¹Pärast neid lugusid tuli Aabramile nägemuses Issanda sõna, kes ütles: 'Ära karda, Aabram! Mina olen sulle kilbiks. Sinu tasu on väga suur!'

¹Chanchan matqßuec yô laj Abram nak li Dios quixcßutbesi rib chiru saß visión. Li Dios quixye re: —Matxucuac, Abram, xban nak lâin tin-ilok âcue. Kßaxal numtajenak lâ kßajcâmunquil tinqßue, chan li Dios.

²Aga Aabram ütles: 'Issand Jumal! Mida sa mulle saad anda? Mina ju lähen ära lastetuna ja mu koja valitsejaks on Elieser Damaskusest!'

²Laj Abram quixye re: —At Kâcuaß Dios, ¿cßaßru aj e nak nabal lin râbal tâqßue? Lâat nacanau nak mâ jun cualal incßajol cuan. Ut li ani tâêchanînk re li cßaßru cuan cue, aßan li xbên inmôs laj Eliezer li chalenak chak saß li tenamit Damasco, chan.

³Ja Aabram ütles: 'Vaata, mulle sa ei ole ihuvilja andnud, aga näe, minu kojas sündinu saab mu pärijaks.'

³—Lâat mâ jun li cualal xaqßue. Xban aßan chixjunil li cßaßru cuan cue, tento nak jun lin najter môs quiyoßla saß cuochoch, aßan tâêchanînk re, chan laj Abram.

⁴Ja vaata, temale tuli Issanda sõna, kes ütles: 'Tema ei ole sinu pärija, vaid see, kes tuleb välja su oma ihust, on su pärija.'

⁴Ut li Kâcuaß Dios quixye re laj Abram: —Mâcuaß lâ môs tâêchanînk re. Relic chi yâl tinye âcue nak li ani tâêchanînk re li cßaßru cuan âcue, aßan li tzßakal lâ cualal, chan li Dios.

⁵Ja ta viis tema õue ning ütles: 'Vaata nüüd taeva poole ja loe tähti, kui sa suudad neid lugeda!' Ja ta ütles temale: 'Nõnda saab olema sinu sugu!'

⁵Li Dios quixcßam laj Abram chirix cab ut quixye re: —Ilon takecß. Il ma tatrûk rajlanquileb li chahim. Joßcan ajcuiß xqßuial lâ cualal âcßajol li tinqßue. Incßaß tatrûk rajlanquileb, chan li Dios.

⁶Ja ta uskus Issandat ning see arvati temale õiguseks.

⁶Laj Abram quixpâb li cßaßru quiyeheß re xban li Dios. Joßcan nak li Dios quixye nak laj Abram aßan jun cuînk tîc xchßôl.

⁷Ja ta ütles temale: 'Mina olen Issand, kes tõi sind Kaldea Uurist, et anda sulle päranduseks see maa!'

⁷Li Dios quixye re laj Abram; —Lâin li Kâcuaß Dios. Lâin xin-isin chak âcue saß li tenamit Ur ut xatincßam chak saß li tenamit aßin. Ut li chßochß aßin, lâat tatêchanînk re, chan.

⁸Aga ta küsis: 'Issand Jumal, millest ma ära tunnen, et ma selle pärin?'

⁸Ut laj Abram quichakßoc ut quixye: —Kâcuaß Dios, ¿chanru nak tinnau chi tzßakal nak tincuêchani li chßochß? ¿Cßaßru li retalil tâqßue? chan.

⁹Siis ta vastas temale: 'Too mulle kolmeaastane mullikas, kolmeaastane kits, kolmeaastane jäär ja turteltuvi koos lennuvõimelise pojaga.'

⁹Ut li Dios quixye re laj Abram: —Lâin tinbânu jun li contrato âcuiqßuin. Tâcßameb chak li xul li tinye âcue. Tâcßam chak jun li chßina bâc oxib chihab cuan re, ut jun li ixki chibât oxib chihab cuan re, ut jun li têlom carner oxib chihab cuan re. Ut tâcßam ajcuiß chak junak li chßina mucuy joß ajcuiß junak chßina paloma, chan li Dios.

¹⁰Ja ta tõi temale kõik need, lõikas need keskelt lõhki ja pani vastavad pooled vastakuti; aga lindusid ta ei lõiganud lõhki.

¹⁰Ut laj Abram quixcßameb li xul li quipatzßeß re xban li Dios. Quixcamsi ut quixjach saß xyiheb li xul ut quixpacßabeb. Li mucuy ut li paloma incßaß quixjacheb.

¹¹Kui röövlinnud laskusid korjuste peale, siis peletas Aabram need minema.

¹¹Queßcube chak li soßsol saß xbêneb li camenak xul. Ut laj Abram quixyolesiheb.

¹²Aga kui päike loojus, vajus Aabram sügavasse unne, ja vaata, suur ja pime hirm haaras teda.

¹²Nak ac yô chi mukûnc li sakße, laj Abram quicube xcuara. Nak yô chi cuârc, saß junpât quikßojyînoß chi us li cuan cuiß ut cßajoß nak quixucuac.

¹³Ja Issand ütles Aabramile: 'Sa pead teadma, et su järglased on võõrastena maal, mis ei ole nende oma; nad tehakse orjadeks ja neid vaevatakse nelisada aastat.

¹³Ut li Dios quixye re: —Tento nak tânau nak lâ cualal âcßajol teßxic chi najt saß jalan tenamit mâcuaß xtenamiteb aßan. Ut kßaxal ra teßxcßul aran. Teßqßuehekß chokß rahobtesinbil môs. Ut chiru câhib ciento chihab teßcuânk saß raylal, chan li Dios.

¹⁴Aga ka rahvast, keda nad orjavad, ma karistan, ja selle järel nad tulevad ära suure varandusega.

¹⁴Li Dios quixye: —Lâin tinrakok âtin saß xbêneb li yôkeb chi rahobtesînc re lâ cualal âcßajol. Mokon chic nak lâ cualal âcßajol teßêlk chak aran, teßxcßam chak lix biomaleb chirixeb.

¹⁵Sina ise aga lähed rahuga oma vanemate juurde, sind maetakse heas vanuses.

¹⁵Nak ac tîxakat chic chi us, lâat tatcâmk. Cßojcßôk âchßôl nak tatcâmk. Ut toxêtau êrib âcuochbeneb lâ xeßtônil yucuaß li ac camenakeb.

¹⁶Alles neljas põlv tuleb siia tagasi, sest emorlaste süü ei ole tänini veel küllaldane.'

¹⁶Li xcâ xtêpal lâ cualal âcßajol teßsukßîk chak saß li naßajej aßin. Abanan toj tânumtâk li mâusilal teßxbânu laj amorreo, tojoßnak tinmakß li naßajej aßin chiruheb, chan li Dios re laj Abram.

¹⁷Ja kui päike oli loojunud ja kui oli pime, siis nähti suitsevat küpsetusahju ja tuleleeki, mis nende lõigatud tükkide vahelt läbi käis.

¹⁷Nak kßojyîn chi us, laj Abram quiril nak cutâmil chiru jun xnaßaj li xam yô chi êlc xsibel ut jun lochlôquil xam quinumeß saß xyiheb li xul li jachbileb.

¹⁸Selsamal päeval tegi Issand Aabramiga lepingu ja ütles: 'Sinu soole ma annan selle maa Egiptuseojast suure jõeni, Frati jõeni,

¹⁸Aßan aßin li retalil nak saß li cutan aßan li Kâcuaß Dios quixbânu jun li contrato riqßuin laj Abram. Ut li Dios quixye re laj Abram: —Li naßajej aßin tinqßue chokß âcue ut chokß reheb ajcuiß lâ cualal âcßajol li teßcuânk. Li naßajej li tinqßue reheb naticla chak cuan cuiß li nimaß re Egipto ut nocoxrakekß cuan cuiß li nimla nimaß Eufrates, chan.

¹⁹keenlased, kenislased, kadmonlased,

¹⁹—Li naßajej aßin, li tinqßue êre, aßan li cuanqueb cuiß eb laj Ceneo, ut eb laj cenezeo, ut eb laj cadmoneo.

²⁰hetid, perislased, refalased,

²⁰Ut aran ajcuiß cuanqueb laj hitita, ut eb laj ferezeo, ut eb laj refaíta.Ut aran ajcuiß cuanqueb laj amorreo, ut eb laj cananeo, ut eb laj gergeseo, ut eb laj jebuseo, chan li Dios re laj Abram.

²¹emorlased, kaananlased, girgaaslased ja jebuuslased.'

²¹Ut aran ajcuiß cuanqueb laj amorreo, ut eb laj cananeo, ut eb laj gergeseo, ut eb laj jebuseo, chan li Dios re laj Abram.