¹Kuulge mind, saared, ja pange tähele, kauged rahvad! Issand on mind kutsunud emaihust, alates mu emaüsast on ta nimetanud mu nime.

¹Abihomak lâex li cuanquex saß najtil tenamit. Qßuehomak retal li oc cue chixyebal. Nak toj mâjiß ninyoßla li Kâcuaß quixsicß chak cuu chi cßanjelac chiru. Nak toj mâjiß ninyoßla ac naxnau ani incßabaß.

²Ta tegi mu suu vaheda mõõga sarnaseks, peitis mind oma käe varju alla; ta tegi mind teravaks nooleks, talletas mind oma nooletupes.

²Quixqßue innaßleb re tinnau âtinac chi châbil. Chanchanin jun li chßîchß kßes rußuj. Aßan qui-iloc cue re nak mâcßaß tincßul. Quinixcauresi chi us. Chanchanin li tzimaj li kßes rußuj cuan saß rochochil.

³Ja ta ütles mulle: Sina, Iisrael, oled mu sulane, kelle läbi ma ilmutan oma au.

³Li Dios quixye cue: —At Israel, lâat tatcßanjelak chicuu. Lâat tatcßutbesînk re inlokßal, chan.

⁴Aga mina ütlesin: Ma olen asjata vaeva näinud, kulutanud oma jõudu kasuta ja tühja. Ometi on mu õigus Issanda käes ja mu töötasu on mu Jumala juures.

⁴Abanan lâin quincßoxla nak yôquin chi cßanjelac chi mâcßaß rajbal. Saß inchßôl lâin nak yôquin chixchoybal inmetzßêu chi mâcßaß aj e. Abanan, li Dios naxnau ma us ma incßaß yôquin chixbânunquil. Aßan tâqßuehok re lin kßajcâmunquil.

⁵Ja nüüd ütleb Issand, kes mind emaihust alates on valmistanud enesele sulaseks, et tuua Jaakob tagasi tema juurde ja koguda Iisrael tema juurde - sest ma olen Issanda silmis austatud ja mu Jumal on mu tugevus -,

⁵Li Kâcuaß quiqßuehoc cue chi yoßlâc riqßuin lin naß re nak tinsukßisiheb cuißchic riqßuin laj Israel, li ralal xcßajol laj Jacob. Chiru li Kâcuaß lin Dios lâin cuan inlokßal ut li Kâcuaß lin Dios naqßuehoc inmetzßêu.

⁶ta ütleb: Sellest on vähe, et sa mu sulasena taastad Jaakobi suguharud ja tood tagasi Iisraeli jäägi: ma panen sind paganaile valguseks, et mu pääste ulatuks ilmamaa ääreni.

⁶Li Kâcuaß quixye cue: —Mâcuaß caßaj cuiß aßin li cßanjel tâbânu. Tinqßue ban chic jun li cßanjel âcue kßaxal lokß. Mâcuaß caßaj cuiß xtenkßanquileb li ralal xcßajol laj Jacob tâbânu re nak teßsukßîk cuißchic cuiqßuin. Tatinqßue aj ban cuiß chokß xcutan xsakeneb li mâcuaßeb aj Israel ut lâat tatyehok resil li colba-ib reheb li cuanqueb saß chixjunil li ruchichßochß.—

⁷Nõnda ütleb Issand, Iisraeli lunastaja, tema Püha, täiesti põlatule, rahvaste poolt jälestatule, valitsejate sulasele: Kuningad näevad seda ja tõusevad püsti, ja vürstid kummardavad Issanda pärast, kes on ustav, Iisraeli Püha pärast, kes sind on valinud.

⁷Li Dios santo, laj Colol reheb laj Israel quixye re li jun li xicß qui-ileß xbaneb li xnînkal ru tenamit ut quitzßektânâc xbaneb usta quicßanjelac chiruheb: —Eb li rey tateßril ut teßxqßue âlokßal. Eb li cuanqueb saß xcuanquil teßxcuikßib ribeb châcuu. Teßxqßue âlokßal xban nak lâin xinsicßoc âcuu. Lâin tîc inchßôl ut ninbânu li cßaßru ninye. Lâin lix santil Dioseb laj Israel.—

⁸Nõnda ütleb Issand: Ma olen sind kuulnud hea meele ajal ja aidanud päästepäeval; ma olen sind hoidnud ja pannud rahvale seaduseks, taastama maad, jagama laastatud pärisosi,

⁸Joßcaßin naxye li Kâcuaß li nimajcual Dios: —Saß xkßehil lâin tinsume lâ tij. Saß xkßehil li colba-ib lâin tintenkßânk âcue. Lâin tin-ilok âcue ut tatinqßue chixxakabanquil lin contrato riqßuineb lin tenamit. Tatinqßue cuißchic chi cuânc saß lâ naßaj ut tâcßameb cuißchic lin tenamit saß xnaßajeb.

⁹ütlema vangistatuile: 'Minge välja!', pimeduses olijaile: 'Tulge valguse kätte!' Nad saavad teede ääres karja hoida ja neil on karjamaa kõigil küngastel.

⁹Tâcuachßabeb li chapchôqueb ut tâcutanobresi lix beheb li cuanqueb saß kßojyîn. Lâat tat-ilok reheb joß nak li pastor narileb lix carner nak naxqßueheb chi ichajibc chire li be ut saß li pachßayaß saß eb li cocß bol.

¹⁰Ei ole neil nälga ega janu, neid ei pista palavus ega päike, sest nende peale halastaja juhib neid ja talutab nad veeallikate juurde.

¹⁰Incßaß chic teßtzßocâk chi moco tâchakik reheb, ut lix tikcual li sakße incßaß tâchßißchßißînk reheb xban nak li Jun li na-uxtânan ruheb tixberesiheb ut tixcßameb cuan cuiß li yußam haß.

¹¹Ma teen kõik oma mäed teeks ja mu maanteed on kõrged.

¹¹Lâin tintîcobresiheb li be saß eb li tzûl ut tinyîbeb li nînki be re teßnumekß cuiß lin tenamit, chan li Dios.

¹²Vaata, nad tulevad kaugelt. Ennäe, ühed põhja ja lääne poolt, teised Siinimimaalt.

¹²Cuan li teßchâlk chak saß najtil tenamit. Teßchâlk saß li norte ut saß li oeste ut teßchâlk ajcuiß saß li naßajej Sinim.

¹³Hõisake, taevad, ja ilutse, maa, mäed, rõkatage rõõmust, sest Issand trööstib oma rahvast ja halastab oma viletsate peale!

¹³At choxa, jap âcue xban xsahil âchßôl. At ruchichßochß, chisahokß âchßôl. Ut lâex tzûl chisahokß saß êchßôl xban nak li Kâcuaß tixcßojob cuißchic xchßôleb lix tenamit ut târil cuißchic xtokßobâl ruheb nak yôqueb chi cßuluc raylal.

¹⁴Aga Siion ütleb: 'Issand on mu maha jätnud, Jumal on mu unustanud.'

¹⁴Eb li cuanqueb Sión yôqueb chixyebal: —Li Kâcuaß xoxcanab kajunes. Li kaDios xosach saß xchßôl, chanqueb.

¹⁵Kas naine unustab oma lapsukese ega halasta oma ihuvilja peale? Ja kui nad ka unustaksid, ei unusta mina sind mitte.

¹⁵Li Dios quixye: —¿Ma nasach ta biß saß xchßôl lix cßulaßal junak naßbej? ¿Ma tixcanab ta biß xrâbal? Usta li naßbej nasach saß xchßôl lix cßulaßal, lâin incßaß texsachk saß inchßôl.

¹⁶Vaata, ma olen sind märkinud oma peopesadesse, su müürid on alati mu silme ees.

¹⁶Junelic ban cuânkex saß inchßôl. Chanchan nak tzßîbanbil lê cßabaß saß li cuukß. Junelic cuan saß inchßôl li tzßac li sutsu cuiß lê tenamit.

¹⁷Su ehitajad tulevad tõtates; kes sind lammutasid ja laastasid, need lähevad ära su kallalt.

¹⁷Eb li teßcuaclesînk cuißchic re lê tenamit saß junpât teßcßulûnk. Ut li queßsachoc êru ut queßpoßoc re lê tenamit teßêlelik.

¹⁸Tõsta oma silmad üles ja vaata ringi: nad kõik kogunevad, tulevad su juurde. Nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand, ehid sa ennast nende kõigiga nagu ehtega ja seod selle endale vööle nagu mõrsja.

¹⁸Ilon châjun sutam. Qßue retal nak eb li tenamit yôqueb chi sukßîc cuißchic saß xtenamiteb. Relic chi yâl lâin li yoßyôquil Dios ninye âcue nak tâsahokß saß âchßôl chirilbal eb li tenamit nak teßxchßutub cuißchic ribeb saß lix tenamiteb. Aßan jun lokßal chokß âcue. Chanchan nak tâqßuehekß xsahob ru li tukß ix li oc re chi sumlâc.

¹⁹Jah, su laastatud ja paljaks tehtud paigad ning su hävitatud maa - tõesti jääd sa nüüd elanikele kitsaks, ja kaugele põgenevad su laastajad.

¹⁹Usta xsacheß ru lâ tenamit ut xtzßektânâc lâ chßochß, abanan teßnabalokß cuißchic li tenamit ut incßaß chic tâtzßaklok li naßajej chokß reheb. Ut eb li xeßsachoc âcuu teßcuânk chi najt.

²⁰Veel sinu kuuldes saavad öelda su lastetuseaja lapsed: 'Paik on mulle kitsas, tee ruumi, et ma saaksin elada!'

²⁰Ut eb li cocßal li xeßyoßla nak yôcat chixcßulbal li raylal teßxye âcue, “Incßaß tzßakal li naßajej aßin chokß ke. Qßue junak kanaßaj nim re tocuânk cuiß,” chaßakeb.

²¹Siis sa mõtled oma südames: Kes on need mulle sünnitanud? Ma olin lasteta ja viljatu, vangi viidud ja ära aetud. Kes on need kasvatanud? Vaata, ma olin üksi järele jäänud. Kus olid siis need?

²¹Ut lâat tâye saß âchßôl, “¿Bar xeßchal chak li tenamit aßin? Lâin ra saß inchßôl xban nak lin tenamit xcana chi mâcßaß chic cristian chi saß. Xintzßektânâc ut quincßameß saß jalan naßajej. Quincanabâc injunes. Ut ¿bar xeßchal chak eb li tenamit aßin?”

²²Nõnda ütleb Issand Jumal: Vaata, ma tõstan oma käe paganate poole ja püstitan oma lipu rahvaste suunas: siis nad toovad su poegi süles ja kannavad su tütreid õlgadel.

²²Aßan aßin li naxye li nimajcual Dios: —Lâin tinye reheb li xnînkal ru tenamit nak teßxqßueheb chi sukßîc cuißchic lê tenamit. Tinye reheb nak teßxtaklaheb lê ralal êcßajol. Chanchan pakonbil teßxbânu reheb nak teßxtakla cuißchic saß lix tenamiteb.

²³Ja sul on lastehoidjaiks kuningad, ammedeks nende emandad; nad kummardavad silmili maha su ette ja lakuvad su jalgadelt põrmu. Siis sa tead, et mina olen Issand, ei jää häbisse need, kes mind ootavad.

²³Eb li rey ut eb li reina chanchanakeb lix naß xyucuaßeb lâ tenamit. Eb li jalan tenamit teßxcubsi ribeb châcuu. Teßxcuikßib ribeb châcuu re xqßuebal âlokßal. Ut lâat tânau nak lâin li Kâcuaß ut eb li cauheb xchßôl cuiqßuin incßaß teßchßinânk xchßôleb.

²⁴Kas sangari käest saab võtta tema saagi või kiskuda vägeva käest tema vange?

²⁴¿Ma târûk ta biß tâmakßekß chiru junak cuînk cau rib li cßaßru târêchani saß li plêt? ¿Ma târûk ta biß tâcolekß li prêx chiru laj ilol re li kßaxal joskß?

²⁵Tõesti, nõnda ütleb Issand: Küllap võetakse sangari vangid ja pääseb vägeva saak: mina riidlen sellega, kes riidleb sinuga, ja mina päästan su lapsed.

²⁵Li Kâcuaß naxye: —Aßan aßin li tâcßulmânk. Eb li cuanqueb chi prêxil teßmakßekß chiruheb li soldado. Ut li cßaßru quirêchani li kßaxal joskß tâmakßekß chiru. Lâin tinpletik riqßuineb li nequeßpletic âcuiqßuin ut lâin tincolok reheb lâ tenamit.Lâin tinqßueheb chixcamsinquil ribeb chi ribileb rib li queßrahobtesin âcue. Chanchan nak teßcalâk xban li camsînc xeßxbânu. Ut chixjunileb li tenamit teßxnau nak lâin li Kâcuaß, li nacoloc âcue. Teßxnau nak lâin lix Dios laj Jacob ut cau cuib.—

²⁶Ma söödan su rõhujaid nende eneste lihaga ja nad joobuvad omaenese verest otsekui värskest veinist. Siis saab teada kõik liha, et mina, Issand, olen su päästja, Jaakobi Vägev on su lunastaja.

²⁶Lâin tinqßueheb chixcamsinquil ribeb chi ribileb rib li queßrahobtesin âcue. Chanchan nak teßcalâk xban li camsînc xeßxbânu. Ut chixjunileb li tenamit teßxnau nak lâin li Kâcuaß, li nacoloc âcue. Teßxnau nak lâin lix Dios laj Jacob ut cau cuib.—