¹Astu alla ja istu põrmu, neitsi, Paabeli tütar! Istu maha aujärjeta, kaldealaste tütar! Sest enam ei nimetata sind õrnaks ja hellitatuks.

¹Li Kâcuaß quixye: —Ex aj Babilonia, cubsihomak êrib. Chunlankex saß chßochß chi mâcßaß chic êcuanquil. Junxil chanchanex jun li tukß ix xban nak lâex mâ jun sut xexchapeß xban jalan tenamit. Abanan anakcuan moco joßcanex ta chic. Lâex li rarôquex nak xexcuan texcanâk chokß rahobtesinbil môs.

²Võta käsikivi ja jahvata jahu; pane loor ära, tõsta seelikuserv üles, paljasta sääred, kahla läbi jõgede!

²Chapomak êcaß ut ocanquex chixqueßbal lê cßaj. Isihomak lê tßicr li nequetzßap cuiß lê ru. Ut taksihomak lê rakß re nak texnumekß saß li haß chi mâcßaß lê xâb.

³Su häbe paljastatakse, sinugi häbistust nähakse. Mina tasun kätte ega lase manguda kedagi, ütleb meie lunastaja,

³Anakcuan tâcßutûnk chiruheb chixjunileb li cßaßak re ru xutânal xlajêbânu. Chicßutûnk nak muxbil chic êru. Lâin tinqßue rêkaj êre li rahobtesînc xebânu ut mâ ani târûk tâcolekß chicuu, chan li Dios.

⁴kelle nimi on vägede Issand, Iisraeli Püha.

⁴Laj Colol ke, aßan li nimajcual Dios, lix santil Dios eb laj Israel. Naxye:

⁵Istu vaikselt ja mine pimedusse, kaldealaste tütar, sest enam ei nimetata sind kuningriikide käskijannaks!

⁵—Lâex aj Babilonia, cßojlankex ut mex-ecßan chic. Canâkex saß kßojyîn xban nak mâcßaß chic êcuanquil saß xbêneb li xnînkal tenamit.

⁶Mina vihastasin oma rahva peale, teotasin oma pärisosa ja andsin nad su kätte; sina ei osutanud neile halastust, raugalegi panid peale oma üliränga ikke

⁶Nak yô injoskßil saß xbên lin tenamit quinkßaxtesiheb saß êrukß lâex. Quinqßue lin tenamit chi cßutecß xxutân. Ut lâex incßaß xeril xtokßobâl ruheb. Usta ac tîxeb, xeqßueheb chi cßanjelac chi cau.

⁷ja ütlesid: 'Ma olen igavesti käskijanna.' Sa ei võtnud neid asjaolusid südamesse ega mõelnud, kuidas see lõpeb.

⁷Lâex queye, “Junelic tâcuânk kacuanquil.” Abanan incßaß quecßoxla li cßaßru quebânu, chi moco quecßoxla li cßaßru yôquex chixcßulbal anakcuan.

⁸Aga kuule nüüd seda, sa himur, kes elad muretult, üteldes südames: 'Mina, ja ei keegi muu! Mina ei ela lesena ega tunne lastetust!'

⁸Joßcan nak cherabihak li yôquin chixyebal êre, lâex li nequexcuan chi sa saß êchßôl. Lâex cßojcßo êchßôl ut nequecßoxla nak mâcßaß têcßul ut nequeye saß êchßôl: Lâo cuan kacuanquil. Mâ ani chic cuan xcuanquil joß li kacuanquil lâo, chanquex. Saß êchßôl lâex nak mâ jaruj têcßul li raylal joß nequeßxcßul li ixk li nequeßcam xbêlomeb malaj ut joß eb li nequeßcam li ralal xcßajol.

⁹Ent äkki ühel päeval on need mõlemad sul käes: lastetus ja lesepõlv. Need tabavad sind täiel jõul, hoolimata su paljudest nõidustest, hoolimata su suurest lausumisvõimest.

⁹Abanan kßaxal ra têcßul. Saß junpât tâchâlk li raylal saß êbên. Chiru jun cutan tâsachekß lê cuanquil. Chanchanakex chic junak li ixk li xcam xbêlom malaj ut joß junak li xcam ralal xcßajol. Usta lâex aj kße ut usta nequenau tûlac, abanan incßaß târûk têcol êrib.

¹⁰Sa olid oma kurjuses julge ja ütlesid: 'Ükski ei näe mind!' Su tarkus ja su teadmised eksitasid sind ja sa ütlesid südames: 'Mina, ja ei keegi muu!'

¹⁰Xecßojob êchßôl riqßuin li mâusilal xebânu ut xeye, “Mâ ani na-iloc ke,” chanquex. Xebalakßi êrib xban nak xecßoxla nak cuan ênaßleb ut xeye, “Lâo kßaxal cuan kacuanquil. Mâ jun chic cuan xcuanquil joß lâo,” chanquex.

¹¹Seepärast tabab sind õnnetus, mida sa ei oska eemale manada; su peale langeb hukatus, mida sa ei suuda tõrjuda; äkitselt tuleb su üle torm, mida sa ei aimagi.

¹¹Tâchâlk li raylal saß êbên ut incßaß târûk têcol êrib chiru usta lâex aj kße. Chi mâcßaß saß êchßôl têcßul li raylal ut mâcßaß târûk têbânu re xcolbal êrib. Chi incßaß nequenau kßaxal ra têcßul.

¹²Astu ometi ette oma lausumiste ja oma paljude nõidustega, millega sa ennast oled väsitanud noorpõlvest peale; võib-olla sa suudad abi tuua, võib-olla hirmutada!

¹²Kßehinkex ut tûlankex, joß yôquex chak chixbânunquil chalen saß êsâjilal. Têril cui cuan rajbal. Têril ma cauhak chic êrib chi numtâc saß xbêneb li tenamit xban li tûlac ut li kßehînc nequebânu.

¹³Sa oled ennast väsitanud oma paljude nõuandjatega; astugu nad ometi ette ja päästku sind, taevatundjad, tähtede seletajad, kes kuulutavad iga noorkuu ajal, mis sulle juhtub.

¹³Tacuajenakex chirabinquil li qßuila naßleb li nequeßxqßue aj qßuehol naßleb. Châlkeb li nequeßkßehin riqßuin li chahim, li nequeßyehoc re cßaßru tâcßulmânk saß li po junjûnk. Cheßxyal xkße chêcolbal chiru li cßaßru tâcßulmânk.

¹⁴Vaata, need on otsekui kõrred, tuli põletab need; nad ei suuda päästa oma hinge leegi võimusest. See ei ole söelõõm soojenduse tarvis ega tulepaistus, mille ees istuda.

¹⁴Eb aßan teßsachekß ruheb. Incßaß naru teßxcol rixeb. Chanchanakeb li qßuim nak teßcßatekß riqßuin xam. Li xam aßan mâcuaß re teßxkßixna ribeb. Re ban xsachbal ruheb.Eb aßan incßaß textenkßa usta xesicß êtenkßanquil riqßuineb chalen saß êsâjilal. Eb aßan teßxic chixbânunquil li cßaßru nequeßraj ut texcanab êjunes. Mâ jun reheb aßan tâcolok êre, chan li Kâcuaß.

¹⁵Nõnda käib su nõidujate käsi, kelle pärast sa oled vaeva näinud noorpõlvest peale: igaüks vaarub omale poole, ükski ei päästa sind.

¹⁵Eb aßan incßaß textenkßa usta xesicß êtenkßanquil riqßuineb chalen saß êsâjilal. Eb aßan teßxic chixbânunquil li cßaßru nequeßraj ut texcanab êjunes. Mâ jun reheb aßan tâcolok êre, chan li Kâcuaß.