1Ja sina, inimesepoeg, võta enesele terav mõõk; tarvita seda kui habemenuga ja lase see käia üle oma pea ning habeme; siis võta enesele vaekausid ja jaota karvad:
1Ut quixye cuißchic cue li Kâcuaß: —At ralal cuînk, sicß junak âchßîchß kßes re, re tâjo li rismal âjolom ut lâ mach. Ut tâsicß ajcuiß junak lâ bisleb re tâcuisi chi oxib jachal lâ cuismal.
2kolmandik põleta tules keset linna, siis kui piiramispäevad on lõppenud; kolmandik võta ja raiu mõõgaga ümber linna; kolmandik puista tuulde, ja mina tõmban mõõga välja nende taga;
2Jun jachal lâ cuismal tâcßat saß xyi li tenamit nak ac xrakeß li plêt. Ut li jun jachal chic tâseti chi chßîchß chixjun sutam li tenamit. Ut li jun jachal chic tâcut saß ikß ut tâcßamekß yalak bar. Ut lâin tincuâlinaheb li tenamit riqßuin chßîchß.
3võta neid vähesel määral ja seo oma kuuehõlma;
3Ut tâchap ajcuiß caßchßinak lâ cuismal ut tâbacß chire lâ cuakß.
4võta neist veel osa ja viska tulle ning põleta tules; siit läheb tuli kogu Iisraeli soo kallale.
4Tâchap caßchßinak lâ cuismal li xabacß chire lâ cuakß ut tâcut saß xyi li xam. Li xam aßan, aßan li tâcßatok reheb li ralal xcßajol laj Israel.
5Nõnda ütleb Issand Jumal: See on Jeruusalemm; ma olen pannud selle paganate keskele ja selle ümber on maad.
5Joßcaßin xye li Kâcuaß li nimajcual Dios: —Lâin xinxakaban re li nimla tenamit Jerusalén saß xyi li xnînkal tenamit li cuanqueb chixjun sutam.
6Aga see on vastu pannud mu seadustele õelamalt kui paganad ja mu määrustele rohkem kui maad, mis on selle ümber; sest nad on põlanud mu seadusi ega ole käinud mu määruste järgi.
6Abanan eb li cuanqueb Jerusalén queßxkßet lin chakßrab ut incßaß queßxbânu li cßaßru quebintakla cuiß. Aßaneb chic li kßaxal xeßkßetoc re lin chakßrab chiruheb li tenamit li cuanqueb chixjun sutam.
7Seepärast ütleb Issand Jumal nõnda: Et te olete rohkem vastu pannud kui teie ümberkaudsed paganad ega ole käinud mu määruste järgi, ei ole teinud mu seaduste järgi ega ole teinud ka oma ümberkaudsete paganate seaduste järgi,
7Joßcan nak li Kâcuaß quixye reheb: —Lâex li kßaxal xexkßetoc re lin chakßrab chiruheb li xnînkal tenamit li cuanqueb chêjun sutam. Ut incßaß xebânu li cßaßru xexintakla cuiß. Chi moco xebânu li cßaßru naxye lix chakßrabeb li tenamit li cuanqueb chêjun sutam.
8seepärast ütleb Issand Jumal nõnda: Vaata, ka mina olen sinu vastu ja mõistan kohut su keskel paganate silme all
8Joßcan nak lâin li Kâcuaß ninye êre: —Lâin yô injoskßil saß êbên lâex aj Jerusalén. Texinqßue chixtojbal êmâc chiruheb li xnînkal tenamit.
9ja ma talitan sinuga kõigi su jäleduste pärast, nagu ma enne ei ole talitanud ja milletaoliselt ma enam ei talitagi.
9Tinqßue junak nimla raylal saß êbên xban li mâusilal xebânu. Mâ jun sut quinbânu chi joßcan junxil chi moco tinbânu mokon.
10Sellepärast peavad sinu keskel isad sööma oma lapsi ja lapsed sööma oma isasid; ja ma mõistan kohut sinu üle ning puistan kogu su jäägi kõigi tuulte poole.
10Eb li yucuaßbej teßxtiu li ralal xcßajoleb. Ut eb li alal cßajolbej teßxtiu lix yucuaßeb. Lâin tinrakok âtin saß êbên. Tinjeqßui ruheb saß jalan tenamit li joß qßuial teßcanâk. Chanchan cutbileb saß ikß tinbânu reheb.
11Sellepärast, nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand Jumal, tõesti, sellepärast et sa oled rüvetanud mu pühamu kõigi oma põlastusväärsustega ja kõigi oma jäledustega, siis lõikan minagi: mu silm ei kurvasta ja ma ei anna armu.
11Lâin li yoßyôquil Dios ninye riqßuin juramento nak lâin tinsach êru xban nak xemux ru lin templo xban chixjunil li mâusilal xebânu. Lâin incßaß tincuy êmâc chi moco tincuil xtokßobâl êru.
12Kolmandik sinust sureb katku ja lõpeb su keskel nälga, kolmandik langeb su ümber mõõga läbi ja kolmandiku puistan ma kõigi tuulte poole ning tõmban mõõga välja nende taga.
12Jun jachal lê tenamit teßcâmk xban caki yajel ut cueßej. Ut li jun jachal chic teßcamsîk chi chßîchß chirix lê tenamit. Ut li jun jachal chic tebinjeqßui ru saß jalan tenamit. Chanchan cutbileb saß ikß tinbânu reheb nak tincuâlinaheb chi chßîchß.
13Mu viha mõõt saab täis ja ma vaigistan oma raevu nende kallal ning maksan kätte. Ja nad saavad tunda, et mina, Issand, olen rääkinud oma pühas vihas, kui ma olen tühjendanud oma raevu nende peale.
13Nak acak xinbânu li cßaßru xinye, tâêlk lin joskßil ut tâcßojlâk inchßôl. Nak xcuisi lin joskßil saß êbên, têqßue retal nak lâin li Kâcuaß quinyehoc re aßin nak yô injoskßil.
14Ja ma teen sind varemeks ning teotuseks su ümberkaudsete paganate seas, iga möödamineja silma ees.
14Tinsach ru lê tenamit. Tincanab chi juqßuinbil. Tincßut êxutân chiruheb li jun chßôl chic tenamit li cuanqueb chi nachß. Ut chixjunileb li teßnumekß aran teßril li cßaßru têcßul.
15Ja sa saad teotuseks ja sõimuks, hoiatuseks ja ehmatuseks su ümberkaudseile paganaile, kui ma mõistan kohut su üle vihas ja raevus ning vihaste manitsustega - mina, Issand, olen rääkinud -,
15Texseßêk ut texhobekß ut eb li xnînkal tenamit li cuanqueb chêjun sutam teßxucuak chirilbal li cßaßru têcßul nak tinrakok âtin saß êbên riqßuin lin joskßil. Texinkßus chi cau nak yôk injoskßil saß êbên. Lâin li Kâcuaß yôquin chi yehoc re aßin.
16kui ma läkitan nende kallale nälja kurjad nooled, mis ma läkitan teid hävitama ja mis saavad hukatuseks; ja ma suurendan veelgi teie nälga ning murran katki teie leivatoe.
16Lâin tintakla li cueßej saß êbên. Chanchan nak yôquin chêcutbal riqßuin lin tzimaj. Riqßuin li cueßej li tintakla saß êbên, lâin tinsach êru. Kßaxal cuißchic li cueßej tintakla saß êbên. Tincuisi chi junaj cua lê tzacaêmk.Tintakla cueßej saß êbên ut tintakla ajcuiß li joskß aj xul re teßsach êru. Ut tintakla li caki yajel ut li camsînc saß êbên ut tintakla ajcuiß li plêt. Lâin li Kâcuaß yôquin chi yehoc re aßin.
17Ja ma läkitan teie kallale nälja ja kurjad metsloomad, kes jätavad sind lasteta; katk ja veri käivad sinust üle ja ma toon mõõga su kallale. Mina, Issand, olen rääkinud.'
17Tintakla cueßej saß êbên ut tintakla ajcuiß li joskß aj xul re teßsach êru. Ut tintakla li caki yajel ut li camsînc saß êbên ut tintakla ajcuiß li plêt. Lâin li Kâcuaß yôquin chi yehoc re aßin.