¹Kui Iisrael oli noor, siis ma armastasin teda ja ma kutsusin oma poja Egiptusest.

¹Nak toj sâjeb chak li ralal xcßajol laj Israel, lâin quinraheb. Ut nak cuanqueb chak Egipto, quinbokeb li cualal incßajol.

²Mida rohkem neid kutsuti, seda rohkem nad läksid eest ära, ohverdasid baalidele ja suitsutasid nikerdatud kujudele.

²Lâin xcuaj raj nak xeßchal cuiqßuin, abanan nak xinbokeb, kßaxal cuißchic xineßxtzßektâna. Chiruheb chic laj Baal nequeßmayejac ut chiruheb li yîbanbil dios nequeßxcßat lix pomeb.

³Mina õpetasin Efraimi käima, võtsin nad oma kätele, aga nad ei mõistnud, et ma tahtsin neid terveks teha.

³Lâin xincßutuc bêc chiruheb li ralal xcßajol laj Efraín. Chanchan nak xinchßiloheb nak xincßut lix yâlal chiruheb. Ut incßaß xeßxqßue retal nak lâin nin-iloc reheb.

⁴Ma tõmbasin neid inimlike sidemetega, armastuse paeltega; ma olin neile nagu ikke kergitajaks nende kaela pealt; ma kummardasin nende juurde ja toitsin neid,

⁴Saß kßunil ut riqßuin rahoc xebincßam cuiqßuin. Saß châbilal xebinberesi. Lâin xcuisi li îk saß xbêneb ut xebinqßue chi cuaßac saß xyâlal.

⁵et nad ei peaks tagasi minema Egiptusemaale. Aga nüüd peab Assur nende kuningaks olema, sest nad on tõrkunud pöördumast.

⁵Abanan incßaß nequeßraj sukßîc cuiqßuin. Xban aßan eb laj Asiria teßnumtâk saß xbêneb ut aßanakeb chic lix reyeb. Chanchan nak queßcuan chak Egipto.

⁶Sellepärast peab mõõk tantsima nende linnades, lõhkuma nende riivid ja neelama nad ära nende kavatsuste pärast.

⁶Tâcuânk li plêt saß lix tenamiteb. Talajeßosokß li tenamit xban li plêt. Eb lin tenamit teßosokß xban nak queßxbânu li cßaßru queßraj xjuneseb.

⁷Minu rahval on kalduvus minust ära pöörduda: kuigi teda kutsutakse ülespoole, ometi ei tõuse neist ükski.

⁷Lin tenamit niquineßxtzßektâna. Junes kßetkßetil chic cuan saß xchßôleb. Usta nequeßxye nak lâin li kßaxal nim incuanquil, abanan mâ jun reheb naqßuehoc incuanquil.

⁸Kuidas ma annaksin sinu ära, Efraim, loovutaksin sinu, Iisrael? Kuidas ma teeksin sind Adma sarnaseks, talitaksin sinuga nagu Seboimiga? Mu süda muutub mu sees, ühtlasi ärkab mu halastus.

⁸¿Chanru nak texincanab êjunes, lâex ralal xcßajol laj Efraín? ¿Chanru nak texinkßaxtesi saß rukßeb li xicß nequeßiloc êre, lâex aj Israel? ¿Ma târûk ta biß texinsach joß xinbânu riqßuineb laj Adma ut riqßuineb laj Zeboim? Lâin cßajoß nak nequexinra. Joßcan nak nayotßeß inchßôl êban.

⁹Ma ei tee teoks oma tulist viha, ma ei hävita enam Efraimi, sest ma olen Jumal, aga mitte inimene, ma olen su keskel Püha, ja ma ei tule põletama.

⁹Lâin incßaß tinbânu li cßaßru quincßoxla xbânunquil êriqßuin nak quechikß xxamlel injoskßil. Lâin incßaß chic texinsach chi junaj cua, lâex aj Efraín, xban nak lâin Diosin. Mâcuaßin yal cuînk. Lâin li Dios Santo li cuanquin saß êyânk. Incßaß tin-oc saß lê tenamit chêsachbal.

¹⁰Nad hakkavad käima Issanda järel, kes möirgab nagu lõvi. Kui tema möirgab, siis tulevad ta pojad värisedes mere poolt.

¹⁰Chanchanakin li cakcoj nak tinjap cue chiruheb li xicß nequeßiloc reheb li cualal incßajol. Sicsotkeb xbaneb xxiu li cualal incßajol nak teßchâlk cuiqßuin saß li oeste li na-oc cuiß li sakße.

¹¹Nad tulevad Egiptusest värisedes nagu linnud ja Assurimaalt nagu tuvid. Ja mina luban neil elada nende oma kodades, ütleb Issand.

¹¹Chanchanakeb laj xicßanel xul nak teßchâlk cuiqßuin saß junpât joß nak queßel chak Egipto. Ut chanchanakeb li mucuy nak teßêlk chak Asiria. Ut lâin tebinqßue cuißchic chi cuânc saß lix naßajeb, chan li Kâcuaß.—Eb li ralal xcßajol laj Efraín junes ticßtißic nequeßxbânu chicuu. Ut eb laj Israel junes balakßic nequeßxbânu. Ut eb laj Judá queßxkßetkßeti ribeb chicuu lâin li tzßakal Dios ut yôqueb chixqßuebal xlokßal li yîbanbil dios.

¹²—Eb li ralal xcßajol laj Efraín junes ticßtißic nequeßxbânu chicuu. Ut eb laj Israel junes balakßic nequeßxbânu. Ut eb laj Judá queßxkßetkßeti ribeb chicuu lâin li tzßakal Dios ut yôqueb chixqßuebal xlokßal li yîbanbil dios.