¹Issand, sina oled mu Jumal, ma tahan sind ülistada, su nime kiita, sest sa oled teinud imet, su otsused muistsest ajast on õiged ja kindlad.

¹At Kâcuaß, lâat lin Dios. Tinqßue âlokßal ut tinnima lâ cßabaß. Xban nak tîc âchßôl, xabânu li sachba chßôlej li xacßûb chak ru xbânunquil najter.

²Sest sa tegid linna kivivaremeks ja kindlustatud linna rusuhunnikuks. Võõraste kants ei ole enam linn, seda ei ehitata iialgi üles.

²Xasacheb ru li xnînkal tenamit ut xajuqßueb li tzßac li sutsu cuiß li nequeßxcol cuiß rib li cuanqueb aran. Xapoß chi junaj cua eb li palacio li queßxyîb li xicß nequeßiloc ke. Ut mâ jokße chic târûk xyîbanquileb.

³Seepärast austab sind vägev rahvas, aga julmade paganate linnad kardavad sind.

³Joßcan nak eb li tenamit li cauheb rib teßxqßue âlokßal. Ut eb li tenamit li kßaxal joskßeb teßxxucua âcuu.

⁴Sest sa oled kindluseks viletsale ja pelgupaigaks vaesele ta kitsikuses, ulualuseks raju eest, varjuks palavuse eest; on ju julmade viha otsekui raju, mis raputab müüri,

⁴Lâat xatenkßaheb li nebaß. Xatenkßaheb li tenkßâc nequeßraj. Xacoleb chiruheb li joskß aj cristian li nequeßrahobtesin reheb. Chanchan nak xacoleb chiru li câk-sut-ikß ut chiru xtikcual li sakße.

⁵otsekui lõõsk põuaajal. Sina vaigistad võõraste möllu, otsekui palavus pilve varjus vaikib julmade võidulaul.

⁵Tâcubsi xcuanquileb li jalan xtenamit joß nak narisi xtikcual li sakße li chok saß junak li naßajej chaki ru. Tâcubsi xcuanquileb li nequeßxnimobresi ribeb.

⁶Ja vägede Issand valmistab sellel mäel kõigile rahvaile võõruspeo rammusate roogadega, võõruspeo laagerdatud veiniga, üdirammusate roogadega, pärmi pealt selitatud veiniga.

⁶Saß li tzûl Sión li Kâcuaß li nimajcual Dios tixbânu jun li nînkße re chixjunileb li xnînkal ru tenamit. Teßxtzaca li châbil tzacaêmk ut teßrucß li châbil vino.

⁷Ta hävitab sel mäel loori, mis looritab kõiki rahvaid, ja katte, mis katab kõiki paganaid.

⁷Nak cuânkeb saß li tzûl Sión li Kâcuaß târisi lix rahileb xchßôl ut li raylal li cuanqueb cuiß. Ut incßaß chic teßrahokß saß xchßôleb.

⁸Ta neelab surma ära igaveseks ajaks. Ja Issand Jumal pühib pisarad kõigilt palgeilt ning kõrvaldab oma rahva teotuse kogu maalt. Jah, Issand on rääkinud!

⁸Li nimajcual Dios târisi xcuanquil li câmc. Tixmes li xyaßal ruheb. Târisi lix xutâneb lix tenamit saß chixjunil li ruchichßochß. Li Kâcuaß, aßan li quiyehoc re aßin.

⁹Ja sel päeval öeldakse: 'Vaata, see on meie Jumal, keda me ootasime, et ta meid päästaks. See on Issand, keda me ootasime, hõisakem ja tundkem rõõmu tema päästest,

⁹Saß li cutan aßan eb li tenamit teßxye: —Relic chi yâl li Kâcuaß, aßan li kaDios. Xkacßojob kachßôl riqßuin ut aßan xcoloc ke. Aßan li Kâcuaß li kaDios. Xkapâb li Dios ut anakcuan aßan xcoloc ke. Joßcan nak sa saß kachßôl, chaßakeb.

¹⁰sest Issanda käsi viibib sellel mäel.' Aga Moab tallatakse maha ta omas paigas, otsekui tallataks õlekubu virtsalompi.

¹⁰Li cuanqueb saß li tzûl Sión li Kâcuaß tâcolok reheb. Abanan eb li tenamit Moab teßsachekß ruheb joß nak nayekßîc li qßuim saß li mul.

¹¹Ja kui ta selle sees sirutab oma käsi otsekui ujuja ujudes, alandatakse ta suurelisus ikkagi, hoolimata ta käte kunstist.

¹¹Teßxyeß li rukßeb re xbânunquil li cßaßru nequeßraj joß nequeßxbânu li nequeßnumxic. Abanan incßaß teßrûk xban nak li Dios tixcubsi xcuanquileb.Li Dios tixsach li nînki cab li nequeßxcol cuiß ribeb joß ajcuiß li tzßac li najt xteram li sutsûqueb cuiß li tenamit. Tixjuqßueb ut tßantßo teßcanâk saß chßochß.

¹²Jah, kindel linn, ta laseb langeda su kaitsvad müürid, alandab, paiskab maha põrmu.

¹²Li Dios tixsach li nînki cab li nequeßxcol cuiß ribeb joß ajcuiß li tzßac li najt xteram li sutsûqueb cuiß li tenamit. Tixjuqßueb ut tßantßo teßcanâk saß chßochß.