakkasid mulle vastu ega tahtnud mind kuulata; ükski ei heitnud ära oma silma ees olevaid põlastusväärseid kujusid ega jätnud maha Egiptuse ebajumalaid. Siis ma mõtlesin valada nende peale oma tulise viha, et vaigistada nende kallal oma viha juba Egiptusemaal.

⁸Abanan queßxkßetkßeti ribeb ut incßaß queßabin chicuu. Incßaß queßrisi saß xyânkeb li jalanil dios li queßcuulac chiruheb xlokßoninquil, chi moco queßxtzßektâna lix jalanil dioseb laj Egipto. Joßcan nak quinye nak tinqßueheb chixtojbal lix mâqueb aran Egipto toj retal nak tincuisi lin joskßil saß xbêneb.

⁹Aga ma talitsesin end oma nime pärast, et seda ei teotataks paganate hulgas, kelle keskel nad olid, kelle silme ees ma olin ennast neile tutvustanud, viies nad Egiptusemaalt välja.

⁹Abanan incßaß quinbânu xban nak chiruheb laj Egipto lâin quinye reheb laj Israel nak tincuisiheb Egipto. Incßaß quicuaj nak tâisîk lin lokßal.

¹⁰Ma tõin nad välja Egiptusemaalt ja viisin nad kõrbe.

¹⁰Joßcan nak lâin quincuisiheb chak Egipto ut quincßameb saß li chaki chßochß.

¹¹Ma andsin neile oma määrused ja õpetasin neid tundma oma seadusi, mida inimene peab täitma, et ta nende varal võiks elada.

¹¹Lâin quinqßue lin chakßrab reheb ut quincßut chiruheb chanru teßxbânu xban nak li ani naxbânu li cßaßru ninye, cuânk xyußam.

¹²Ja ma andsin neile ka oma hingamispäevad kui leppemärgi minu ja nende vahel, et nad teaksid, et mina olen Issand, kes neid pühitseb.

¹²Lâin quinye reheb nak teßx-oxlokßi li hilobâl cutan chokß retalil li contrato li xkabânu chi kibil kib nak lâin li Kâcuaß ninsantobresin reheb.

¹³Aga kõrbes hakkas Iisraeli sugu mulle vastu: nad ei käinud mu määruste järgi ja hülgasid mu seadused, mida inimene peab täitma, et ta nende varal võiks elada; ja nad teotasid väga mu hingamispäevi. Siis ma mõtlesin valada oma tulise viha nende peale kõrbes, et teha neile lõpp.

¹³Abanan eb laj Israel queßxkßetkßeti ribeb chicuu saß li chaki chßochß. Incßaß queßxbânu li cßaßru quinye reheb. Queßxtzßektâna lin chakßrab usta queßxnau nak riqßuin xbânunquil li cßaßru ninye cuânk xyußameb. Ut queßxmux ru li hilobâl cutan. Joßcan nak lâin quinye nak tincuisi lin joskßil saß xbêneb ut tinsach ruheb saß li chaki chßochß.

¹⁴Aga ma talitsesin end oma nime pärast, et seda ei teotataks paganate hulgas, kelle nähes ma olin nad Egiptusest välja toonud.

¹⁴Abanan incßaß quinsach ruheb xban nak incßaß quicuaj nak tâisîk lin lokßal xbaneb li xnînkal ru tenamit li queßiloc re nak quicuisiheb laj Israel aran Egipto.

¹⁵Siis tõstsin ma ka kõrbes oma käe üles neile vandudes, et ma ei vii neid maale, mille ma olin neile andnud, mis voolab piima ja mett, mis on ilusaim kõigist maadest,

¹⁵Joßcan nak lâin quinbânu li juramento saß li chaki chßochß ut quinye nak incßaß tebincanab chi oc saß li naßajej li quinyechißi reheb, li naßajej li kßaxal châbil li na-el cuiß chi us li sahil echej. Aßan li kßaxal chßinaßus chiru chixjunil li naßajej.

¹⁶sellepärast et nad hülgasid mu seadused ega käinud mu määruste järgi, vaid teotasid mu hingamispäevi, sest nende süda käis nende ebajumalate järel.

¹⁶Quinbânu li juramento aßan xban nak queßxtzßektâna lin chakßrab. Incßaß queßxbânu li cßaßru quinye. Queßxmux ban ru li hilobâl cutan. Ut queßxqßue xchßôleb chixlokßoninquil li jalanil dios.

¹⁷Aga mu silm andis neile armu, nõnda et ma ei hävitanud neid kõrbes ega teinud neile lõppu.

¹⁷Usta ac xeßxbânu chixjunil aßan, abanan lâin quincuyeb xmâc. Quicuil xtokßobâl ruheb ut incßaß quinsach ruheb saß li chaki chßochß.

¹⁸Ja ma ütlesin kõrbes nende lastele: Ärge käige oma vanemate määruste järgi, ärge pidage nende seadusi ja ärge rüvetage endid nende ebajumalatega!

¹⁸Nak cuanqueb saß li chaki chßochß lâin quinye reheb li ralal xcßajoleb: —Mêbânu li cßaßru nequeßxye lê naß êyucuaß. Mêbânu joß nequextakla cuiß. Ut mêmux êrib riqßuin xlokßoninquileb lix jalanil dios.

¹⁹Mina olen Issand, teie Jumal, käige minu määruste järgi, pidage minu seadusi ja täitke neid

¹⁹Lâin li Kâcuaß lê Dios. Cheqßuehak saß êchßôl li naxye saß lin chakßrab. Chebânuhak chi tzßakal li cßaßru ninye êre.

²⁰ja pühitsege minu hingamispäevi, et need oleksid leppemärgiks minu ja teie vahel, teadmiseks teile, et mina olen Issand, teie Jumal!

²⁰Cheqßuehak xlokßal lin hilobâl cutan li quinsantobresi chokß retalil chokß cue ut chokß êre ajcuiß lâex nak lâin lê Dios.

²¹Aga lapsed hakkasid mulle vastu, nad ei käinud mu määruste järgi ega pidanud mu seadusi, et nad oleksid teinud nende järgi, mida inimene peab tegema, et ta nende varal võiks elada; nad teotasid mu hingamispäevi. Siis ma mõtlesin valada oma tulise viha nende peale, et vaigistada oma viha nende kallal kõrbes.

²¹Abanan eb li ralal xcßajoleb queßxkßetkßeti ajcuiß ribeb chicuu. Queßxkßet lin chakßrab ut incßaß queßxbânu li cßaßru quinye, usta cuânk xyußam li ani naxbânu lin chakßrab. Queßxmux ru li hilobâl cutan. Joßcan nak lâin quinye nak tincuisi lin joskßil saß xbêneb nak cuanqueb saß li chaki chßochß.

²²Aga ma tõmbasin oma käe tagasi ja talitsesin end oma nime pärast, et seda ei teotataks paganate hulgas, kelle nähes ma olin nad Egiptusest välja toonud.

²²Abanan incßaß quinsach ruheb nak incßaß quicuaj nak tâisîk xlokßal lin cßabaß chiruheb li xnînkal ru tenamit li queßiloc re nak quicuisiheb chak laj Israel Egipto.

²³Siis ma tõstsin ka kõrbes oma käe üles neile vandudes, et ma pillutan nad paganate sekka ja puistan nad laiali mööda maid,

²³Joßcan nak lâin quinbânu li juramento nak cuanqueb saß li chaki chßochß ut quinye nak tinjeqßuiheb yalak bar saß eb li xnînkal ru tenamit.

²⁴sellepärast et nad ei olnud teinud mu seaduste järgi, vaid olid hüljanud mu määrused ja olid teotanud mu hingamispäevi ja et nende silmad olid vahtinud nende vanemate ebajumalate poole.

²⁴Quinye chi joßcan xban nak incßaß queßxbânu li cßaßru quinye reheb. Queßxkßet lin chakßrab ut queßxmux ru li hilobâl cutan. Ut queßxlokßoniheb li jalanil dios li queßxlokßoni lix yucuaßeb.

²⁵Siis andsin ka mina neile määrused, mis ei olnud head, ja seadused, mille varal nad ei saanud elada.

²⁵Joßcan nak lâin quincanabeb chixbânunquil li chakßrab li moco us ta, li incßaß naqßuehoc yußam.

²⁶Ma lasksin nad saada rüvedaks nende ohvriandide läbi, kui nad kõik esmasündinud lasksid tulest läbi käia; ma kohutasin neid, et nad tunneksid, et mina olen Issand.

²⁶Quincanabeb chixmuxbal ribeb riqßuin li mayej queßxqßue reheb li jalanil dios. Queßxqßue li xbên ralaleb chokß xcßatbil mayej. Quincanabeb chixbânunquil chi joßcan re nak teßxucuak ut teßxqßue retal nak lâin li Kâcuaß.

²⁷Seepärast räägi Iisraeli sooga, inimesepoeg, ja ütle: Nõnda ütleb Issand Jumal: Veel sellegagi on teie vanemad mind teotanud, et nad ei olnud mulle truud.

²⁷At ralal cuînk, tâye reheb laj Israel nak lâin li Kâcuaß Dios ninye chi joßcaßin: Joßcan ajcuiß lê xeßtônil yucuaß quineßxtzßektâna nak queßxkßetkßeti ribeb chicuu.

²⁸Kui ma olin nad toonud maale, mille pärast ma olin oma käe üles tõstnud neile vandudes, et ma annan selle neile, ja nad nägid mõnda kõrgemat küngast või mõnda leherikast puud, siis nad ohverdasid seal oma tapaohvreid ja viisid sinna oma pahameelt tekitava ohvrianni; nad tegid seal oma uimastuslõhna ja valasid sinna oma joogiohvreid.

²⁸Lâin quincßameb saß li châbil naßajej li quinyechißi reheb. Nak queßril li tzûl li najt xteram ut eb li cheß li nînk xmu, queßxqßue xmayejeb aran. Queßxchikß injoskßil nak queßxqßue lix cßatbil mayej ut queßxqßue li vino chokß xmayej ut queßxqßue ajcuiß li sununquil pom.

²⁹Siis ma ütlesin neile: Mis ohvriküngas see on, kuhu te lähete? Ja sellepärast nimetatakse seda tänapäevani ohvrikünkaks.

²⁹Ut lâin quinye reheb: —¿Cßaß na-oc cuiß li naßajej li najt xteram li nequexxic cuiß?— Ut chalen anakcuan Bama nequeßxye re li naßajej aßan.

³⁰Seepärast ütle Iisraeli soole: Nõnda ütleb Issand Jumal: Kas tahate endid rüvetada oma vanemate viisil ja truudust murdes käia nende põlastusväärsuste järel?

³⁰Joßcan nak tâye reheb laj Israel nak lâin li Kâcuaß Dios ninye: ¿Ma toj têmux êrib joß queßxbânu lê naß êyucuaß? ¿Ma têlokßoniheb li jalanil dios joß queßxbânu eb aßan?

³¹Te rüvetate endid tänapäevani kõigi oma ebajumalatega, tuues oma ohvriande, lastes oma lapsi tulest läbi käia. Ja mina peaksin teid lubama minult nõu küsida, oh Iisraeli sugu! Nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand Jumal, ei luba ma teil mind küsitleda.

³¹Chalen anakcuan nequemux êrib riqßuin xlokßoninquileb li jalanil dios ut nequeqßue lê cocßal chokß cßatbil mayej. Ut chirix aßan nequexchal chixsicßbal ênaßleb cuiqßuin. Lâin li yoßyôquil Dios ninye êre nak lâin incßaß tinsume li cßaßru nequepatzß.

³²Ja see, mis teile on meelde tulnud, ei sünni iialgi, see, mis te ütlete: 'Olgem paganate sarnased, muude maade suguvõsade sarnased, teenides puud ja kivi!'

³²Lâex nequeye nak têraj cuânc joß eb li xnînkal ru tenamit li nequeßxlokßoni li cheß ut li pec. Abanan incßaß tâcßulmânk joß nequecßoxla lâex.

³³Nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand Jumal, tahan ma teid tõepoolest valitseda vägeva käe ja väljasirutatud käsivarrega ning väljavalatud tulise vihaga.

³³Lâin li yoßyôquil Dios ninye êre nak relic chi yâl lâin tintaklânk chi cau saß êbên lâex ut saß joskßil.

³⁴Ja ma toon teid ära rahvaste seast ja kogun teid maadest, kuhu teid on pillutatud, vägeva käe ja väljasirutatud käsivarrega ning tulise vihaga.

³⁴Riqßuin xnimal incuanquil ut riqßuin lin joskßil lâin texcuisi saß eb li tenamit li quexinjeqßui cuiß ut tinchßutub cuißchic êru.

³⁵Ja ma viin teid rahvaste kõrbe ning käin seal teiega kohut pale palge vastu.

³⁵Lâin texincßam saß li chaki chßochß li cuan nachß riqßuineb li jalan tenamit. Ut aran tinrakok âtin saß êbên.

³⁶Nii nagu ma käisin kohut teie vanematega Egiptuse kõrbes, nõnda ma käin kohut teiega, ütleb Issand Jumal.

³⁶Lâin tinrakok âtin saß êbên joß nak quinrakoc âtin saß xbêneb lê xeßtônil yucuaß saß li chaki chßochß li cuan saß xcuênt Egipto. Lâin li nimajcual Dios ninyehoc re aßin.

³⁷Ma lasen teid läbi käia vitsa alt ja viin teid lepingusidemesse.

³⁷Lâin texinqßue chi cuânc rubel incuanquil ut texinpuersi chixbânunquil li cßaßru xkaye nak xkabânu li contrato.

³⁸Ma eraldan teie seast vastupanijad ja minu vastu ülesastujad: ma toon nad välja maalt, kus nad asuvad, aga Iisraeli maale nad ei tule; ja te saate tunda, et mina olen Issand.

³⁸Lâin tincuisiheb saß êyânk li incßaß nequeßraj abînc chicuu, li nequeßxkßetkßeti ribeb ut nequeßxbânu li mâusilal. Tincuisiheb saß eb li naßajej li cuanqueb cuiß anakcuan. Abanan incßaß tincanabeb chi oc saß lê naßaj lâex aj Israel. Riqßuin aßan têqßue retal nak lâin li Kâcuaß.

³⁹Aga teie, Iisraeli sugu, nõnda ütleb Issand Jumal: Minge ja teenige igaüks oma ebajumalaid; aga pärast seda te tõepoolest kuulate mind ega teota enam mu püha nime oma ohvriandide ja ebajumalatega.

³⁹Li Kâcuaß li nimajcual Dios naxye chi joßcaßin êre lâex aj Israel: Ayukex chêjunilex ut cßanjelankex chiruheb lê jalanil dios. Abanan tâcuulak xkßehil nak lâex têbânu li cßaßru tinye êre ut incßaß chic têmux ru lin santil cßabaß riqßuin lê mayej li nequeqßue chiruheb li jalanil dios.

⁴⁰Sest minu pühal mäel, Iisraeli kõrgel mäel, ütleb Issand Jumal, teenib mind kogu Iisraeli sugu, kõik seal maal; seal on mul neist hea meel ja seal ma nõuan teie tõstelõive ja teie uudseande koos kõigi teie pühade andidega.

⁴⁰Abanan mokon chêjunilex lâex aj Israel tinêlokßoni saß lin santil naßajej saß li tzûl Sión li cuan aran Israel. Tâsahokß inchßôl êriqßuin xban nak chêjunilex texcßanjelak chicuu. Lâin tinye êre nak têcßam lê mayej chicuu ut lâin tincßul. Têcßam chak cue li xbên ru lê racuîmk ut li cßaßru lokß chêru.

⁴¹Otsekui meeldivast lõhnast, nõnda on mul hea meel teist, kui ma viin teid ära rahvaste seast ja kogun teid maadest, kuhu teid on pillutatud; ja ma näitan ennast pühana teie juures paganate silme ees.

⁴¹Texincßul joß li sununquil ban nak texcuisi saß eb li jalan tenamit li quexinjeqßui cuiß. Ut lâin tincßutbesi lin santilal saß êyânk chiruheb li xnînkal ru tenamit.

⁴²Ja te saate tunda, et mina olen Issand, kui ma toon teid Iisraeli pinnale, maale, mille pärast ma oma käe vandudes üles tõstsin, et ma annan selle teie vanemaile.

⁴²Lâex têqßue retal nak lâin li Kâcuaß nak texincßam saß lê naßaj lâex aj Israel. Aßan li naßajej li quinyechißi reheb lê xeßtônil yucuaß nak quintaksi li cuukß ut quinbânu li juramento.

⁴³Ja seal te peate mõtlema oma teede ja kõigi oma tegude peale, millega te endid olete rüvetanud; siis te tunnete iseeneste ees tülgastust kõigi oma kuritegude pärast, mis te olete teinud.

⁴³Ut tânak saß êchßôl li mâusilal li quilajêbânu nak quemux êrib. Lâex ajcuiß xicß têril êrib riqßuin li mâusilal li nequebânu.

⁴⁴Ja te saate tunda, et mina olen Issand, kui ma teiega nõnda talitan oma nime pärast, aga mitte teie halbade eluviiside ja hukatuslike tegude kohaselt, oh Iisraeli sugu, ütleb Issand Jumal.'

⁴⁴Lâex aj Israel têqßue retal nak lâin li Kâcuaß ninbânu usilal êre. Mâcuaß xban nak châbilex nak ninbânu usilal êre. Xebânu ban li mâusilal. Ninbânu usilal êre re nak tâqßuehekß xlokßal lin cßabaß, chan li nimajcual Dios.

⁴⁵Li Kâcuaß quiâtinac cuiqßuin ut quixye cue:

⁴⁶—At ralal cuînk, ilon saß li sur. Ut saß incßabaß lâin tâye resil li raylal li tâchâlk saß xbêneb li qßuicheß li cuan aran.

⁴⁷Tâye chi joßcaßin re li qßuicheß li cuan saß li sur: Abihomak li râtin li Dios. Li nimajcual Dios xye: Lâin oc cue chixlochbal li xam li tâcßatok re chixjunileb li cheß, li rax rax ru joß ajcuiß li chaki. Incßaß târûk xchupbal li xam. Tâticlâk saß li sur ut tâcuulak toj saß li norte. Ut chixjunileb teßrecßa lix tikcual.

⁴⁸Ut chixjunileb li cristian teßxqßue retal nak lâin li Kâcuaß quinlochßoc re ut mâ ani târûk tâchupuk re, chan.Ut lâin ra quicuecßa ut quinye re: —At nimajcual Dios, chixjunileb nequeßxye nak li cßaßru ninye, aßan jaljôquil ru âtin ut incßaß nequeßxtau ru, chanquin.

⁴⁹Ut lâin ra quicuecßa ut quinye re: —At nimajcual Dios, chixjunileb nequeßxye nak li cßaßru ninye, aßan jaljôquil ru âtin ut incßaß nequeßxtau ru, chanquin.