¹Kui kuningas Hiskija seda kuulis, siis ta käristas oma riided lõhki, kattis ennast kotiriidega ja läks Issanda kotta.

¹Nak quirabi li cßaßru quixye lix reyeb laj Asiria, li rey Ezequías quixpej li rakß ut quixqßue li kßes ru tßicr chirix retalil lix rahil xchßôl ut cô saß lix templo li Kâcuaß.

²Ja ta läkitas kojaülema Eljakimi, kirjutaja Sebna ja preestrite vanemad, kotiriided seljas, prohvet Jesaja, Aamotsi poja juurde,

²Ut quixtaklaheb riqßuin li profeta Isaías li ralal laj Amoz laj Eliaquim li na-iloc re li palacio rochben laj Sebna laj tzßîb, joß eb ajcuiß li nequeßcßamoc be saß xyânkeb laj tij. Cuan li kßes ru tßicr chirixeb nak queßcôeb.

³et need ütleksid temale: 'Nõnda ütleb Hiskija: See päev on ahastuse, sõitluse ja teotuse päev. Jah, lapsed on küll jõudnud emakasuudmeni, aga sünnituseks ei ole jõudu.

³Queßxye re laj Isaías: —Aßan aßin li naxye laj Ezequías. Chiru li cutan aßin yôco chi cßuluc raylal xban li mâc xkabânu. Yôqueb chikamajecuanquil li xicß nequeßiloc ke ut yôqueb chikahobbal. Yôco chi cßuluc raylal. Chanchano jun li ixk oc re chi qßuirâc ut mâcßaß chic xmetzßêu.

⁴Vahest Issand, su Jumal, kuuleb siiski ülemjoogikallaja sõnu? Tema isand, Assuri kuningas, läkitas ta teotama elavat Jumalat, ja nõuab aru nende sõnade pärast, mida Issand, su Jumal, on pidanud kuulma. Tee siis palvet selle jäägi pärast, kes veel on olemas!'

⁴Lix reyeb laj Asiria quixtakla laj Rabsaces chixhobbal li yoßyôquil Dios. Mâre xrabi ajcuiß li Kâcuaß lâ Dios ut tixqßue taxak chixtojbal xmâc li ani xhoboc re. Chattijok chirixeb li katenamit li joß qßuial chic xeßcana.—

⁵Kui kuningas Hiskija sulased tulid Jesaja juurde,

⁵Eb li nequeßcßanjelac chiru laj Ezequías queßcuulac riqßuin laj Isaías.

⁶siis ütles Jesaja neile: 'Öelge oma isandale nii: Nõnda ütleb Issand: Ära karda sõnade pärast, mida sa oled kuulnud, millega Assuri kuninga poisid mind on teotanud!

⁶Ut laj Isaías quixye reheb: —Joßcaßin têye re laj Ezequías. “Li Kâcuaß naxye âcue nak incßaß tatxucuak xban li cßaßru nequeßxye êre. Matxucuac xban li cßaßru xeßxye re inmajecuanquil eb li nequeßcßanjelac chiru lix reyeb laj Asiria.

⁷Vaata, ma panen temasse niisuguse vaimu, et kui ta kuuleb kuulujuttu, siis ta läheb tagasi oma maale ja ma lasen ta langeda mõõga läbi tema oma maal.'

⁷Lâin tintakla jun esilal. Nak lix reyeb laj Asiria târabi, tâxucuak ut tâxic cuißchic saß xtenamit. Nak ac cuânk chic saß xtenamit, tâcamsîk chi chßîchß,” chan li Kâcuaß.

⁸Ja ülemjoogikallaja pöördus tagasi ning leidis Assuri kuninga sõdivat Libna vastu; sest ta oli kuulnud, et too oli Laakisest edasi läinud.

⁸Nak quisukßi Laquis, laj Rabsaces quirabi resil nak li rey mâ ani. Cô ut quixtau li rey nak yô chi pletic riqßuineb laj Libna.

⁹Aga kui Sanherib kuulis kõneldavat Tirhakast, Etioopia kuningast: 'Ta on välja tulnud, et sõdida sinu vastu', siis seda kuuldes läkitas ta käskjalad Hiskija juurde, öeldes:

⁹Li rey Senaquerib quirabi resil nak laj Tirhaca lix reyeb laj Etiopía quichal chi pletic riqßuineb. Joßcan nak quixtakla cuißchic lix takl riqßuin laj Ezequías.

¹⁰'Rääkige nõnda Hiskijaga, Juuda kuningaga, ja öelge: Ära lase ennast petta oma Jumalast, kelle peale sa loodad, arvates, et Jeruusalemma ei anta Assuri kuninga kätte!

¹⁰Quixye reheb lix takl: —Joßcaßin têye re laj Ezequías lix reyeb laj Judá. “Mâqßue âcuib chixbalakßi li Dios li cßojcßo cuiß âchßôl nak tixye âcue nak Jerusalén incßaß tâkßaxtesîk saß cuukß lâin lix reyeb laj Asiria.

¹¹Vaata, sa oled ju kuulnud, kuidas Assuri kuningad on talitanud kõigi maadega, neid sootuks hävitades. Ja sind peaks päästetama?

¹¹Lâat nacanau cßaßru nequeßxbânu lix reyeb laj Asiria. Nequeßxsach ruheb chi junaj cua chixjunileb li tenamit li nequeßpletic riqßuin. ¿Ma texcolekß ta biß lâex saß cuukß lâin?

¹²Kas rahvaste jumalad päästsid neid, keda mu isad hävitasid: Goosani, Haarani, Resefi ja Telassaris olevaid edenlasi?

¹²Eb lin xeßtônil yucuaß queßxsach ruheb li tenamit Gozán, Harán, Resef, joß eb ajcuiß li ralal xcßajol laj Edén li queßcuan Telasar. ¿Ma queßcoleß ta biß li tenamit aßan xban lix dioseb?

¹³Kus on Hamati kuningas ja Arpadi kuningas, Sefarvaimi linna, Heena ja Ivva kuningas?'

¹³¿Ma cuan ta biß xcuanquil lix reyeb laj Hamat, lix reyeb laj Arfad, lix reyeb laj Sefarvaim, Hena ut Iva?” chan laj Senaquerib.

¹⁴Kui Hiskija oli võtnud käskjalgade käest kirja ja oli seda lugenud, siis ta läks üles Issanda kotta; ja Hiskija laotas selle Issanda ette.

¹⁴Laj Ezequías quixcßul li hu riqßuineb lix takl laj Asiria ut quiril cßaßru naxye. Chirix aßan cô saß rochoch li Kâcuaß Dios ut quixqßue li hu chi teto chiru li Kâcuaß Dios.

¹⁵Ja Hiskija palvetas Issanda poole, öeldes:

¹⁵Quitijoc chiru li Kâcuaß ut quixye chi joßcaßin:

¹⁶'Vägede Issand, Iisraeli Jumal, kes istud keerubite peal! Sina üksi oled kõigi maa kuningriikide Jumal, sina oled teinud taeva ja maa.

¹⁶—At nimajcual Dios, lâat lix Dioseb laj Israel. Cuancat saß xyiheb li querubines. Caßaj cuiß lâat li tzßakal Dios. Lâat cuan âcuanquil saß xbêneb chixjunileb li cuanqueb xcuanquil saß ruchichßochß. Lâat catyîban re li choxa ut li ruchichßochß.

¹⁷Pööra, Issand, oma kõrv ja kuule, ava, Issand, oma silm ja vaata! Kuule kõiki Sanheribi sõnu, millega ta on läkitanud teotama elavat Jumalat!

¹⁷At Kâcuaß, chinâcuabi. Chacuil li cßaßru yôco chixcßulbal. At Kâcuaß, chacuabi li râtin xtakla chak cue laj Senaquerib. Yô châmajecuanquil lâat, li yoßyôquil Dios.

¹⁸See on tõsi, Issand, et Assuri kuningad on rüüstanud kõiki rahvaid ja nende maid

¹⁸At Kâcuaß Dios, relic chi yâl nak lix reyeb laj Asiria queßxsach chixjunileb li tenamit ut queßxcanab chi nayamnac ru li naßajej.

¹⁹ja on heitnud tulle nende jumalad; kuid need ei olnud jumalad, vaid olid inimeste kätetöö, puu ja kivi, ja seepärast nad võisid neid hävitada.

¹⁹Queßxcßat chixjunileb lix dioseb xban nak moco tzßakal dioseb ta. Yal pec ut yal cheß yîbanbileb xbaneb li cuînk. Joßcan nak queßsacheß.

²⁰Aga nüüd, Issand, meie Jumal, päästa meid tema käest, et kõik maa kuningriigid tunneksid, et sina, Issand, oled ainus!'

²⁰Anakcuan ut at Kâcuaß, at kaDios, nakatzßâma châcuu nak choâcol chiruheb laj Asiria re nak chixjunileb li cuanqueb xcuanquil saß ruchichßochß teßxnau nak lâat li Kâcuaß Dios ut mâ ani chic junak dios cuan. Caßaj cuiß lâat, chan laj Ezequías.

²¹Siis Jesaja, Aamotsi poeg, läkitas Hiskijale ütlema: 'Nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Et sa mind oled palunud Assuri kuninga Sanheribi pärast,

²¹Ut li profeta Isaías quixtakla xyebal re li rey Ezequías li cßaßru quixye li Kâcuaß. Quixye re: —At rey, aßan aßin li naxye âcue li Kâcuaß lix Dioseb laj Israel. Lâin xcuabi li cßaßru xatzßâma chicuu chirix laj Senaquerib lix reyeb laj Asiria.

²²siis on sõna, mis Issand tema kohta kõneleb, niisugune: Neitsi, Siioni tütar, põlastab sind, pilkab sind; Jeruusalemma tütar vangutab su taga pead.

²²Li cuanqueb saß li tenamit Jerusalén chanchan jun li tukß ix yô châseßenquil ut yô châhobbal, at Senaquerib. Li cuanqueb saß tenamit Jerusalén nequeßrecßasi lix jolomeb châhobbal nak yôcat chi êlelic.

²³Keda sa oled laimanud ja teotanud ja kelle vastu sa oled kõrgendanud häält? Kõrgele oled tõstnud oma silmad Iisraeli Püha vastu.

²³¿Ani li xahob ut ani li xamajecua? ¿Ani li xataksi âcuâtin saß xbên ut xakßetkßeti âcuib chiru? Aßan lâin li Kâcuaß lix Santil Dioseb laj Israel.

²⁴Sa laimasid oma sulaste läbi Issandat ja ütlesid: 'Ma tõusin oma vankrite hulgaga mägede harjadele, Liibanoni kaugemaisse kurudesse; ma raiusin maha ta kõrged seedrid, ta valitud küpressid, ma tungisin ta suurimasse kõrgusse, ta tihedaimasse metsa.

²⁴Xataklaheb lâ takl chinhobbal, lâin li Dios, ut xaye: “Riqßuin lin qßuila carruaje re pletic xintakeß saß eb li nînki tzûl. Toj saß xbêneb li tzûl re Líbano li najt xteram xintakeß. Xinyocß li nînki cheß chacalteß. Ut xintßaneb ajcuiß li ciprés li raro xbaneb. Xincuulac toj saß li qßuicheß li cßajoß xchßinaßusal.

²⁵Ma kaevasin kaevusid ja jõin vett, ja ma kuivatasin oma jalataldadega kõik Egiptuse jõed.'

²⁵Xinbec xjulel li haß saß jalan tenamit ut xcuucß li haß x-el aran. Riqßuin li cuok xinqßueheb chi chakic li nimaß li cuanqueb Egipto,” chancat.

²⁶Kas sa pole kuulnud, et mina olen seda valmistanud ammusest ajast, kavatsenud muistseist päevist peale? Nüüd olen mina lasknud sündida, et sa võisid purustada kindlustatud linnu varisenud kivihunnikuiks,

²⁶¿Ma incßaß ta biß nacanau nak lâin li Kâcuaß? Lâin quincßoxlan re chixjunil li tâcßulmânk. Najter kße cutan lâin quicßûb chak ru chanru tâuxmânk. Ut anakcuan lâin xatincanab chixsachbal ruheb li tenamit li cauheb rib chi pletic. Tûbtu aj chic xacanabeb nak xapoßeb.

²⁷et nende elanikud olid jõuetud, täis hirmu ja häbi, olid nagu rohi väljal, haljad taimekesed, nagu hein katustel või idatuule ees kõrbev vili.

²⁷Eb li tenamit li cuanqueb aran mâcßaßeb xmetzßêu. Nequeßxucuac ut sachsôqueb xnaßleb. Chanchaneb li raxi pim. Chanchaneb li pim li namok saß xbêneb cab, li nachakic nak toj mâjiß nachêcoß.

²⁸Ma tean su istumist ja astumist, su minekut ja tulekut, ka su raevutsemist minu vastu.

²⁸Lâin ninnau chanru nak cuancat. Ninnau chixjunil li cßaßru nacabânu. Ut ninnau ajcuiß nak cßajoß lâ joskßil cuiqßuin.

²⁹Aga et sa raevutsed mu vastu ja su ülbus on ulatunud mu kõrvu, siis ma panen konksu sulle ninna, suulised suhu ja viin sind tagasi sedasama teed, mida mööda sa tulidki.

²⁹Xban nak ninnau nak yô âjoskßil ut xakßetkßeti âcuib chicuu, joßcan nak lâin tinram lê be. Chanchan nak tinqßue jun li chßîchß saß lâ cuußuj ut jun li chßîchß saß âcue. Ut tatinqßue cuißchic chi sukßîc saß li xatchal cuiß chak, chan li Kâcuaß.

³⁰Ja see olgu sulle, Hiskija, märgiks: sel aastal tuleb süüa isekasvanud vilja ja teisel aastal järelkasvu, aga kolmandal aastal te külvate ja lõikate ning istutate viinamägesid ja sööte nende vilja!

³⁰Ut laj Isaías quixye re laj Ezequías: —Aßan aßin li retalil li cßaßru tâcßulmânk. Saß li chihab aßin ut saß li chihab tâchâlk lâex têtzaca li ru li trigo li namok yal xjunes. Abanan saß li rox chihab lâex tex-âuk ut texkßolok re nak textzacânk. Têrau lê uvas ut têtzaca li ru li naxqßue.

³¹Ja Juuda soost pääsenute jääk juurdub taas alt ja kannab vilja pealt.

³¹Eb li ralal xcßajol laj Judá li incßaß teßcâmk teßtâmk cuißchic. Chanchanakeb li acuîmk li naxchap xxeß ut naxqßue li ru chi nabal.

³²Sest Jeruusalemmast tuleb välja jääk ja Siioni mäelt pääsenu. Seda teeb vägede Issanda püha viha.

³²Cuanqueb li ralal xcßajol laj Judá li teßcanâk aran Jerusalén. Saß li tzûl Sión teßcanâk. Joßcan tâcßulmânk xban nak joßcan naraj li Kâcuaß xban xnimal xrahom.

³³Seepärast ütleb Issand Assuri kuninga kohta nõnda: Sellesse linna ta ei tule ja ta ei ammu siia nooli; ta ei tule selle ette kilbiga ega kuhja selle vastu piiramisvalli.

³³Li Kâcuaß Dios naxye chi joßcaßin chirix lix reyeb laj Asiria, “Li cuînk aßan incßaß tâoc saß li tenamit Jerusalén chi pletic chi moco riqßuin tzimaj, chi moco riqßuin chßîchß, chi moco tixyîb lix taklebâl re tâoc saß li tenamit.

³⁴Sedasama teed, mida mööda ta tuli, läheb ta tagasi ja sellesse linna ta ei tule, ütleb Issand.

³⁴Saß li be li xchal cuiß, aran cuißchic tâsukßîk. Incßaß tâoc saß li tenamit Jerusalén. Lâin li Kâcuaß ninyehoc re aßin.

³⁵Sest ma kaitsen seda linna, et seda päästa iseenese pärast ja oma sulase Taaveti pärast.'

³⁵Lâin tin-ilok re li tenamit ut lâin ajcuiß tincolok re. Tinbânu aßin saß incßabaß lâin ut saß xcßabaß laj David li quicßanjelac chicuu” chan li Kâcuaß.—

³⁶Ja Issanda ingel läks välja ning lõi Assuri leeris maha sada kaheksakümmend viis tuhat meest; ja kui hommikul vara üles tõusti, vaata, siis olid need kõik surnud.

³⁶Saß ajcuiß li kßojyîn aßan jun x-ángel li Dios quicuulac saß xmuhebâleb laj Asiria ut quixcamsiheb jun ciento riqßuin ôb roxcßâl mil chi soldado aj Asiria. Joß cuulajak chic nak quisakêu, ac camenakeb chic chixjunileb.

³⁷Siis Assuri kuningas Sanherib asus teele, läks tagasi koju ja jäi Niinevesse.

³⁷Ut laj Senaquerib lix reyeb laj Asiria quisukßi saß lix tenamit Nínive ut aran quicana.Saß jun li cutan laj Senaquerib yô chi lokßonînc saß lix templo laj Nisroc lix dios. Queßcuulac laj Adramelec ut laj Sarezer, li cuib chi ralal. Queßxcamsi chi chßîchß ut queßêlelic. Queßcôeb saß li naßajej Ararat. Ut aß chic laj Esar-hadón li ralal qui-oc chokß rey chokß rêkaj laj Senaquerib.

³⁸Aga kord, kui ta kummardas oma jumala Nisroki templis, lõid ta pojad Adrammelek ja Sareser tema mõõgaga maha ning põgenesid ise Araratimaale. Ja tema poeg Eesar-Haddon sai tema asemel kuningaks.

³⁸Saß jun li cutan laj Senaquerib yô chi lokßonînc saß lix templo laj Nisroc lix dios. Queßcuulac laj Adramelec ut laj Sarezer, li cuib chi ralal. Queßxcamsi chi chßîchß ut queßêlelic. Queßcôeb saß li naßajej Ararat. Ut aß chic laj Esar-hadón li ralal qui-oc chokß rey chokß rêkaj laj Senaquerib.