¹Aga Jaakob elas maal, kus ta isa oli võõrana elanud, Kaananimaal.

¹Laj Jacob quicuan aran Canaán saß li naßajej li quicuan cuiß lix yucuaß.

²Need on Jaakobi suguvõsa lood: Kui Joosep oli seitsmeteistkümneaastane, siis oli ta koos oma vendadega lammaste ja kitsede karjane; tema oli abilisena oma isa naiste Billa ja Silpa poegade juures. Ja Joosep kandis isale ette nende halva kuulsuse.

²Ut joßcaßin nak queßcuan chak li ralal xcßajol laj Jacob. Laj José cuan cuuklaju chihab re, ut aßan natenkßan reheb li ras chi iloc reheb li quetômk. Eb li ras li nequeßochbenin re laj José, aßan eb li ralal laj Jacob riqßuineb lix Bilha ut lix Zilpa. Nak laj José quiril nak incßaß us nequeßxbânu li ras, najitoc chiru lix yucuaß.

³Iisrael armastas Joosepit enam kui kõiki oma poegi, sest ta oli tema vana ea poeg, ja ta tegi temale kirju kuue.

³Laj Israel cßajoß naxra laj José chiruheb li jun chßol chic li ralal xban nak aßan li ralal li quicuan nak ac tîx chic. Laj Israel quixsi jun li rakß laj José xcomon li châbil ut chßinaßus xyîbanquil. Najt rok ut nim rukß.

⁴Kui ta vennad nägid, et nende isa armastas teda enam kui kõiki tema vendi, siis nad vihkasid teda ega suutnud rääkida temaga sõbralikult.

⁴Eb li asbej queßril nak laj José, aßan li kßaxal raro xban li yucuaßbej. Joßcan nak xicß nequeßril laj José ut incßaß chic nequeßâtinac saß xyâlal riqßuin.

⁵Kord nägi Joosep unenäo ja jutustas selle oma vendadele; seejärel hakkasid need teda veel enam vihkama.

⁵Saß jun li kßojyîn laj José quimatqßuec. Ut quixserakßi reheb li ras li cßaßru quiril saß lix matcß. Nak queßrabi li cßaßru quixye laj José, kßaxal cuißchic xicß queßril.

⁶Ta nimelt ütles neile: 'Kuulge ometi seda unenägu, mis ma unes nägin!

⁶Aßan aßin li quixye laj José reheb li ras: —Bânuhomak usilal, abihomak ut tinye êre li cßaßru xinmatqßue.

⁷Jah, vaadake, me olime väljal vihke sidumas, ja ennäe, minu vihk tõusis üles ning jäigi püsti seisma. Aga vaata, teie vihud ümbritsesid seda ja kummardasid minu vihu ees.'

⁷Lâin xcuil saß lin matcß nak yôco chixbacßbal chi jôb li trigo. Ut li jun jôb li cue quicuacli ut quixxakab rib aran. Eb li jûnk jôb êre queßxsut li cue ut queßxcßutzub rib chiru li cue nak quicuil, chan laj José.

⁸Siis ta vennad ütlesid temale: 'Kas sina tahad saada meile kuningaks ja hakata meie üle valitsema?' Ja nad vihkasid teda veelgi enam tema unenägude ja kõnede pärast.

⁸Eb li ras queßxye re: —¿Ma nacacßoxla nak lâat tat-oc chi taklânc saß kabên? Ut, ¿ma nacacßoxla nak lâo takaqßue kib rubel âtakl? chanqueb re. Ut kßaxal cuißchic xicß queßril laj José xban li cßaßru quixye ut xban li cßaßru quixmatqßue.

⁹Ja ta nägi veel teise unenäo, jutustas selle oma vendadele ja ütles: 'Vaata, ma nägin veel ühe unenäo, ja ennäe, päike, kuu ja üksteist tähte kummardasid minu ees.'

⁹Laj José quimatqßuec cuißchic ut quixserakßi reheb li ras. Quixye reheb: —Abihomak cuißchic lâex li cßaßru xcuil saß lin matcß. Lâin xcuil ru li sakße ut li po ut xcuil ajcuiß junlaju li chahim. Eb aßan queßxcuikßib rib chicuu nak xcuil, chan reheb li ras.

¹⁰Aga kui ta seda jutustas oma isale ja vendadele, siis ta isa sõitles teda ning ütles temale: 'Mis unenägu see küll on, mis sa nägid! Kas mina ja su ema ja vennad tõesti peame tulema ja sinu ees maani kummardama?'

¹⁰Ut quixserakßi ajcuiß re lix yucuaß. Lix yucuaß quixchßila aßan ut quixye re: —¿Cßaßru xyâlal li nacamatqßue? ¿Ma aßan naraj naxye nak lâin ut lâ naß joß eb ajcuiß lâ cuas takacuikßib kib châcuu? chan re laj José.

¹¹Ta vennad said temale kadedaks, aga ta isa pidas meeles selle loo.

¹¹Eb li ras cßajoß nak nequeßxcakali riqßuin li cßaßak re ru aßin. Ut lix yucuaß qui-oc chi cßoxlac chirix li quixmatqßue.

¹²Kord olid ta vennad läinud Sekemisse oma isa karja hoidma.

¹²Saß jun li cutan eb li ras laj José queßcôeb Siquem chixberesinquileb lix quetômk lix yucuaßeb.

¹³Ja Iisrael ütles Joosepile: 'Eks ole su vennad Sekemis karja hoidmas? Tule, ma läkitan sind nende juurde!' Ja tema vastas: 'Siin ma olen!'

¹³Laj Israel quixye re laj José: —Eb lâ cuas yôqueb chak chixberesinquil lin quetômk aran Siquem. Lâin tincuaj nak tatxic chirilbaleb, chan. Ut laj José quixye: —Us. Lâin tinxic, chan.

¹⁴Siis ta ütles temale: 'Mine ometi vaatama, kas su vendade käsi käib hästi ja kas kari on korras, ja too mulle sõna!' Ta läkitas teda Hebroni orust ja ta tuli Sekemisse.

¹⁴Ut laj Israel quixye re: —Ayu. Toxâcuileb chak chanru cuanqueb lâ cuas joß eb ajcuiß li quetômk. Chirix aßan tatsukßîk chak chixyebal cue chanru cuanqueb, chan laj Israel. Laj José qui-el saß li ru takßa re Hebrón ut cô toj saß li naßajej Siquem.

¹⁵Ja üks mees kohtas teda, kui ta oli väljal ümber ekslemas. Ja mees küsis temalt, öeldes: 'Mida sa otsid?'

¹⁵Laj José yô chixbeninquil rib saß cßalebâl chixsicßbaleb li ras nak quixcßul jun li cuînk. Li cuînk quixpatzß re: —¿Cßaßru yôcat arin? chan.

¹⁶Ja tema vastas: 'Ma otsin oma vendi. Ütle mulle ometi, kus nad karja hoiavad?'

¹⁶Laj José quixye re: —Lâin yôquin chixsicßbaleb li cuas li yôqueb chixberesinquil lix quetômk lin yucuaß. Chacuy inmâc tinpatzß âcue, ¿ma incßaß xacuileb ru li cuas arin? Bânu usilal, ye cue bar cuanqueb, chan re.

¹⁷Ja mees ütles: 'Nad on siit edasi läinud, sest ma kuulsin neid ütlevat: Läki Dotanisse!' Ja Joosep läks järele oma vendadele ning leidis nad Dotanis.

¹⁷Li cuînk quixye re: —Eb lâ cuas ac xeßcôeb. Lâin xcuabi nak yôqueb xyebal nak teßxic saß li naßajej Dotán, chan li cuînk. Ut laj José yal jun nak cô Dotán ut aran coxtauheb li ras.

¹⁸Aga nad nägid teda kaugelt ja enne kui ta jõudis nende juurde, võtsid nad õelalt nõuks ta tappa.

¹⁸Yô chak chi châlc chi najt laj José nak qui-ileß xbaneb li ras. Ut eb aßan queßoc chixcßoxlanquil chanru nak teßxcamsi aßan.

¹⁹Nad ütlesid üksteisele: 'Näe, sealt tuleb see unenägude sepitseja!

¹⁹Queßxye chi ribileb rib: —Cueß chak li namatqßuec.

²⁰Tulgem nüüd, tapkem ta ära, visakem ta mõnda kaevu ja öelgem, et kuri loom sõi tema ära! Siis saame näha, mis ta unenäod tähendavad!'

²⁰Châlk cuan. Hôn nakacamsi. Ut takacut saß junak jul. Ut takaye nak mâre junak joskß aj xul xcamsin re. Ut takil cßaßru tâcanâk cuiß lix matcß, chanqueb chi ribileb rib.

²¹Kui Ruuben seda kuulis, siis ta tahtis teda nende käest päästa ja ütles: 'Ärgem võtkem temalt hinge!'

²¹Nak laj Rubén quirabi aßin, quiraj raj xcolbal laj José saß rukßeb. Ut quixye reheb: —Incßaß naru takacamsi li kîtzßin, chan.

²²Ja Ruuben ütles neile: 'Ärge valage verd, visake ta siia kõrbes olevasse kaevu, aga ärge pange oma kätt tema külge!' Sest ta tahtis tema päästa nende käest ja saata tagasi isa juurde.

²²Incßaß takisi xquiqßuel. Mêbânu raylal re. Cutumak saß li jul li cuan arin saß li chaki chßochß, chan laj Rubén. Aßan cuan saß xchßôl nak naru tixcol mokon ut tixcßam cuißchic riqßuin lix yucuaß.

²³Ja kui Joosep tuli oma vendade juurde, siis kiskusid need Joosepil kuue seljast, kirju kuue, mis tal seljas oli,

²³Nak laj José quicuulac riqßuineb li ras, ticto queßrisi lix châbil akß li cuan chirix.

²⁴ning võtsid ja viskasid ta kaevu; aga kaev oli tühi, selles ei olnud vett.

²⁴Queßxchap laj José ut queßxcut chi saß li chaki jul.

²⁵Seejärel nad istusid leiba võtma. Ja kui nad oma silmad üles tõstsid ja vaatasid, ennäe, siis tuli ismaeliitide karavan Gileadist. Nende kaamelid kandsid mitmesugust vaiku, palsamit ja lõhnaainest, ja nad olid sellega teel alla Egiptusesse.

²⁵Chirix chic aßan, queßchunla ut queßoc chi cuaßac. Nak yôqueb chi cuaßac queßril nak yôqueb chi châlc jun chßût eb li cuînk aj ismaelita. Yôqueb chak chi châlc Galaad. Ut chirixeb lix camello yôqueb chak chixcßambal oxib pây ru li sununquil ban re teßxcßayi aran Egipto. Aßin lix cßabaßeb li oxib pây ru chi sununquil ban; aromas, bálsamo ut mirra.

²⁶Ja Juuda ütles oma vendadele: 'Mis kasu sellest on, kui me tapame oma venna ja katame kinni tema vere?

²⁶Laj Judá quixye reheb li ras ut li rîtzßin: —¿Cßaßru aj e nak takacamsi li kîtzßin saß mukmu?

²⁷Tulge, müüme tema ismaeliitidele, aga meie käed ärgu puudutagu teda, sest ta on meie lihane vend!' Ja ta vennad kuulasid teda.

²⁷Kacßayihak reheb laj ismaelita. Kßaxal us nak tîc takacßayi ut incßaß takacamsi xban nak aßan kîtzßin ut kaquiqßuel kib chi kibil kib, chan laj Judá. Ut eb li ras ut eb li rîtzßin queßxcßul xchßôl li quixye.

²⁸Kui siis Midjani mehed, kaupmehed, mööda läksid, tõmbasid nad Joosepi kaevust välja ja müüsid Joosepi kahekümne hõbetüki eest ismaeliitidele; ja need viisid Joosepi Egiptusesse.

²⁸Nak yôqueb chi numecß saß li naßajej aßan eb laj madianita rochbeneb laj ismaelita, eb li ras laj José queßrisi saß li jul ut queßxcßayi reheb laj ismaelita. Junmay ajcuiß chi tumin plata queßxcßayi cuiß laj José. Ut chirix aßan, queßxcßam toj Egipto.

²⁹Kui Ruuben tuli tagasi kaevu juurde, vaata, siis ei olnud Joosepit enam kaevus. Siis ta käristas oma riided lõhki

²⁹Nak quisukßi laj Rubén chirilbal saß li jul, quiril nak mâ ani chic laj José. Cßajoß nak qui-oc xcßaßux ut quixkßichi li rakß xban xrahil xchßôl.

³⁰ja läks tagasi oma vendade juurde ning ütles: 'Poissi ei ole enam! Ja mina, kuhu ma nüüd lähen?'

³⁰Laj Rubén cô riqßuineb li rîtzßin ut quixye reheb: —Anakcuan mâ ani chic li kîtzßin saß li jul. ¿Cßaßru târûk tinbânu anakcuan? chan.

³¹Siis nad võtsid Joosepi kuue ja tapsid ühe siku ning kastsid kuue verre.

³¹Ut eb li asbej queßxcamsi jun li chßina chibât ut saß lix quiqßuel li chibât li queßxcamsi queßxchßulaqui lix châbil akß laj José.

³²Ja nad saatsid kirju kuue, tulid oma isa juurde ning ütlesid: 'Selle me leidsime! Tunnista nüüd, kas see on su poja kuub või mitte?'

³²Ut li rakß laj José li chßulaquinbil saß li quicß, queßxcßam riqßuin lix yucuaß. Ut queßxye re: —Il li xkatau chak, at kayucuaß. Joß li aßin anchal lix châbil akß lâ cualal, chanqueb re.

³³Ja ta tundis selle ära ning ütles: 'See on mu poja kuub! Kuri loom on ta ära söönud, Joosep on tõesti maha murtud!'

³³Laj Jacob ticto quixnau ru li rakß aßan, ut quixye reheb: —Ay, aßin tzßakal rakß li cualal nacuil. Mâre junak joskß aj xul xtißoc re ut x-osoß chi junaj cua, chan laj Jacob.

³⁴Ja Jaakob käristas oma riided lõhki, kinnitas kotiriide niuete ümber ja leinas oma poega kaua aega.

³⁴Laj Jacob quixkßichi li rakß li cuan chirix xban xrahil saß xchßôl chirix lix camic li ralal. Ut quixqßue li kßesnal ru tßicr chirix chanchan coxtal retalil nak ra saß xchßôl. Najt quicuan li rakß aßan chirix ut incßaß quinumeß xrahil saß xchßôl.

³⁵Kõik ta pojad ja tütred püüdsid teda trööstida, kuid ta ei lasknud ennast trööstida, vaid ütles: 'Ma lähen tõesti leinates oma poja juurde hauda!' Ja tema isa nuttis teda taga.

³⁵Ut chixjunileb li ralal xcßajol queßoc chixcßojobanquil xchßôl lix yucuaßeb. Abanan laj Jacob incßaß quixcßojob xchßôl ut quixye: —Lâin incßaß tâcßojlâk inchßôl chalen nak tincâmk ut tintau li cualal li ac camenak, chan. Ut li yucuaßbej junelic nayâbac chirix laj José.Nak queßcuulac aran Egipto eb laj madianita rochbeneb laj ismaelita queßxcßayi cuißchic laj José re jun li cuînk aj Potifar xcßabaß. Laj Potifar aßan li natenkßan re laj faraón chixtaklanquileb li soldado. Ut laj faraón, aßan li acuabej re li nimla tenamit Egipto.

³⁶Aga midjanlased müüsid tema Egiptuses Pootifarile, vaarao hoovkondlasele, ta ihukaitse pealikule.

³⁶Nak queßcuulac aran Egipto eb laj madianita rochbeneb laj ismaelita queßxcßayi cuißchic laj José re jun li cuînk aj Potifar xcßabaß. Laj Potifar aßan li natenkßan re laj faraón chixtaklanquileb li soldado. Ut laj faraón, aßan li acuabej re li nimla tenamit Egipto.