1Siis Jumal mõtles Noale ja kõigile metsloomadele ja kõigile kariloomadele, kes temaga laevas olid; ja Jumal laskis tuult puhuda üle maa ja vesi alanes.
1Li Dios quixtokßoba ru laj Noé joß ajcuiß chixjunileb li xul li cuanqueb saß li jucub cab. Quixtakla jun nimla ikß saß xbên li ruchichßochß ut qui-oc chi chakic li haß.
2Ja sügavuse allikad ja taevaluugid suleti, ja sadu taevast keelati.
2Quixcanab êlc li haß saß li chßochß ut incßaß chic quixqßue li hab.
3Ja vesi taganes maa pealt, taganes üha, ja saja viiekümne päeva pärast oli vesi vähenenud.
3Timil timil quichakic li haß saß ruchichßochß. Chiru jun ciento riqßuin mero ciento cutan li haß yô chi sâc.
4Ja seitsmenda kuu seitsmeteistkümnendal päeval peatus laev Ararati mägede kohal.
4Saß li cuuklaju xbe li xcuuk li po re li chihab aßan, li jucub cab coxhilânk saß xbên li tzûl Ararat xcßabaß.
5Ja vesi vähenes üha kümnenda kuuni; kümnenda kuu esimesel päeval paistsid mägede tipud.
5Yô chi chakic li haß ut toj saß li xbên li cutan re li xlaje li po quilajeßcßutun xbên eb li tzûl.
6Ja kui nelikümmend päeva oli möödunud, siis Noa avas laeva akna, mille ta oli teinud,
6Nak ac xnumeß caßcßâl cutan chic laj Noé quixte lix ventanil li jucub cab li quixyîb.
7ja laskis välja ühe kaarna; see lendas sinna ja tänna, kuni vesi maa pealt oli kuivanud.
7Quirachßab jun li xul tzßok xcßabaß. Li xul aßan yô chi rupupic saß xbên li haß toj retal nak quichakic li haß saß xbên li chßochß.
8Siis ta laskis enese juurest välja ühe tuvi, et näha, kas vesi on maa pealt kahanenud.
8Mokon chic laj Noé quirachßab jun li paloma re nak tixnau ma yô chi chakic li haß saß xbên li chßochß.
9Aga tuvi ei leidnud oma jalavarvastele puhkepaika ja tuli tagasi tema juurde laeva, sest vesi oli veel kogu maa peal; siis ta pistis oma käe välja ja võttis tema ning pani enese juurde laeva.
9Li paloma quisukßi cuißchic saß li jucub cab xban nak incßaß quixtau bar tixcßochob rib xban nak toj cuan li haß saß xbên li ruchichßochß. Laj Noé quixyeß li rukß. Quixchap li paloma ut quirocsi cuißchic saß li jucub cab.
10Ja ta ootas veel teist seitse päeva ning laskis taas ühe tuvi laevast välja.
10Quiroybeni cuukub cutan chic ut quirachßab cuißchic li paloma re nak tixnau ma yô chi chakic li haß.
11Ja õhtul tuli tuvi tema juurde, ja vaata, tal oli nokas õlipuu haljas leht. Siis Noa mõistis, et vesi oli maa pealt kahanenud.
11Ecuu quisukßi chak li paloma. Quixcßam chak saß ruch re jun xxak li cheß olivo xcßabaß. Chi joßcan laj Noé quixnau nak ac yô chi sâc li haß saß ruchichßochß.
12Ja ta ootas veel teist seitse päeva ning laskis ühe tuvi välja, aga see ei tulnud enam tagasi tema juurde.
12Quiroybeni cuukub cutan chic ut quirachßab cuißchic li paloma. Cô li paloma ut incßaß chic quisukßi chak riqßuin laj Noé.
13Ja kuuesaja esimesel Noa eluaastal, esimese kuu esimesel päeval, oli vesi maa pealt kuivanud. Ja Noa võttis ära laeva katuse ja vaatas, ja ennäe, maapind oli tahenenud.
13Cuakib ciento chihab riqßuin jun chihab cuan re laj Noé nak quichakic li haß. Saß li xbên cutan re li xbên po laj Noé quixte lix tzßapbal re li jucub cab ut qui-iloc chirix cab. Quiril nak ac xchakic li haß saß ruchichßochß.
14Ja teise kuu kahekümne seitsmendal päeval oli maa täiesti kuiv.
14Saß li cuukub xcaßcßâl xbe li xcab po ac xchakic chi us li ruchichßochß.
15Ja Jumal kõneles Noaga ning ütles:
15Li Dios quiâtinac riqßuin laj Noé ut quixye re:
16'Mine laevast välja, sina ja su naine ja su pojad ja su poegade naised koos sinuga!
16—Anakcuan tat-êlk saß li jucub cab âcuochben lâ cuixakil. Ut teßêlk ajcuiß lâ cualal rochbeneb li rixakileb.
17Kõik loomad, kes su juures on, kõik liha, niihästi linnud kui loomad, ja kõik roomajad, kes maa peal roomavad, vii enesega koos välja, et nad sigineksid maa peal, oleksid viljakad ja et neid maa peale saaks palju!'
17Tâcuisiheb ajcuiß chixjunileb li xul li joß qßuial li cuanqueb saß li jucub cab âcuochben. Tâcuisiheb li xul li nequeßrupupic ut eb li xul li nequeßbêc, joß ajcuiß li xul li nequeßxjucuqui rib saß chßochß. Teßêlk re nak teßqßuiânk ut teßpucßânk saß ruchichßochß, chan li Dios.
18Ja Noa läks välja ja ta pojad ja ta naine ja ta poegade naised koos temaga.
18Ut qui-el laj Noé saß li jucub cab rochben li rixakil. Ut queßel ajcuiß li ralal rochbeneb li rixakil.
19Kõik loomad, kõik linnud ja kõik roomajad, kes liiguvad maa peal, läksid laevast välja sugukondade kaupa.
19Queßel ajcuiß chixjunileb li xul li nequeßrupupic ut li nequeßbêc, joß eb ajcuiß li xul li nequeßxjucuqui rib saß chßochß. Quilajeßel chi jûnk chßûtal chixjunileb li xul, aß yal cßaßru chi xulil.
20Ja Noa ehitas Issandale altari ja võttis kõigist puhtaist loomadest ja kõigist puhtaist lindudest ning ohverdas altaril põletusohvreid.
20Laj Noé quixyîb jun artal riqßuin tusbil pec re xlokßoninquil li Kâcuaß Dios. Ut quixchapeb li xul, li nequeßbêc joß ajcuiß li nequeßrupupic, saß xyânkeb li xul li natißeß xtibeleb. Ut quixcßateb saß xbên li artal chokß xmayej chiru li Kâcuaß Dios.
21Ja Issand tundis meeldivat lõhna ja Issand mõtles oma südames: 'Ma ei nea enam maad inimese pärast, sest inimese südame mõtlemised on kurjad ta lapsepõlvest peale; ma ei hävita ka enam kõike, mis elab, nõnda nagu ma olen teinud.
21Lix bôc li cßatbil mayej quicuulac riqßuin li Dios ut quicuulac chiru lix sununquil. Li Dios quixye saß xchßôl: —Mâ jun cua chic tintzßektâna li ruchichßochß xbaneb li cristian. Ac reheb li cristian nak aj mâqueb. Mâ jun sut chic tinsach ruheb chixjunileb li cuanqueb saß ruchichßochß riqßuin butßi haß.Joß najtil chic tâcuânk li ruchichßochß junelic tâcuânk li âuc. Tâcuânk kßoloc. Tâcuânk li que ut tâcuânk li tik. Tâcuânk li sakßehil ut tâcuânk li habalkße. Tâcuânk li cutan ut tâcuânk li kßojyîn. Incßaß teßpaltok chiruheb, chan li Dios.
22Niikaua kui püsib maa, ei lõpe külv ega lõikus, külm ega kuum, suvi ega talv, päev ega öö.'
22Joß najtil chic tâcuânk li ruchichßochß junelic tâcuânk li âuc. Tâcuânk kßoloc. Tâcuânk li que ut tâcuânk li tik. Tâcuânk li sakßehil ut tâcuânk li habalkße. Tâcuânk li cutan ut tâcuânk li kßojyîn. Incßaß teßpaltok chiruheb, chan li Dios.