¹Ja need kaks inglit jõudsid õhtul Soodomasse. Lott istus parajasti Soodoma väravas. Kui Lott neid nägi, siis ta tõusis neile vastu, kummardas silmili maha

¹Nak ac oc re li kßojyîn, queßcuulac li cuib chi cuînk aran Sodoma. Aßaneb lix ángel li Dios. Laj Lot chunchu saß li oquebâl re li tenamit saß li naßajej li nequeßxchßutub cuiß ribeb li cristian. Nak quirileb li cuînk, quicuacli laj Lot chixcßulbaleb, quixcuikßib rib ut quixxulub lix jolom saß chßochß.

²ja ütles: 'Ennäe mu isandaid! Astuge ometi oma sulase kotta, jääge öömajale ja peske oma jalad! Hommikul võite vara üles tõusta ja oma teekonda jätkata!' Kuid nad vastasid: 'Ei, me jääme ööseks välja.'

²Ut quixye reheb: —Ex Kâcuaß, bânuhomak li usilal. Yoßkeb saß li cuochoch ut aran tênumsi li kßojyîn. Aran naru têchßaj lê rok. Ut toj cuulaj ekßela texxic, chan. Eb aßan queßxye re: —Bantiox âcue. Mâchßißchßißi âcuib. Naru nococuar saß be, chanqueb.

³Aga ta käis neile väga peale. Siis nad põikasid tema juurde ning tulid ta kotta. Ja ta valmistas neile pidusöögi, küpsetas hapnemata leibu ja nad sõid.

³Abanan laj Lot quirelaji ruheb re nak teßxic saß rochoch toj retal queßxsume canâc. Nak queßoc saß li rochoch laj Lot quixyîb chi châbil lix tibeleb xcua. Quixyîb lix caxlan cua xcomon li incßaß nasipoß, ut queßcuaßac.

⁴Nad ei olnud veel magama heitnud, kui linna mehed, Soodoma mehed, niihästi noored kui vanad, kogu rahvas viimseni, ümbritsesid koja

⁴Toj mâjiß ajcuiß nequeßoc chi cuârc nak queßcuulac chixjunileb li cuînk aj Sodoma joß tîx ut joß sâj. Queßxsut li rochoch.

⁵ja hüüdsid Lotti ning ütlesid temale: 'Kus on mehed, kes öösel tulid sinu juurde? Too nad välja meie kätte, et saaksime neid katsuda!'

⁵Queßxjap re chixbokbal laj Lot ut queßxye re: —¿Bar cuanqueb li cuînk li xeßcßulun saß lâ cuochoch chiru li kßojyîn aßin? Isiheb chak chirix cab. Takaj tomâcobk riqßuineb, chanqueb.

⁶Siis Lott läks välja nende juurde ukse ette, sulges ukse enese järel

⁶Laj Lot qui-el chirix cab chi âtinac riqßuineb ut quixtzßap li puerta chirix.

⁷ja ütles: 'Mu vennad, ärge ometi tehke kurja!

⁷Quixye reheb: —Tintzßâma usilal chêru, ex cuas cuîtzßin. Nimla mâc xbânunquil li cßaßru nequecßoxla. Mêbânu li mâusilal aßin.

⁸Vaadake, mul on kaks tütart, kes mehest veel midagi ei tea. Ma toon need välja teie kätte ja talitage nendega, nagu teie silmis hea on. Neile meestele ärge tehke midagi, sest nad on tulnud varjule minu katuse alla!'

⁸Cuanqueb cuib inrabin mâjiß nequeßcuan riqßuin cuînk. Tincuisiheb chirix cab ut bânuhomak li cßaßru têraj riqßuineb. Caßaj cuiß li cuib chi ulaß, mâcßaß têbânu reheb, chan.

⁹Kuid nad vastasid: 'Käi minema!' Ja nad ütlesid: 'Ise on tulnud võõrana elama, aga tahab olla kohtumõistjaks! Nüüd me kohtleme sind halvemini kui neid!' Ja nad kippusid väga mehe, Loti kallale ning asusid ust maha murdma.

⁹Eb laj Sodoma queßxye re: —Elen arin. Lâat chalenakat chak saß jalan tenamit ut anakcuan tâcuaj lâat tattaklânk ke. Anakcuan nabal chic li raylal tâcßul lâat chiru li teßxcßul eb aßan, chanqueb. Cßajoß nak queßjoskßoß saß xbên laj Lot. Queßjiloc chixcßatk re nak teßxcuek li puerta.

¹⁰Siis mehed sirutasid käed välja, tõmbasid Loti enese juurde kotta ja sulgesid ukse.

¹⁰Ut eb li cuînk li cuanqueb saß li cab saß junpât queßxquelo chi rukß laj Lot ut queßrocsi ut queßxtzßap li puerta.

¹¹Aga mehi, kes koja ukse taga olid, lõid nad pimestusega, niihästi väikesi kui suuri, nõnda et need väsisid ust otsimast.

¹¹Eb li cuib chi cuînk lix takl li Dios queßqßuehoc reheb chi mutzßîrc eb li cuînk li teßraj oc saß cab. Queßmutzßir li tîx joß eb ajcuiß li toj sâjeb. Ut eb li cuînk aßan queßlub chixsicßbal li puerta ut incßaß queßxtau.

¹²Ja mehed ütlesid Lotile: 'Kes sul veel siin on, väimees ja pojad ja tütred ja kõik, kes sul linnas on, vii siit paigast ära,

¹²Ut eb li cuib chi cuînk queßxye re laj Lot: —¿Ma toj cuanqueb âcuechalal saß li tenamit aßin? Cui cuanqueb, isiheb saß li tenamit aßin. Cßameb lâ rabin ut lâ cualal ut lâ hiß ut ayu. Tâcßameb chi najt chixjunileb lâ cuechßalal li cuanqueb saß li tenamit.

¹³sest me hävitame selle paiga, kuna hädakisa nende pärast on Issanda ees suur; ja Issand on meid läkitanud seda hävitama!'

¹³Anakcuan oc ke chixsachbal ru chi junaj cua li tenamit aßin xban nak kßaxal xnumta li mâc xeßxbânu. Aßan aj e nak xoxtakla chak li Kâcuaß Dios chixsachbal ru li tenamit aßin, chanqueb.

¹⁴Siis Lott läks välja ja kõneles oma väimeestega, kes pidid võtma ta tütred, ning ütles: 'Tõuske, minge siit paigast ära, sest Issand hävitab selle linna!' Aga oma väimeeste meelest heitis ta nalja.

¹⁴Ut laj Lot cô chixyebal reheb li cuînk li teßsumlâk cuiß lix rabin ut quixye reheb: —Elenkex saß li tenamit aßin ut ayukex chi najt xban nak li Kâcuaß Dios oc re chixsachbal ru li tenamit, chan. Abanan eb li cuînk aßan incßaß queßxpâb li cßaßru quixye laj Lot.

¹⁵Ja kui hakkas koitma, kiirustasid inglid Lotti, öeldes: 'Tõuse, võta oma naine ja kaks tütart, kes siin on, et sa ei hukkuks linna süü pärast!'

¹⁵Nahiqßuicßnac ru li cutan nak eb li ángel queßxye re laj Lot: —Sêba âcuib, cßam lâ cuixakil joß eb ajcuiß lâ rabin. Elenkex saß junpât re nak incßaß texcâmk saß xyânkeb li tenamit aßin li oqueb re chixtojbal xmâqueb, chanqueb.

¹⁶Ja kui ta veel kõhkles, siis haarasid mehed kinni ta käest, ja ta naise käest ja ta mõlema tütre käest, sest Issand tahtis teda säästa; ja nad viisid ta ära ning jätsid väljapoole linna.

¹⁶Ut laj Lot toj quibay chi êlc. Li Kâcuaß Dios quiril xtokßobâl ru laj Lot, joß ajcuiß lix comoneb. Ut eb li cuib chi cuînk queßxchap chi rukß laj Lot, joß eb ajcuiß lix rabin ut li rixakil. Queßisîc saß junpât saß li tenamit xbaneb lix takl li Dios.

¹⁷Ja neid välja viies nad ütlesid: 'Päästa oma hing! Ära vaata selja taha ja ära peatu mitte kuskil ümbruskonnas! Põgene mäestikku, et sa ei hukkuks!'

¹⁷Nak ac xeßel saß li tenamit li cuînk quixye reheb: —Âlinankex re nak texcolekß. Mex-iloc chêrix chi moco têxakab êrib saß li ru takßa. Tîc texxic toj saß li tzûl re nak incßaß tex-osokß, chan reheb.

¹⁸Ja Lott vastas neile: 'Muidugi mitte, mu isand!

¹⁸Ut laj Lot quixye reheb: —Checuy inmâc, ex Kâcuaß. Incßaß nacuaj xic saß li tzûl.

¹⁹Vaata, su sulane on küll sinu silmis armu leidnud ja suur on su heldus, mida sa oled mulle osutanud, jättes mu hinge elama. Aga ma ei suuda põgeneda mäestikku, et õnnetus mind ei tabaks ja ma ei sureks.

¹⁹Lâex nabal li usilal xebânu cue. Joßcan nak xincoleß. Lâin incßaß nacuaj xic saß li tzûl. Mâre tincâmk ajcuiß aran.

²⁰Vaata, see linn taamal on nii ligidal, et sinna võiks põgeneda, ja on pisitilluke. Kui ma ometi sinna pääseksin - eks ole, see on ju pisitilluke? -, siis võiks mu hing jääda elama!'

²⁰Ilomak. Aran cuan jun chßina tenamit. Aßan caßchßin ut nachß cuan. Choêcanab chi xic aran re nak tocolekß, chan laj Lot.

²¹Ja ta vastas temale: 'Vaata, ma võtan sind kuulda ka selles asjas ega paiska segi linna, millest sa räägid.

²¹Jun reheb lix takl li Dios quichakßoc ut quixye re laj Lot: —Tinbânu li cßaßru xatzßâma. Incßaß tinsach ru li chßina tenamit li tâcuaj cuiß xic.

²²Tõtta, põgene sinna, sest ma ei või midagi teha enne, kui sa sinna oled jõudnud!' Seepärast pandi sellele linnale nimeks Soar.

²²Sêba âcuib. Ayu saß junpât. Lâin mâcßaß naru tinbânu cui mâjiß nequexcuulac aran, chan. Joßcan nak li tenamit aßan queßxqßue Zoar chokß xcßabaß.

²³Päike oli just tõusnud maa kohale, kui Lott jõudis Soari.

²³Nak queßcuulac laj Lot saß li chßina tenamit Zoar, ac x-el chak li sakße.

²⁴Ja Issand laskis sadada Soodoma ja Gomorra peale väävlit ja tuld Issanda juurest taevast

²⁴Li Kâcuaß Dios toj saß choxa quixtakla chak li xam ut li azufre saß xbêneb li tenamit Sodoma ut Gomorra.

²⁵ning hävitas need linnad ja kogu ümbruskonna, kõik linnade elanikud ja maa taimestiku.

²⁵Ut queßsacheß chixjunil li tenamit. Queßosoß chi junaj cua li cristian li cuanqueb aran ut chixjunil li acuîmk. Queßosoß chi junaj cua chixjunil li cuan saß li ru takßa aßan.

²⁶Aga Loti naine, kes ta järel käis, vaatas tagasi ja muutus soolasambaks.

²⁶Li rixakil laj Lot qui-iloc chirix ut aran quicana chokß xpecal atzßam.

²⁷Ja Aabraham läks hommikul vara paika, kus ta Issanda ees oli seisnud,

²⁷Joß cuulajak chic laj Abraham cô cuißchic saß li naßajej li quiâtinâc cuiß xban li Kâcuaß.

²⁸heitis pilgu alla Soodoma ja Gomorra poole ja kogu ümbruskonna maapinnale, vaatas, ja ennäe, maast tõusis suits otsekui sulatusahju suits.

²⁸Laj Abraham qui-iloc saß li naßajej li queßcuan cuiß li tenamit Sodoma ut Gomorra. Ut aran quiril nak mâ caßchßin li sib nakßujujnac chi takecß. Chanchan jun nimla horno li yô xxamlel.

²⁹Kui Jumal oli segi paisanud ümbruskonna linnad, mõtles Jumal Aabrahamile ja saatis Loti ära selle hävituse keskelt, millega ta segi paiskas need linnad, kus Lott oli elanud.

²⁹Li Kâcuaß Dios quixsach ruheb chi junaj cua chixjunil li tenamit li cuanqueb saß li ru takßa. Abanan quijulticoß re li cßaßru quixtzßâma laj Abraham. Joßcan nak quixcol laj Lot.

³⁰Ja Lott läks Soarist üles ning elas mäestikus koos oma kahe tütrega, sest ta kartis elada Soaris; ta elas ühes koopas, tema ise ja ta mõlemad tütred.

³⁰Laj Lot quixucuac chi canâc saß li chßina tenamit Zoar. Joßcan nak cô chi cuânc saß li tzûl. Ut lix rabin cuib côeb chirix. Aran coxeßocak saß jun ochoch pec.

³¹Kord ütles vanem nooremale: 'Meie isa on vana ja maal pole ühtegi meest, kes tuleks meie juurde kogu maailma kombe järgi.

³¹Saß jun li cutan eb lix rabin laj Lot yôqueb chi âtinac chi ribileb rib. Li asbej quixye re li rîtzßin: —Li kayucuaß yô chi tîxc. Ut arin mâ jun cuînk cuan re tosumlâk riqßuineb joß na-uxman yalak bar.

³²Tule, joodame oma isa veiniga ja magame temaga, et saaksime oma isalt järeltulija!'

³²Anakcuan takacaltesi li kayucuaß ut lâo tocuârk riqßuin re nak tâcuânk ralal xcßajol kiqßuin, chanqueb.

³³Ja nad jootsid oma isa sel ööl veiniga ja vanem läks ning magas oma isaga; see ei märganudki, millal too maha heitis või üles tõusis.

³³Ut chiru li kßojyîn queßxqßue nabal li vino re ut aßan quicala. Ut li asbej quicuar riqßuin. Abanan lix yucuaß incßaß quixqßue retal nak quicuan riqßuin lix rabin xban lix calajic.

³⁴Ja järgmisel päeval ütles vanem nooremale: 'Vaata, ma magasin eile oma isaga. Joodame ka sel ööl teda veiniga, siis mine maga sina temaga, et saaksime oma isalt järeltulija!'

³⁴Joß cuulajak chic li asbej quixye re li rîtzßin: —Chi kßek lâin xincuan riqßuin li kayucuaß. Anakcuan takacaltesi cuißchic re nak lâat chic tatcuânk riqßuin. Chi joßcan tâcuânk li ralal xcßajol li kayucuaß, chan re.

³⁵Ja nad jootsid ka sel ööl oma isa veiniga ja noorem läks ning magas temaga; see ei märganudki, millal too maha heitis või üles tõusis.

³⁵Saß li kßojyîn aßan queßxcaltesi cuißchic lix yucuaßeb. Ut li îtzßinbej cô chi cuârc riqßuin. Abanan lix yucuaß incßaß quixqßue retal nak quicuan riqßuin lix rabin xban lix calajic.

³⁶Ja Loti mõlemad tütred jäid oma isast lapseootele.

³⁶Ut lix rabin laj Lot chi xcaßbichaleb queßcana chi yaj aj ixk xban lix yucuaßeb.

³⁷Ja vanem sünnitas poja ning pani temale nimeks Moab; see on moabide isa tänapäevani.

³⁷Li asbej quicuan jun lix cßulaßal têlom. Aj Moab quixqßue chokß xcßabaß. Chalen anakcuan aßan lix xeßtônil yucuaßeb laj Moab.Joßcan ajcuiß li îtzßinbej quicuan ajcuiß jun lix cßulaßal têlom. Ut aj Ben-ammi quixqßue chokß xcßabaß. Chalen anakcuan aßan lix xeßtônil yucuaßeb laj Amón.

³⁸Ja noorem sünnitas ka poja ning pani temale nimeks Ben-Ammi; see on ammonlaste isa tänapäevani.

³⁸Joßcan ajcuiß li îtzßinbej quicuan ajcuiß jun lix cßulaßal têlom. Ut aj Ben-ammi quixqßue chokß xcßabaß. Chalen anakcuan aßan lix xeßtônil yucuaßeb laj Amón.