¹Siis Joosep langes oma isa palge vastu, nuttis tema kohal ja suudles teda.

¹Nak quiril nak camenak chic lix yucuaß, laj José ticto quixkßalu ut quirutzß ru ut quiyâbac.

²Ja Joosep käskis oma teenistuses olevaid arste tema isa palsameerida; ja arstid palsameerisid Iisraeli.

²Tojoßnak quixtakla xbokbaleb lix môs li nequeßbanoc camenak re nak incßaß tâchuhokß. Ut eb aßan queßxban li camenak re nak incßaß tâchuhokß.

³Selleks kulus nelikümmend päeva, sest nii palju päevi kulub palsameerimiseks; ja egiptlased nutsid teda seitsekümmend päeva.

³Caßcßâl cutan tzßakal queßxban cuiß li camenak. Ut eb laj Egipto lajêb xcâcßâl cutan queßrahoß saß xchßôl xban xcamic laj Jacob.

⁴Kui tema nutupäevad olid möödunud, siis Joosep rääkis vaarao hoovkonnaga, öeldes: 'Kui ma nüüd teie silmis olen armu leidnud, siis rääkige vaarao kõrva ees ja öelge:

⁴Ut nak quirakeß li lajêb xcâcßâl cutan nak raheb saß xchßôl xban xcamic lix yucuaßeb, laj José quiâtinac riqßuineb li cuanqueb saß rochoch laj faraón. Quixye reheb, —Cui niquinêra, têbânu li usilal aßin cue. Tex-âtinak chicuix riqßuin laj faraón.

⁵Minu isa laskis mind vanduda, öeldes: Vaata, ma suren. Mata mind mu hauda, mille ma enesele olen kaevanud Kaananimaal! Ma tahaksin nüüd minna, oma isa matta ja siis tagasi tulla.'

⁵Ut têye re chi joßcaßin: Junxil nak toj yoßyo lin yucuaß, lâin xinbânu li juramento riqßuin. Ut lin yucuaß quixye cue, “Chi sêb nincam,” chan cue. “Tâbânu li usilal. Tinâmuk chak aran Canaán saß li naßajej li ac becbil inban junxil saß li ochoch pec li cuan Macpela,” chan cue lin yucuaß nak toj yoßyo. Ut anakcuan tintzßâma usilal chêru nak têye re laj faraón nak tinixcanab chi xic aran chixmukbal inyucuaß camenak. Caßaj cuiß toxinmuk chak lin yucuaß ut tinsukßîk cuißchic arin, chan laj José reheb.

⁶Ja vaarao ütles: 'Mine ja mata oma isa, nõnda nagu ta sind on lasknud vanduda!'

⁶Nak laj faraón quirabi resil nak târaj xic laj José, quixye: —Us. Ayu. Muk chak lâ yucuaß joß xtzßâma châcuu, chan laj faraón.

⁷Ja Joosep läks oma isa matma; ja temaga koos läksid kõik vaarao sulased, tema hoovkonna vanemad ja kõik Egiptusemaa vanemad,

⁷Ut laj José cô chixmukbal lix yucuaß. Numtajenak xqßuialeb li queßcôeb chirix. Queßcôeb laj tenkßom re laj faraón, joß ajcuiß li cuan xcuanquil saß rochoch laj faraón. Queßcôeb ajcuiß li nînkeb xcuanquil saß li tenamit Egipto.

⁸ja kogu Joosepi pere ja tema vennad ja ta isa pere; ainult oma väetid lapsed ja lambad, kitsed ja veised jätsid nad Gooseni maakonda.

⁸Queßcôeb ajcuiß chixjunileb li cuanqueb saß rochoch laj José. Queßcôeb li ras ut li rîtzßin laj José. Queßcôeb ajcuiß li cuanqueb saß rochoch lix yucuaß camenak. Caßaj chic eb li cocßal ut li quetômk queßcana saß li tenamit Gosén.

⁹Ja temaga koos läksid niihästi vankrid kui ratsanikud, ja see oli väga suur karavan.

⁹Queßcôeb ajcuiß nabal li soldados saß eb li carrêt ut nabaleb ajcuiß queßcôeb chirix cacuây. Chi joßcaßin numtajenak xqßuialeb laj mukunel li queßcôeb.

¹⁰Kui nad jõudsid Atadi rehealuse juurde, mis on teisel pool Jordanit, siis nad panid seal toime väga suure ja mõjuva leinakaebuse, ja ta pidas oma isa peiesid seitse päeva.

¹⁰Queßcuulac jun pacßal li nimaß Jordán saß li naßajej li nequeßtenoc cuiß trigo. Laj êchal re li naßajej aßan, aßan aj Atad xcßabaß. Ut aran laj José queßxyoßle cuißchic cuukub cutan lix yucuaß camenak. Ut nequeßhuyhut chi yâbac xban xrahileb xchßôl.

¹¹Kui maa elanikud, kaananlased, nägid neid peiesid Atadi rehealuse juures, siis nad ütlesid: 'Need on egiptlastel suured peied.' Seepärast pandi sellele paigale nimeks Aabel-Mitsraim; see on teisel pool Jordanit.

¹¹Nak eb laj cananeo queßril nak yôqueb chi yoßlecß cuukub cutan, queßxye, —Aßan jun nimla rahil chßôlejil chokß reheb laj Egipto, chanqueb. Xban aßan queßxqßue Abel-mizraim chokß xcßabaß li naßajej aßan. Li naßajej aßan cuan jun pacßal li nimaß Jordán.

¹²Ja ta pojad tegid temaga nõnda, nagu ta neid oli käskinud:

¹²Queßxbânu li ralal laj Jacob joß li quixtzßâma chiruheb.

¹³ta pojad viisid tema Kaananimaale ja matsid ta Makpela välja koopasse Mamre kohal, mille Aabraham koos väljaga oli ostnud pärandhauaks hett Efronilt.

¹³Queßxpako lix caxonil lix yucuaß saß xbêneb lix tel ut queßxcßam aran Canaán. Ut queßxmuk aßan saß li ochoch pec li cuan Macpela, li cuan jun pacßal Mamre. Aßan li muklebâl li quixlokß laj Abraham junxil riqßuin laj Efrón laj hitita.

¹⁴Ja Joosep läks tagasi Egiptusesse, tema ja ta vennad ja kõik, kes koos temaga olid läinud ta isa matma, pärast seda kui ta oma isa oli matnud.

¹⁴Nak quirakeß li mukuc, laj José quisukßi cuißchic Egipto rochbeneb li ras ut li rîtzßin. Queßsukßi ajcuiß chak chixjunileb li joß qßuial li queßcuulac chirix chixmukbal lix yucuaß.

¹⁵Kui Joosepi vennad nägid, et nende isa oli surnud, siis nad ütlesid: 'Kui Joosep meid nüüd vihkab ja tõesti tasub meile kätte kõige kurja eest, mis me temale oleme teinud?'

¹⁵Chirix lix camic li yucuaßbej, eb li ras laj José queßoc chi cßoxlac ut queßxye chi ribileb rib: —Anakcuan mâre xicß chic toril laj José. Mâre tixye ke nak tento takatoj rix li kamâc li kabânu chak re junxil, chanqueb.

¹⁶Ja nad käskisid Joosepile öelda: 'Su isa andis käsu, enne kui ta suri, ja ütles:

¹⁶Eb aßan queßxye re laj José: —Nak toj yoßyo li kayucuaß, aßan x-âtinac kiqßuin ut xye ke nak takaye âcue li râtin.

¹⁷Öelge Joosepile nõnda: Anna ometi andeks oma vendade üleastumine ja patt, et nad sulle on kurja teinud! Seepärast anna siis nüüd andeks oma isa Jumala sulaste üleastumine!' Ja Joosep nuttis, kui temale seda räägiti.

¹⁷Aßin li râtin li kayucuaß. “Tintzßâma châcuu nak tâcuy xmâqueb lâ cuas riqßuin li cßaßru xeßxbânu chak âcue junxil,” chan ke. Ut anakcuan lâo yôco chixtzßâmanquil châcuu. Lâo nakanau nak yibru kabânu chak âcue junxil. Lâo nakalokßoni li Dios li quixlokßoni li kayucuaß camenak, chanqueb re laj José. Nak laj José quirabi li râtineb li ras, quiyâbac.

¹⁸Siis tulid ka Joosepi vennad ise, heitsid maha ta ette ja ütlesid: 'Vaata, me jääme sulle orjadeks!'

¹⁸Eb li ras laj José queßjiloc chixcßatk. Queßxcuikßib rib saß chßochß chiru ut queßxye re, —Anakcuan lâo cuanco arin ut takaqßue kib rubel âtakl, chanqueb re laj José.

¹⁹Aga Joosep vastas neile: 'Ärge kartke! Kas mina olen Jumala asemik?

¹⁹Ut laj José quixye reheb: —Mexxucuac. ¿Ma lâin ta biß li Kâcuaß Dios chi rakoc âtin saß êbên? chan.

²⁰Te mõtlesite küll mu vastu kurja, aga Jumal pööras selle heaks, et teha, mis tänapäeval ongi tehtud: hoida palju rahvast elus.

²⁰Relic chi yâl nak lâex xeyâba li incßaß us saß inbên. Abanan li Kâcuaß Dios xjal ru chokß usilal. Xban nak cuanquin arin lâin, nabaleb toj yoßyôqueb inban. Nabal li tenamit xeßcoleß saß incßabaß lâin nak xcuan li cueßej.

²¹Ja nüüd ärge kartke, mina toidan teid ja teie väeteid lapsi!' Ja ta trööstis ning rahustas neid.

²¹Anakcuan mexxucuac chic lâex. Lâin chic tin-ilok êre ut tinqßue ajcuiß li cßaßru tâpaltok êre, joß ajcuiß reheb lê cocßal, chan laj José. Ut laj José quixcßojobeb xchßôl li ras nak quiâtinac riqßuineb saß usilal.

²²Ja Joosep jäi Egiptusesse, tema ja ta isa pere. Ja Joosep elas saja kümne aastaseks.

²²Laj José quicana saß li tenamit Egipto. Aran ajcuiß queßcana chixjunileb li ralal xcßajol lix yucuaß camenak. Chixjunil lix chihab laj José, aßan jun ciento riqßuin lajêb chihab.

²³Ja Joosep nägi Efraimi lapsi kolm põlve; ka Manasse pojast Maakirist sündis lapsi Joosepi põlvede peale.

²³Chiru laj José queßyoßla lix cocßal laj Efraín, joß ajcuiß lix cocßal laj Maquir li ralal laj Manasés. Laj Maquir, aßan li ri laj José. Lix cocßal laj Maquir chanchan ajcuiß ralal laj José nak narileb.

²⁴Ja Joosep ütles oma vendadele: 'Mina suren, aga Jumal hoolitseb kindlasti teie eest ja viib teid siit maalt sellele maale, mille ta vandega on tõotanud anda Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile!'

²⁴Saß jun li cutan, laj José quixye reheb li ras: —Lâin chi sêb nincam. Li Kâcuaß Dios tâilok êre chi junelic. Ut aßan tâisînk êre saß li tenamit aßin ut texcßam cuißchic saß li tenamit Canaán. Aßan li chßochß li yechißinbil chak najter xban li Kâcuaß Dios reheb laj Abraham, laj Isaac ut laj Jacob, chan.

²⁵Ja Joosep vannutas Iisraeli poegi, öeldes: 'Kui Jumal tõesti hoolitseb teie eest, siis viige ka minu luud siit ära!'

²⁵Laj José quixye ajcuiß reheb: —Anakcuan lâex têbânu junak li juramento cuiqßuin. Nak li Kâcuaß Dios texrisi saß li tenamit aßin, têbânu usilal, têcßam lin bakel chêrix nak texxic, chan laj José. Ut eb li ras laj José queßxcßul xchßôl li juramento li quixye reheb.Laj José jun ciento riqßuin lajêb chihab cuan re nak quicam. Ut eb aßan queßxban li camenak José re nak incßaß tâchuhokß. Ut queßxqßue saß xcaxonil aran Egipto.

²⁶Ja Joosep suri, sada kümme aastat vana, ja ta palsameeriti ja pandi kirstu Egiptuses.

²⁶Laj José jun ciento riqßuin lajêb chihab cuan re nak quicam. Ut eb aßan queßxban li camenak José re nak incßaß tâchuhokß. Ut queßxqßue saß xcaxonil aran Egipto.