¹Sel aastal, kui kuningas Ussija suri, nägin ma Issandat istuvat suurel ja kõrgel aujärjel, ja tema kuue palistused ulatusid templi seinast seina.

¹Saß li chihab nak quicam li rey Uzías, chanchan matqßuenbil quinbânu nak quixcßutbesi rib li Kâcuaß chicuu. Quicuil nak cßojcßo saß xbên jun cßojaribâl saß jun naßajej najt xteram ut mâ cßajoß xchakßal ru. Ut quinujac li rochoch li Dios riqßuin li rakß.

²Temast kõrgemal seisid seeravid; igaühel neist oli kuus tiiba: kahega ta kattis oma palet, kahega ta kattis oma jalgu ja kahega ta lendas.

²Ut saß xbên cuanqueb li serafines, chanchaneb li ángel. Cuakitk xxiqßueb li junjûnk; cuib lix xiqßueb nequeßxtzßap cuiß li ruheb, cuib nequeßxtzßap cuiß li rokeb ut cuib nequeßxicßan cuiß.

³Ja need hüüdsid üksteisele ning ütlesid: 'Püha, püha, püha on vägede Issand! Kogu maailm on täis tema au!'

³Ut queßxjap re chi ribileb rib chixyebal: —Santo, santo, santo li Kâcuaß li nimajcual Dios. Chixjunil li ruchichßochß nujenak riqßuin lix nimal xlokßal, chanqueb.

⁴Ja uksepiidad vabisesid hüüdjast häälest ning koda täitus suitsuga.

⁴Ut xban xyâb xcuxeb, queßecßan saß xnaßajeb li rokechal xpuertil li templo ut quinujac li sib saß li templo.

⁵Ja ma ütlesin: 'Häda mulle, sest ma olen kadunud! Sellepärast et ma olen roojane mees huultelt ja elan roojaste huultega rahva keskel; sellepärast et mu silmad on näinud kuningat, vägede Issandat.'

⁵Tojoßnak quinye lâin: —Tokßob xak cuu. Lâin jun cuînk aj mâc ut incßaß us li na-el saß xtzßûmal cue. Ut saß xyânkeb li tenamit aj mâc cuanquin. Anakcuan tincâmk xban nak riqßuin xnakß cuu xcuil ru li Rey, li Kâcuaß li nimajcual Dios.—

⁶Siis lendas mu juurde üks seeravitest ja tal oli käes elav süsi, mille ta oli pihtidega altarilt võtnud.

⁶Ut quicuil nak quixicßan chak jun reheb li serafines. Coxchap chak li ru xam lochlo xxamlel saß li artal riqßuin jun li chapleb chßîchß ut quixcßam chak cuanquin cuiß.

⁷Ja ta puudutas mu suud ning ütles: 'Vaata, see puudutas sinu huuli ja su süü on lahkunud ning su patt lepitatud.'

⁷Ut quixnumsi li ru xam chi xtzßûmal cue ut quixye: —Anakcuan xinnumsi chi xtzßûmal âcue li ru xam aßin, ut riqßuin aßin isinbil chic lâ mâusilal ut cuybil sachbil chic lâ mâc, chan cue.

⁸Ja ma kuulsin Issanda häält küsivat: 'Keda ma läkitan? Kes meilt läheks?' Ja ma ütlesin: 'Vaata, siin ma olen, läkita mind!'

⁸Ut quicuabi lix yâb xcux li Kâcuaß yô chak chixyebal: —¿Ani tintakla? ¿Ut ani tâxic chokß kûchil? chan li Kâcuaß. Ut lâin quinchakßoc ut quinye, —Cueßquin lâin. Taklahin lâin, chanquin re.

⁹Ja tema ütles: 'Mine ja ütle sellele rahvale: Kuuldes kuulete ega mõista; nähes näete ega taipa!

⁹Tojoßnak quixye cue: —Ayu ut toxâye reheb li tenamit chi joßcaßin: Yôkex chirabinquil, abanan moco têtau ta ru lix yâlal ut yôkex chirilbal, abanan incßaß têqßue retal cßaßru xyâlal, chaßakat reheb.

¹⁰Tee tuimaks selle rahva süda ja tee raskeks ta kõrvad ning sule ta silmad, et ta oma silmadega ei näeks ja kõrvadega ei kuuleks, oma südamega ei mõistaks ja ei pöörduks ega paraneks!'

¹⁰Ut quixye cuißchic cue li Kâcuaß: —Âlobresi lix chßôleb li tenamit aßin re nak incßaß teßxtau xyâlal. Incßaß saken cheßabînk ut incßaß saken cheßilok re nak incßaß cheßilok riqßuin li ruheb ut incßaß saken cheßabînk riqßuin lix xiqßueb, chi moco lix chßôleb chixtau xyâlal, chi moco teßsukßîk cuiqßuin re tebinqßuirtesi, chan.

¹¹Aga mina küsisin: 'Kui kauaks, Issand?' Ja tema vastas: 'Kuni linnad on rüüstatud, elanikest ilma, kojad inimtühjad, põllud laastatud kõrbeks

¹¹Ut lâin quinpatzß re, —¿Joß najtil teßxcßul chi joßcaßin, at Kâcuaß?— Li Dios quixye cue: —Toj retal teßsachekß chixjunileb li tenamit. Mâ jun chic tâcanâk saß rochocheb ut lix chßochßeb tâcanâk chi mâcßaß chic cuan.

¹²ja Issand on saatnud inimesed kaugele ning palju sööti on jäänud keset maad.

¹²Toj tintaklaheb chi najt chixjunileb li cristian toj retal tâcanâk li tenamit chi mâcßaß chic cuan.Cui toj teßcanâk coßxibak tebinsach ajcuiß ruheb aßan. Chanchan nak nayoqßueß li cheß ji ut caßaj chic lix tônal nacana, chan li Kâcuaß. Abanan lix tôn li cheß aßan tâtuxmekß cuißchic. Aßan retalil li tenamit li sicßbil ru xban li Dios.

¹³Ja kui seal veel alles jääb kümnes osa, siis seegi põletatakse ära, nagu terebint või tamm, millest langedes jääb järele känd. Aga ta känd on püha seeme.'

¹³Cui toj teßcanâk coßxibak tebinsach ajcuiß ruheb aßan. Chanchan nak nayoqßueß li cheß ji ut caßaj chic lix tônal nacana, chan li Kâcuaß. Abanan lix tôn li cheß aßan tâtuxmekß cuißchic. Aßan retalil li tenamit li sicßbil ru xban li Dios.