¹Kui Aabraham oli vana ja elatanud ning Issand oli Aabrahami kõigiti õnnistanud,

¹Laj Abraham ac tîx chic. Qßuila chihab cuan re. Laj Abraham qui-osobtesîc xban li Dios. Numtajenak li usilal li quiqßueheß re.

²siis ütles Aabraham vanimale sulasele oma peres, kes valitses kõige üle, mis tal oli: 'Pane nüüd oma käsi mu puusa alla!

²Cuan jun xmôs cuînk laj Abraham. Najter na-oc riqßuin. Aßan tzßakal na-iloc re chixjunil li cßaßru cuan re. Saß jun li cutan laj Abraham quixye re: —Takabânu jun li juramento saß xcßabaß li Kâcuaß Dios. Qßue lâ cuukß rubel li cuaß joß cßaynako chixbânunquil nak nakabânu li juramento.

³Mina vannutan sind Issanda, taeva Jumala ja maa Jumala juures, et sa mu pojale ei võta naist kaananlaste tütreist, kelle keskel ma elan,

³Saß xcßabaß li Kâcuaß Dios tâye cue nak incßaß tâsicß rixakil li cualal saß li tenamit Canaán li cuanquin cuiß anakcuan. Tâye cue chiru li tzßakal Dios li cuan saß choxa re nak tinpâb lâ cuâtin nak incßaß tâsicß xcomoneb aj Canaán chokß rixakil.

⁴vaid et sa lähed minu maale ja mu sugulaste juurde ning võtad sealt naise mu pojale Iisakile!'

⁴Tatxic ban saß lin tenamit li cuanqueb cuiß chak lin comon. Ut saß xyânkeb aßan tâsicß junak rixakil laj Isaac li cualal, chan.

⁵Aga sulane ütles temale: 'Võib-olla naine ei taha mulle järgneda siia maale. Kas ma siis tõesti pean su poja viima tagasi maale, kust sa oled ära tulnud?'

⁵Ut lix môs quichakßoc ut quixye re: —Mâre incßaß târaj châlc li ixk arin. Cui incßaß naraj châlc arin, ¿ma târûk tincßam lâ cualal aran saß li tenamit li chalenakat cuiß chak lâat? chan.

⁶Siis ütles Aabraham temale: 'Hoia, et sa ei vii mu poega sinna tagasi!

⁶Ut laj Abraham quixye re lix môs, —Qßue retal cßaßru tâbânu. Lâin incßaß nacuaj nak tâxic li cualal aran.

⁷Issand, taeva Jumal, kes minu võttis mu isakojast ja mu sünnimaalt ja kes mulle rääkis ning vandus, öeldes: Sinu soole ma annan selle maa! - tema ise läkitab oma ingli sinu ees, et saaksid sealt mu pojale naise võtta.

⁷Li Kâcuaß Dios li cuan saß choxa, aßan qui-isin chak cue saß rochoch lin yucuaß. Aßan qui-isin chak cue saß xyânkeb lin comon saß li naßajej li quinyoßla cuiß chak. Aßan quiâtinac cuiqßuin ut quixye cue, “Lâin tinqßue li chßochß aßin âcue ut reheb ajcuiß lâ cualal âcßajol,” chan. Li Kâcuaß Dios tixtakla chak lix ángel ut aßan tâcßamok be châcuu nak tatxic chixsicßbal rixakil li cualal. Matcßoxlac. Aran tâcßam chak li rixakil li cualal.

⁸Aga kui naine ei taha sulle järgneda, siis oled sa sellest mu vandest vaba. Ainult ära vii mu poega sinna tagasi!'

⁸Abanan cui li ixk incßaß naraj châlc, mâcßoxla chic li juramento li xkabânu. Caßaj cuiß aßin tintzßâma châcuu nak mâcßam li cualal aran, chan laj Abraham.

⁹Siis sulane pani käe oma isanda Aabrahami puusa alla ja vandus temale selle kõne kohaselt.

⁹Tojoßnak lix môs quixqßue li rukß rubel li raß laj Abraham lix patrón. Joßcaßin nak quixbânu li juramento.

¹⁰Ja sulane võttis oma isanda kaamelitest kümme kaamelit ning läks, ja tal oli oma isandalt kaasas kõiksugu kalleid asju; ta võttis kätte ja läks Mesopotaamiasse Naahori linna.

¹⁰Lix môs laj Abraham quixcßam lajêb li camello chirix. Quixcßam ajcuiß qßuila pây ru li mâtan terto xtzßak li quitaklâc xban laj Abraham. Li môs cô saß li tenamit Mesopotamia. Aßan lix tenamit laj Nacor, li rîtzßin laj Abraham.

¹¹Seal laskis ta õhtul kaamelid põlvili heita väljaspool linna veekaevu juures sel ajal, kui veeviijad välja tulid,

¹¹Chire li tenamit cuan jun li becbil haß. Li môs quixqßueheb chi buchlac li camellos aran. Ac ecuu chic nak quicuulac. Aßan x-ôril nak nequeßcuulac li ixk chixcßambal lix haßeb.

¹²ning ütles: 'Issand, minu isanda Aabrahami Jumal, lase ometi see mul täna korda minna ja tee head mu isandale Aabrahamile!

¹²Li môs quitijoc ut quixye re li Dios: —At Kâcuaß, lâat li Dios li naxlokßoni laj Abraham lin patrón. Tintzßâma châcuu nak chinâtenkßa anakcuan. Chacuuxtâna taxak ru lin patrón.

¹³Vaata, ma seisan veeallika juures ja linnaelanike tütred tulevad vett viima.

¹³Arin cuanquin. Xakxôquin chire li haß. Ut yôqueb chi châlc eb li xkaßal chixcßambal lix haßeb.

¹⁴Sündigu siis, et tütarlaps, kellele ma ütlen: Kalluta oma kruusi, et ma saaksin juua! ja kes vastab: Joo, ja ma joodan ka su kaameleid! - on see, kelle sa oled määranud oma sulasele Iisakile. Sellest ma siis tean, et sa mu isandale oled head teinud.'

¹⁴Lâin tinye re junak li xkaßal, “Bânu usilal, cubsi lâ cuc. Si bayak cuucßa”, chaßkin re. Ut cui aßan tixye cue, “Us. Ucßan ut tinqßue ajcuiß rucßaheb lâ camello”, chaßak cue, aßanak taxak retalil nak li ixk aßan li sicßbil ru âban chokß rixakil laj Isaac lâ môs. Chi joßcaßin tinnau nak xabânu usilal re lin patrón, chan li môs.

¹⁵Ja veel enne kui ta rääkimise oli lõpetanud, vaata, siis tuli välja Rebeka, kes oli sündinud Betuelile, Aabrahami venna Naahori naise Milka pojale; ja tal oli kruus õlal.

¹⁵Lix môs laj Abraham mâjiß narakeß chi tijoc nak quicuulac lix Rebeca chire li haß. Pakpo chak lix cuc saß xbên xtel. Lix Rebeca, aßan lix rabin laj Betuel, li ralal laj Nacor riqßuin lix Milca. Laj Nacor, aßan li rîtzßin laj Abraham.

¹⁶Ja tütarlaps oli väga ilusa välimusega, alles neitsi ja mehe poolt puutumata. Ta läks alla allika juurde, täitis kruusi ja tuli üles.

¹⁶Cßajoß xchßinaßusal na-iloc lix Rebeca. Aßan toj tukß ix. Toj mâjiß cuanjenak riqßuin cuînk. Lix Rebeca quicube saß li haß. Quixbutß chak lix cuc ut quitakeß chak.

¹⁷Siis jooksis sulane temale vastu ning ütles: 'Anna mulle oma kruusist pisut vett rüübata!'

¹⁷Lix môs laj Abraham cô saß junpât chi âtinac riqßuin lix Rebeca. Ut quixye re: —Bânu usilal, si bayak cuucßa li cuan saß lâ cuc. Tâchakik cue, chan li môs.

¹⁸Tema vastas: 'Joo, mu isand!' Ja ta tõstis kähku kruusi alla oma käele ning andis temale juua.

¹⁸Lix Rebeca quixcubsi lix cuc ut quixye re: —Ucßan, cuaßchin,— ut quixqßue li rucßa.

¹⁹Ja olles temale juua andnud, ütles ta: 'Ma ammutan ka su kaamelitele, kuni needki on joonud.'

¹⁹Nak yô chi ucßac lix môs laj Abraham, lix Rebeca quixye re: —Tinqßue ajcuiß rucßaheb lâ camello toj retal teßucßak chi us, chan.

²⁰Ja ta tühjendas kähku oma kruusi künasse ning jooksis jälle kaevule vett ammutama ja ammutas kõigile ta kaamelitele.

²⁰Quixcukß li haß saß li nequeßucßac cuiß li camello ut cô cuißchic xcßambal chak rucßaheb chixjunileb li camellos.

²¹Mees aga silmitses teda vaikides, et mõista, kas Issand oli ta teekonna lasknud korda minna või mitte.

²¹Ut lix môs laj Abraham sachso xchßôl chirilbal ut quixye saß xchßôl: —Aßan tana aßin li ixk li sicßbil ru xban li Dios. Xintau lin taklanquil li xinchal chixbânunquil arin, chan.

²²Ja kui kaamelid olid joonud, võttis mees kuldrõnga, pooleseeklilise, ja kaks käevõru ta käte jaoks, kümme kuldseeklit väärt,

²²Nak queßrakeß chi ucßac eb li camellos, lix môs laj Abraham quixkßaxtesi lix mâtan lix Rebeca. Quixqßue jun lix sahob ru li rußuj tzßakal oro caßchßin chic mâ mero onza li râlal ut quixqßue ajcuiß cuib xsahob ru lix cux rukß oro numenak câhib onza li râlal.

²³ning küsis: 'Kelle tütar sa oled? Ütle ometi mulle! On su isa kojas meile ööbimispaika?'

²³Lix môs laj Abraham quixpatzß re: —¿Ani lâ yucuaß? ¿Ma târûk tohilânk jun kßojyînak saß lê rochoch? chan re.

²⁴Ja ta vastas temale: 'Mina olen Betueli, Naahori ja Milka poja tütar.'

²⁴Lix Rebeca quichakßoc ut quixye re: —Lâin xrabin laj Betuel. Lin yucuaß, aßan li ralal laj Nacor riqßuin lix Milca.

²⁵Ta ütles temale veel: 'Niihästi õlgi kui muud loomasööta on meil küllalt, ööbimispaikki on olemas.'

²⁵Cuan naßajej chokß êre saß li kochoch. Cuan li qßuim ut cuan ajcuiß xcuaheb lâ xul, chan.

²⁶Siis mees kummardas ja heitis Issanda ette

²⁶Nak quirabi aßan, lix môs laj Abraham quixxulub lix jolom ut qui-oc chixlokßoninquil li Kâcuaß Dios.

²⁷ning ütles: 'Kiidetud olgu Issand, mu isanda Aabrahami Jumal, kes mu isandale ei ole keelanud oma heldust ja tõde! Issand on mind teekonnal juhtinud mu isanda vendade kotta!'

²⁷Quixye re li Dios: —Kßaxal nim lâ cuanquilal. Lâat li Dios li naxlokßoni laj Abraham lin patrón. Junelic cuan saß âchßôl ut nacabânu li usilal re. Lâat xatcßamoc be chicuu. Joßcan nak xintau lix comoneb lin patrón, chan re li Kâcuaß Dios.

²⁸Aga tütarlaps jooksis ning teatas oma ema perele, mis oli sündinud.

²⁸Lix Rebeca cô saß junpât cuan cuiß lix naß. Ut quixcßut chiru li mâtan li quiqßueheß re ut quixserakßi re chixjunil li cßaßru quiyeheß re xban li cuînk li quixtau chire li haß.

²⁹Ja Rebekal oli vend, Laaban nimi; ja Laaban jooksis välja, mehe juurde allikale.

²⁹Lix Rebeca cuan jun ras cuînk aj Labán xcßabaß. Laj Labán cô saß junpât chi âtinac riqßuin li cuînk li cuan chire li haß.

³⁰Sest kui ta nägi rõngast ja käevõrusid oma õe kätel, ja kui ta oli kuulnud oma õe Rebeka sõnu, kes ütles: 'Nõnda rääkis mulle see mees,' - siis ta läks selle mehe juurde, ja ennäe, see seisis kaamelite juures allikal.

³⁰Quirabi nak lix Rebeca quixserakßi re lix naß li cßaßru quiyeheß re xban li cuînk. Quiril ajcuiß lix sahob ru li rußuj joß ajcuiß lix sahob ru lix cux rukß. Joßcan nak cô saß junpât chi âtinac riqßuin li cuînk. Xakxo li cuînk chire li haß nak quixtau rochben lix camellos.

³¹Ja ta ütles: 'Tule sisse, Issanda õnnistatu! Miks sa väljas seisad? Ma olen korda seadnud koja ja kaamelite paiga.'

³¹Laj Labán quixye re: —Lâat rarôcat xban li Dios. Incßaß tatcanâk arin chire li haß. Yoßo saß kochoch ut tathilânk kiqßuin. Ac yîbanbil lê naßaj joß ajcuiß xnaßajeb lâ camellos, chan.

³²Mees tuli siis kotta ja Laaban päästis kaamelid lahti, andis õlgi ja toitu kaamelitele ning tõi vett tema ja temaga kaasas olevate meeste jalgade pesemiseks.

³²Ut li cuînk qui-oc saß li rochoch ut laj Labán quixhiteb li rîkeb li camellos. Quixqßue li qßuim joß ajcuiß xcuaheb li camellos. Quixqßue ajcuiß xhaßeb li cuînk re nak teßxchßaj li rok.

³³Siis pandi temale rooga ette. Aga ta ütles: 'Ma ei söö enne, kui ma oma asja olen rääkinud.' Ja talle vastati: 'Räägi!'

³³Ut quixqßue ajcuiß lix tibel xcuaheb li cuînk. Lix môs laj Abraham quixye re laj Labán: —Chacuy inmâc. Toj mâjiß nacuaj cuaßac. Xbên cua tinye êre cßaßru lin taklanquil, chan. Ut laj Labán quixye re, —Ye ke cßaßru lâ taklanquil xatchal chixbânunquil, chan re.

³⁴Siis ta ütles: 'Mina olen Aabrahami sulane.

³⁴Ut li cuînk quixye reheb: —Lâin lix môs li Kâcuaß Abraham.

³⁵Issand on mu isandat väga õnnistanud, nõnda et ta on jõukaks saanud: ta on temale andnud lambaid, kitsi ja veiseid, hõbedat ja kulda, sulaseid ja teenijaid, kaameleid ja eesleid.

³⁵Li Kâcuaß Dios nabal li usilal xbânu re lin patrón. Nim lix cuanquil laj Abraham. Cßajoß xqßuial li cßaßru re li quiqßueheß re xban li Kâcuaß Dios. Mâ caßchßin lix quetômk cuan. Cuan xcarner, cuan xcuacax, cuan xcamellos ut cuan xburros. Cuan ajcuiß nabal lix oro ut lix plata. Ut nabaleb ajcuiß lix môs, joß ixk joß cuînk.

³⁶Ja Saara, mu isanda naine, on vanas eas mu isandale poja ilmale toonud, ja sellele on ta andnud kõik, mis tal on.

³⁶Li rixakil laj Abraham xSara xcßabaß. Nak ac tîx chic lix Sara, quicuan jun li ralal laj Abraham riqßuin. Chixjunil li cßaßru cuan re laj Abraham, aß li ralal tâêchanînk re.

³⁷Ja mu isand vannutas mind, öeldes: Sa ei tohi võtta mu pojale naist kaananlaste tütarde seast, kelle maal ma elan,

³⁷Lâin xinbânu jun li juramento riqßuin lin patrón. Aßan quixye cue, “Mâsicß junak rixakil li cualal saß li tenamit Canaán li cuanquin cuiß lâin anakcuan,” chan cue.

³⁸vaid sa pead minema mu isakotta ja mu suguvõsa juurde ning sealt võtma naise mu pojale!

³⁸Quixye ajcuiß cue: “Tatxic cuanqueb cuiß chak lin comon. Saß xyânkeb aßan, tâsicß rixakil li cualal,” chan.

³⁹Aga mina ütlesin oma isandale: Võib-olla naine ei tule minuga?

³⁹Ut lâin quinye re lin patrón: “Mâre li ixk incßaß târaj châlc chikix,” chanquin re.

⁴⁰Siis ta vastas mulle: Issand, kelle palge ees ma olen käinud, läkitab oma ingli sinuga ja laseb su teekonna korda minna, et saad mu pojale naise võtta minu suguvõsast ja minu isakojast.

⁴⁰Ut aßan quixye cue, “Matcßoxlac. Li Kâcuaß Dios li na-iloc cue, aßan tixtakla chak junak lix ángel châcuochbeninquil. Li ángel aßan tatxtenkßa re nak us tat-êlk saß lâ viaje nak tatxic aran. Tâsicß junak rixakil li cualal saß xyânkeb lin comon,” chan cue.

⁴¹Mu vandest sa vabaned sel juhul, kui sa tuled mu suguvõsa juurde, aga nemad ei anna sulle, siis oled mu vandest vaba.

⁴¹Ut quixye ajcuiß cue laj Abraham, “Nak tatcuulak aran riqßuineb lin comon, tâsicß rixakil li cualal. Cui eb li cuechßalal incßaß teßxqßue li ixk, matcßoxlac chic chirix li juramento li xkabânu,” chan cue laj Abraham.

⁴²Ma jõudsin täna allika juurde ja ütlesin: Issand, mu isanda Aabrahami Jumal, kui sa nüüd tahad korda saata mu teekonna, mida ma käin,

⁴²Nak xincßulun cuan cuiß li becbil haß, xin-oc chi tijoc chiru li Kâcuaß Dios, li naxlokßoni laj Abraham. Lâin xinye re, “Chinâtenkßa taxak re nak tintau lin taklanquil li xinchal chixbânunquil arin.

⁴³siis vaata, ma seisan veeallika juures. Kui üks neitsi tuleb vett viima ja ma temale ütlen: Anna mulle oma kruusist pisut vett juua!

⁴³Anakcuan xakxôquin arin chire li haß. Ut yôqueb chi châlc eb li xkaßal chixcßambal lix haß. Lâin tinye re junak li xkaßal, ‘Bânu usilal, cubsi lâ cuc. Si bayak cuucßa', chaßkin re.

⁴⁴ja kui tema mulle vastab: Joo ise, ja ma ammutan ka su kaamelitele!, siis on tema see naine, kelle Issand on määranud mu isanda pojale.

⁴⁴Ut cui aßan tixye cue, ‘Us. Ucßan ut tinqßue ajcuiß rucßaheb lâ camellos,' chaßak cue, aßan taxak retalil nak aßan li ixk li sicßbil ru âban chokß rixakil li ralal laj Abraham lin patrón,” chanquin re li Dios.

⁴⁵Veel enne kui olin kõneluse iseenesega lõpetanud, vaata, siis tuli Rebeka, kruus õlal, ja läks alla allika juurde ning ammutas vett. Ja ma ütlesin temale: Anna mulle juua!

⁴⁵Lâin toj yôquin ajcuiß chi tijoc nak xchal lix Rebeca. Pakpo chak lix cuc xbên xtel. Ut aßan xcube chixbutßbal lix cuc. Nak xtakeß chak, lâin xinye re, “Bânu usilal, si bayak cuucßa. Tâchakik cue,” chanquin re.

⁴⁶Siis ta tõstis kähku kruusi õlalt alla ning ütles: Joo, ja ma joodan ka su kaameleid! Ja mina jõin ning tema jootis mu kaameleid.

⁴⁶Ut lix Rebeca xcubsi lix cuc ut xye cue, “Ucßan ut tinqßue ajcuiß rucßaheb lâ camellos,” chan cue. Lâin xin-ucßac ut xeßucßac ajcuiß lin camellos.

⁴⁷Ja ma küsisin temalt ning ütlesin: Kelle tütar sa oled? Ja tema vastas: Betueli, Naahori ja Milka poja tütar. Siis ma panin temale rõnga ninasse ja käevõrud kätele,

⁴⁷Ut lâin xinpatzß re, “¿Ani lâ yucuaß?” Ut aßan xye cue, “Lâin lix rabin laj Betuel. Lin yucuaß, aßan li ralal laj Nacor riqßuin lix Milca,” chan. Lâin xinqßue re lix sahob ru li rußuj. Ut xinqßue ajcuiß lix sahob ru lix cux rukß.

⁴⁸kummardasin ning heitsin Issanda ette ja kiitsin Issandat, oma isanda Aabrahami Jumalat, kes mind oli juhatanud õigele teele, et saaksin võtta oma isanda vennatütre ta pojale.

⁴⁸Ut lâin xinxulub lin jolom chixlokßoninquil li Kâcuaß Dios li naxlokßoni laj Abraham lin patrón. Xinbantioxi chiru li Dios nak aßan xberesin chak cue ut xcßut chicuu ani tzßakal tâoc chokß rixakil laj Isaac, chan.

⁴⁹Ja kui te nüüd tahate osutada heldust ja truudust mu isandale, siis öelge mulle. Aga kui mitte, öelge sedagi mulle, ja ma pöördun siis kas paremat või vasakut kätt!'

⁴⁹—Anakcuan checuyak inmâc nak tinpatzß êre. ¿Ma têbânu li usilal re lin patrón? ¿Ma têtakla lix Rebeca chokß rixakil li ralal lin patrón malaj ut incßaß? Yehomak cue re nak tinnau ma tento nak tinxic saß jalan naßajej chixsicßbal rixakil laj Isaac, chan.

⁵⁰Seepeale vastasid Laaban ja Betuel ning ütlesid: 'Issandalt on see asi alguse saanud. Me ei või sulle sõnagi lausuda, ei halba ega head.

⁵⁰Ut quichakßoc laj Labán rochben laj Betuel. Ut queßxye re, —Riqßuin li Kâcuaß Dios chalenak chak li naßleb aßin. Mâcßaß naru takaye chirix.

⁵¹Vaata, Rebeka on su ees, võta tema ja mine! Saagu ta naiseks su isanda pojale, nõnda nagu Issand on öelnud!'

⁵¹Takaqßue lix Rebeca. Naru nacacßam châcuix. Aßan tâoc chokß rixakil li ralal lâ patrón joß quixye li Kâcuaß Dios, chanqueb re.

⁵²Kui Aabrahami sulane kuulis nende sõnu, siis ta kummardas maani Issanda ees.

⁵²Nak lix môs laj Abraham quirabi li cßaßru queßxye, quixxulub rib saß chßochß chixbantioxinquil chiru li Dios.

⁵³Ja sulane võttis välja hõbe- ja kuldriistad ja riided ning andis Rebekale; ka tema vennale ja emale andis ta kalleid asju.

⁵³Tojoßnak quixkßaxtesi nabal lix mâtan lix Rebeca. Quixqßue li rakß, quixqßue lix plata joß ajcuiß lix oro. Lix naß ut li ras lix Rebeca queßxcßul ajcuiß nabal lix mâtan terto xtzßak.

⁵⁴Siis nad sõid ja jõid, tema ja mehed, kes koos temaga olid, ja nad ööbisid seal. Aga hommikul, kui nad olid tõusnud, ütles ta: 'Saatke mind nüüd mu isanda juurde!'

⁵⁴Ut lix môs laj Abraham joß eb ajcuiß li rochben queßqßueheß xcua rucßa. Ut aran ajcuiß queßcuar. Joß cuulajak chic lix môs laj Abraham quixye reheb: —Anakcuan raj toxic riqßuin lin patrón, chan.

⁵⁵Aga tütarlapse vend ja ema vastasid: 'Jäägu tütarlaps veel mõneks ajaks, kas või kümneks päevakski meie juurde. Siis sa võid minna.'

⁵⁵Laj Labán ut lix naß queßxye re: —¿Ma incßaß naru tâcanâk lajêbak cutan chic lix Rebeca kiqßuin? Chirix li lajêb cutan aßan târûk tâxic, chanqueb.

⁵⁶Kuid tema ütles neile: 'Ärge mind viivitage, sest Issand on lasknud mu teekonna korda minna. Saatke mind teele, et saaksin minna oma isanda juurde!'

⁵⁶Ut aßan quixye cuißchic reheb: —Chebânu usilal. Moêbay chic xban nak li Dios ac xcßut chiku li cßaßru naraj. Choêcanab chi xic riqßuin lin patrón, chan.

⁵⁷Siis nad ütlesid: 'Me kutsume tütarlapse ja küsime tema suust.'

⁵⁷Eb aßan queßxye re: —Kabokak cuan lix Rebeca ut takapatzß re cßaß na ru tixye aßan, chanqueb.

⁵⁸Ja nad kutsusid Rebeka ning küsisid temalt: 'Kas tahad minna koos selle mehega?' Ja ta vastas: 'Ma lähen!'

⁵⁸Ut queßxbok chak lix Rebeca ut queßxye re: —¿Cßaßru nacacßoxla? ¿Ma tâcuaj xic anakcuan? chanqueb re. Ut aßan quixye: —Lâin tinxic anakcuan, chan.

⁵⁹Siis nad saatsid ära oma õe Rebeka ja tema imetaja, ja Aabrahami sulase ja tema mehed.

⁵⁹Ut queßxchakßrabi lix Rebeca rochben jun lix môs ixk li quixcßam chirix. Queßxchakßrabi ajcuiß lix môs laj Abraham ut eb li rochben.

⁶⁰Ja nad õnnistasid Rebekat ning ütlesid temale: 'Õeke, sinust tulgu tuhat korda kümme tuhat, ja sinu sugu vallutagu oma vihameeste väravad!'

⁶⁰Queßxye re lix Rebeca: —Li Kâcuaß Dios taxak chi-osobtesînk âcue. Ut cheßcuânk taxak nabal lâ cualal âcßajol. Ut nimak taxak xcuanquil eb lâ cualal âcßajol li teßcuânk chiruheb li xicß teßilok reheb aßan, chanqueb re.

⁶¹Siis Rebeka ja tema tüdrukud tõusid, istusid kaamelite selga ning järgnesid mehele. Nõnda võttis sulane Rebeka ja läks.

⁶¹Lix Rebeca ut lix môs ixk queßtakeß chirixeb li camellos ut queßcôeb chirix lix môs laj Abraham.

⁶²Iisak aga oli tulemas Lahhai-Roi kaevu poolt, sest ta elas Lõunamaal.

⁶²Laj Isaac nacuan saß li naßajej Neguev. Quicuulac cuan cuiß li yußam haß “Li yoßyôquil Dios li na-iloc cue” xcßabaß. Chirix aßan quisukßi cuißchic saß rochoch.

⁶³Ja Iisak oli vastu õhtut läinud väljale mõtisklema; ja kui ta oma silmad üles tõstis ja vaatas, ennäe, siis tulid kaamelid.

⁶³Nak qui-ecuu, laj Isaac cô chi bêc saß cßalebâl. Ut nak qui-iloc saß be, quiril nak yôqueb chak chi nachßoc li camellos.

⁶⁴Kui Rebeka oma silmad üles tõstis ja nägi Iisakit, siis ta laskus kaameli seljast

⁶⁴Lix Rebeca quiril nak yô chak chi châlc jun li cuînk, ut quicube chirix li camello.

⁶⁵ning küsis sulaselt: 'Kes on see mees, kes meile väljal vastu tuleb?' Ja sulane vastas: 'See on mu isand!' Siis Rebeka võttis loori ja kattis ennast.

⁶⁵Quixpatzß re lix môs laj Abraham: —¿Ani li cuînk li yô chak chi châlc? chan. Li môs quixye re: —Aßan laj Isaac li ralal lin patrón, chan. Lix Rebeca quixhel lix tßicr saß xjolom ut quixtzßap li ru.

⁶⁶Ja sulane jutustas Iisakile kõigest, mis ta oli teinud.

⁶⁶Nak queßxcßul rib saß be, lix môs laj Abraham quixserakßi re laj Isaac chixjunil li cßaßru quixbânu saß xtenamit lix Rebeca.Ut laj Isaac quixcßam lix Rebeca chokß rixakil saß rochoch lix naß camenak. Laj Isaac cßajoß nak quixra lix Rebeca. Ut riqßuin aßan quicßojla xchßôl ut incßaß chic quirahoß xchßôl xban xcamic lix naß.

⁶⁷Ja Iisak viis Rebeka oma ema Saara telki; ja ta võttis Rebeka, see sai tema naiseks ja ta armastas teda. Nõnda leidis Iisak troosti pärast oma ema surma.

⁶⁷Ut laj Isaac quixcßam lix Rebeca chokß rixakil saß rochoch lix naß camenak. Laj Isaac cßajoß nak quixra lix Rebeca. Ut riqßuin aßan quicßojla xchßôl ut incßaß chic quirahoß xchßôl xban xcamic lix naß.