¹Kuulge mind, õigluse nõudjad, Issanda otsijad! Vaadake kaljut, mille küljest te olete raiutud, ja kaevuauku, kust olete välja kaevatud.

¹Li Dios quixye: —Chinêrabi lâex li nequeqßue êchßôl chixbânunquil li tîquilal ut nequesicß li Kâcuaß. Cßoxlahomak aniheb lê xeßtônil yucuaß. Eb aßan chanchaneb li pec li isinbil chak saß junak li sakônac.

²Vaadake Aabrahami, oma isa, ja Saarat, kes teid sünnitas. Kui ta alles üksi oli, kutsusin ma tema ja ma õnnistasin teda ning tegin ta paljuks.

²Chijulticokß êre lê xeßtônil yucuaß laj Abraham ut lix Sara. Saß xcßabaß aßan nak cuanquex lâex. Nak lâin xinsicß ru laj Abraham, aßan jun ajcuiß. Abanan lâin quicuosobtesi ut queßnabaloß li ralal xcßajol.

³Sest Issand trööstib Siionit, trööstib kõiki selle varemeid; ta teeb selle kõrbe otsekui Eedeniks ja lagendikud Issanda rohuaia sarnaseks. Seal on lusti ja rõõmu, tänulaulu ja pillihäält.

³Li Kâcuaß tixcßojob xchßôleb li tenamit Sión ut târil xtokßobâl ruheb xban nak poßbil chixjunil li tenamit. Tixsukßisi li chaki chßochß chokß châbil naßajej chanchan li Edén. Li chßochß li mâcßaß na-oc cuiß tixsukßisi chokß xnaßaj li acuîmk. Saß li naßajej aßan tâcuânk li sahil chßôlejil ut li bichânc ut li bantioxînc.

⁴Pane mind tähele, mu rahvas, mu hõimud, kuulake mind! Sest minult lähtub Seadus ja mu õigus rahvaile valguseks.

⁴Chinêrabi, ex intenamit. Cheqßuehak retal li oc cue chixyebal. Lâin tinqßue lin chakßrab reheb li xnînkal ru tenamit. Ut lin tîquilal tâcutanobresînk reheb li tenamit.

⁵Äkitselt ligineb mu õiglus, ilmub mu pääste ja mu käsivarred mõistavad rahvaile kohut: mind ootavad saared ja loodavad mu käsivarre peale.

⁵Chi sêb tinbânu li cßaßru xinye. Chi sêb tincoleb lin tenamit. Lâin tinrakok âtin saß xbêneb li tenamit. Eb li xnînkal ru tenamit yôqueb chicuoybeninquil. Teßxqßue retal lin cuanquil ut cuiqßuin teßyoßonînk.

⁶Tõstke oma silmad taeva poole ja vaadake alla maa peale; sest taevad haihtuvad kui suits ja maa kulub nagu kuub, selle elanikud surevad otsekui sääsed. Aga minu pääste jääb igavesti ja minu õiglus ei lõpe.

⁶Ilonkex saß choxa ut ilonkex saß ruchichßochß. Li choxa tâsachk joß nak nasach li sib. Li ruchichßochß tâosokß joß nak na-osoß junak li tßicr. Ut eb li cristian telajeßcâmk. Abanan li colba-ib li ninqßue incßaß tâosokß. Tâcuânk ban chi junelic ut lin tîquilal incßaß tâpaltok.

⁷Kuulge mind, õigusetundjad, rahvas, kelle südames on mu Seadus! Ärge kartke inimeste laimu ja ärge ehmuge nende sõimust!

⁷Cherabihak li cßaßru ninye, lâex li nequenau li us, lâex li nequecßûla lin chakßrab saß lê chßôl. Mexxucuac nak eb li tenamit nequexseße ut michßinan êchßôl nak nequexhobeß.

⁸Sest neid sööb riidekoi nagu riiet, neid sööb villakoi nagu villa. Aga minu õiglus jääb igavesti ja mu pääste põlvest põlve.

⁸Mexcßoxlac xban nak eb aßan teßosokß lix tibeleb joß nak li xul nequeßxcux li tßicr. Ut li motzoß tixtiu lix tibeleb joß nak li cocß xul nequeßxcux li lana. Abanan lin tîquilal incßaß tâosokß. Tâcuânk ban chi junelic. Ut tâcuânk ajcuiß chi junelic li colba-ib li ninqßue, chan li Dios.

⁹Ärka, ärka, ehi ennast jõuga, Issanda käsivars! Ärka nagu muistseil päevil, endiste põlvede ajal! Eks olnud sina see, kes purustas Rahabi, kes torkas läbi merelohe?

⁹Choâcuabi, at Kâcuaß, ut choâtenkßa. Riqßuin lix nimal âcuanquil choâcol joß nak cacoleb lâ tenamit najter. ¿Ma mâcuaß ta biß lâat catcamsin re li nimla xul Rahab xcßabaß li cuan saß li palau ut pedasinbil cacanab?

¹⁰Eks olnud sina see, kes kuivatas mere, suure sügavuse veed, kes tegi teeks meresügavikud, lunastatuile läbitavaks?

¹⁰Ut, ¿ma mâcuaß ta biß lâat catqßuehoc re chi chakic li palau re nak lâ tenamit teßbêk saß chaki chßochß nak queßnumeß jun pacßal? ¿Ma mâcuaß ta biß lâat catcoloc reheb chiruheb li xicß nequeßiloc reheb?

¹¹Ja Issanda lunastatud pöörduvad tagasi ning tulevad Siionisse hõisates. Nende pea kohal on igavene rõõm, rõõm ja ilutsemine valdavad neid, aga kurbus ja ohkamine põgenevad ära.

¹¹Eb li colbileb âban teßsukßîk cuißchic Sión chi sa saß xchßôleb. Yôkeb chi bichânc ut yôkeb chixjapbal reheb xban xsahileb xchßôl. Sahak saß xchßôleb chi junelic. Incßaß chic târahokß saß xchßôleb. Chi moco teßyâbak chic.

¹²Mina, mina olen see, kes teid trööstib! Kes oled sina, et sa kardad surelikke inimesi, inimlapsi, kes on nagu rohi,

¹²Li Kâcuaß quixye: —Lâin li Kâcuaß ninqßuehoc xcacuilal âchßôl. ¿Cßaßut nak nacaxucua ruheb li cuînk li nequeßcam? Eb aßan teßosokß joß li pim.

¹³ja unustad Issanda, kes sind on teinud, kes on laotanud taeva ja rajanud maa, ja värised alati, iga päev, rõhuja viha ees, kui ta valmistub hävitama? Aga kus on nüüd rõhuja viha?

¹³¿Cßaßut nak ninsach saß âchßôl lâin li Kâcuaß li quinyoßobtesin âcue? Lâin li quinyîban re li choxa ut chixjunil li cuan chiru ut lâin ajcuiß li quinyîban re li ruchichßochß ut quinqßue saß xnaßaj. ¿Cßaßut nak junelic yô âxiu xbaneb li nequeßrahobtesin âcue? ¿Cßaßut nak nacaxucuaheb li nequeßraj âsachbal? Eb aßan mâcßaß naru teßxbânu âcue.

¹⁴Varsti vabastatakse aheldatu: ta ei sure vangiauku, tema leib ei lõpe.

¹⁴Eb li cuanqueb chi prêxil chi sêb teßachßabâk. Incßaß teßcâmk saß li naßajej li cuanqueb cuiß chi prêxil. Ut junelic tâcuânk xcua rucßaheb.

¹⁵Sest mina olen Issand, su Jumal, kes liigutab merd ja paneb lained kohisema, kelle nimi on vägede Issand.

¹⁵Lâin li Kâcuaß lâ Dios. Lâin ninqßue chi ecßânc li palau re nak tâecßânk ru. “Nimajcual Dios” incßabaß.

¹⁶Ja ma panin oma sõnad sulle suhu, ma peitsin sind oma käe varju alla, et võlvida taevas ja rajada maa, ja et öelda Siionile: 'Sina oled mu rahvas.'

¹⁶Lâin xinqßue âcue li cuâtin, ut xatincol riqßuin lin cuanquil. Lâin quinyîban re li choxa joß ajcuiß li ruchichßochß ut quinqßue saß xnaßaj. Ut quinye reheb li cuanqueb Sión “Lâex intenamit”, chan li Dios.

¹⁷Ärka, ärka, tõuse üles, Jeruusalemm, kes oled joonud Issanda käest tema viha karika, oled joonud tilgatuks uimastuse peekri!

¹⁷Chi-ajk êru lâex aj Jerusalén ut cheqßuehak retal. Lâex xecßul li raylal xban li mâc xebânu nak xeqßue xjoskßil li Dios. Chanchan nak xerucß xsaß li secß toj retal xechoy ut chanchan nak xexcaltesîc xban.

¹⁸Ei olnud tal talutajat ühestki oma sünnitatud lapsest, ega haaranud tal käest kinni mitte ükski tema kasvatatud laps.

¹⁸Mâ jun cuan saß xyânkeb lê ralal êcßajol li tâberesînk êre. Mâ jun saß xyânkeb li xeqßuiresi naru tâcßamok be chêru.

¹⁹Need kaks paari said sulle osaks - kes tunneb sulle kaasa? - rüüstamine ja hävitus, nälg ja mõõk - kes olen mina, et sind trööstiksin?

¹⁹Cuib li raylal xecßul. Xsacheß ru lê tenamit. Mâcßaß chic xeßcana. Cuan li xeßcamsîc ut cuan li teßtzßocâk. ¿Ma cuan ta biß junak li ra târecßa li cßaßru xecßul? Ut, ¿ma cuan ta biß junak tâcßojobânk êchßôl?

²⁰Igal tänavanurgal lamasid su lapsed oimetult, otsekui metskitsed püügivõrgus, löödud Issanda vihast, su Jumala sõitlusest.

²⁰Xeßsach xnaßleb lê ralal êcßajol. Yalak bar tßantßôqueb saß be. Chanchaneb li quej li queßchapeß saß jun li raßal. Li Dios quirisi xjoskßil saß xbêneb nak quixkßuseb.

²¹Seepärast kuule ometi seda, sa vilets, kes oled joobnud, aga mitte veinist:

²¹Abihomak lâex li rahobtesinbilex. Qßuehomak retal lâex li chanchan texcalâk, abanan moco xban ta li vino.

²²nõnda ütleb su Issand, Issand, su Jumal, kes riidleb oma rahva eest: Vaata, ma võtan su käest uimastuse karika, oma viha peekri - seda ei ole sul enam vaja juua.

²²Aßan aßin li naxye li Kâcuaß lê Dios, li Kâcuaß li nacoloc reheb lix tenamit: —Lâin xexcuisi saß li raylal li cuanquex cuiß. Xnumeß lin joskßil. Incßaß chic têcßul li raylal.Tintakla ban li raylal aßin saß xbêneb li nequeßrahobtesin êre, eb li xeßxye êre, “Yoclankex re nak tonumekß saß êbên”. Ut lâex xeyocob êrib re teßnumekß saß êbên. Chanchanex chic li chßochß.—

²³Ja ma annan selle kätte su piinajaile, kes ütlesid sulle: 'Kummarda, et saaksime sinust üle käia!' Sa andsidki oma selja maaks ja käijatele tänavaks.

²³Tintakla ban li raylal aßin saß xbêneb li nequeßrahobtesin êre, eb li xeßxye êre, “Yoclankex re nak tonumekß saß êbên”. Ut lâex xeyocob êrib re teßnumekß saß êbên. Chanchanex chic li chßochß.—