¹Ja Issand ütles mulle: 'Võta enesele suur tahvel ja kirjuta selle peale tavalise krihvliga: Maher-Saalal, Haas-Bas!

¹Li Kâcuaß quixye cue: —Chap jun perêlak li tzßalam cheß nim ru ut chiru aßan tâtzßîba chi tzßakal re ru li âtin aßin: Maher-salal-hasbaz.

²Ja ma võtan endale usaldusväärsed tunnistajad, preester Uurija ja Jeberekja poja Sakarja.'

²Bok âcuiqßuin chokß châbil testigo laj Urías laj tij ut laj Zacarías li ralal laj Jeberequías nak tâtzßîba aßan, chan.

³Siis ma läksin prohveti naise juurde, ja tema jäi lapseootele ning tõi poja ilmale. Ja Issand ütles mulle: 'Pane temale nimeks Maher-Saalal, Haas-Bas!

³Mokon chic xincuan riqßuin li cuixakil li profetisa ut aßan xcana chi yaj aj ixk. Nak quiyoßla li cualal, li Kâcuaß quixye cue “Maher-salal-hasbaz” tâqßue chokß xcßabaß.

⁴Sest enne kui poiss oskab hüüda isa ja ema, viiakse Damaskuse varandus ja Samaaria saak Assuri kuninga ette.'

⁴Toj mâjiß ajcuiß naxnau xyebal “at innaß at inyucuaß” li chßina al aßin nak lix biomaleb li tenamit Damasco ut Samaria tâchapekß ut tâcßamekß xban lix reyeb laj Asiria, chan.

⁵Ja Issand rääkis minuga veelgi, öeldes:

⁵Ut quiâtinac cuißchic cuiqßuin li Kâcuaß ut quixye cue:

⁶'Sellepärast et see rahvas põlgab Siiloahi hiljukesi voolavaid vesi ning pelgab Retsinit ja Remalja poega,

⁶—Eb li tenamit aßin queßxtzßektâna li nimaß Siloé, li tuktu ru ut queßxcßojob xchßôleb riqßuin laj Rezín ut riqßuin laj Peka li ralal laj Remalías.

⁷vaata, sellepärast lasebki Issand tulla nende peale Frati jõe võimsad ja suured veed - Assuri kuninga ja kogu ta hiilguse -, mis tõuseb välja kõigist lammidest ja voolab üle kõigist kallastest,

⁷Joßcan nak lâin li Kâcuaß tintakla lix reyeb laj Asiria rochbeneb lix soldado chi numtâc saß xbêneb laj Jerusalén. Nak teßchâlk riqßuin lix cuanquileb laj Asiria chi pletic, chanchan nak nabutßun li nimaß Eufrates ut naxic yalak bar.

⁸tungib Juudasse, tulvab ja ujutab üle, kuni see ulatub kaelani. Ja tema tiibade sirutus täidab su maa kogu selle laiuses, Immaanuel.'

⁸Teßnumtâk saß xbêneb chixjunileb laj Judá. Chanchanakeb li butß li nacuulac toj saß xcuxeb lix chamal ut naxtzßap chixjunil lâ tenamit, at Emanuel, chan li Kâcuaß.

⁹Möllake, rahvad, ja värisege, ja kuulge, kõik kauged maad: Varustuge sõjaks ja värisege! Varustuge sõjaks ja värisege!

⁹Lâex tenamit, usta têchßutub êrib, yôk ajcuiß êxiu. Abihomak lâex li cuanquex chi najt. Usta têcauresi êrib, abanan tâchßinânk êchßôl ut tâsachekß êru.

¹⁰Pidage nõu, aga see läheb tühja, kõnelge sõna, aga see ei täitu, sest Jumal on meiega!

¹⁰Usta têcßûb ru chi us li cßaßru têbânu, abanan incßaß us tex-êlk. Usta tex-âtinak chi nabal, abanan mâcßaßak aj e li cßaßru têye xban nak lâo cuan li Kâcuaß kiqßuin.

¹¹Sest nõnda rääkis minuga Issand, kui ta käsi haaras mind ja hoiatas mind käimast selle rahva teed, öeldes:

¹¹Riqßuin xnimal xcuanquil li Kâcuaß quiâtinac cuiqßuin ut quixye cue nak incßaß tinbânu li cßaßru yôqueb chixbânunquil eb li tenamit. Quixye cue:

¹²'Ärge nimetage vandenõuks kõike, mida see rahvas nimetab vandenõuks, ärge kartke, mida tema kardab, ja ärge tundke hirmu!

¹²—Mâjunaji âcuib riqßuin li cßaßru nequeßxcßûb ru eb li tenamit, chi moco tâxucua li cßaßru nequeßxxucua eb aßan.

¹³Pidage pühaks vägede Issandat, tema olgu teie kartus ja tema olgu teie hirm!

¹³Chaqßue retal nak santin lâin li nimajcual Dios. Tâxucua cuu lâin.

¹⁴Tema on pühamuks, aga ka komistuskiviks ja pahanduskaljuks mõlemale Iisraeli kojale, lõksuks ja püüdepaelaks Jeruusalemma elanikele.

¹⁴Xban nak santin, lâin tincolok reheb li nequeßxqßue inlokßal. Chiruheb laj Judá ut eb laj Israel chanchanakin jun li pec li teßxtich cuiß li rokeb. Chanchanakin jun li pec li natßanoc. Chiruheb li cuanqueb Jerusalén, chanchanakin jun li cßam malaj ut jun li raßal re chapoc.

¹⁵Paljud neist komistavad, kukuvad ja vigastavad endid, püütakse kinni ja võetakse vangi.

¹⁵Nabalakeb li teßxtich li rokeb. Teßtßanekß ut teßosokß. Ut nabalakeb li teßchapekß saß li raßal.—

¹⁶Seo kinni tunnistus, sulge pitseriga õpetus mu õpilastes!'

¹⁶Abanan, ex intzolom, chexoc saß êchßôl li âtin aßin ut chebânuhak li chakßrab aßin li quixqßue cue li Kâcuaß.

¹⁷Mina aga ootan Issandat, kes peidab oma palge Jaakobi soo eest, ja loodan tema peale.

¹⁷Usta quixmuk rib li Kâcuaß chiruheb li ralal xcßajol laj Jacob, abanan lâin cau inchßôl ut cßojcßo inchßôl riqßuin.

¹⁸Vaata, mina ja lapsed, keda Issand mulle on andnud, oleme tunnustähtedeks ja endemärkideks Iisraelis vägede Issandalt, kes elab Siioni mäel.

¹⁸Lâin cuanquin arin cuochbeneb li cualal li quixqßue cue li Kâcuaß. Cotaklâc chak xban li nimajcual Dios li nacuan saß li tzûl Sión joß jun retalil chokß reheb laj Israel.

¹⁹Ja kui teile öeldakse: Küsitlege surnute vaime ja ennustajaid, kes sosistavad ja pomisevad, siis vastake: Kas rahvas ei peaks küsitlema oma Jumalat? Kas tuleb elavate pärast küsitleda surnuid?

¹⁹Cui eb li tenamit teßxye êre nak têpatzß ênaßleb riqßuineb laj kße ut eb laj tûl li nequeßhasbac ut nequeßâtinac yal chi joßcan, lâex texchakßok ut têye: —¿Ma incßaß ta biß târûk tixpatzß xnaßleb junak tenamit riqßuin lix Dios? ¿Ma târûk ta biß teßxpatzß xnaßleb li yoßyôqueb riqßuineb li camenak?—

²⁰Õpetuse ja tunnistuse juurde! Kui nõnda ei kõnelda, siis ei ole koitu.

²⁰Tzolomak li cßaßru naxye saß lix chakßrab li Dios. Cui incßaß nequeßxye êre chi tzßakal li cßaßru cuan saß li chakßrab, aßan xban nak toj mâjiß nequeßxtau lix yâlal.

²¹Seal nad siis uitavad, vaevatud ja näljased. Aga nälga tundes nad vihastavad ja neavad oma kuningat ja Jumalat. Ja kui nad tõstavad pilgu üles

²¹Eb li tenamit teßxbeni ribeb yalak bar chi ra saß xchßôleb ut teßtzßocâk. Xban nak teßtzßocâk tâchâlk xjoskßileb ut teßxmajecua lix reyeb ut teßxmajecua ajcuiß lix Dioseb. Teßilok takecß saß choxa,malaj ut takßa saß li chßochß. Abanan junes raylal chic teßril ut kßojyîn. Mâ ani tâcolok reheb chiru li rahil chßôlej. Aran teßosokß saß li kßojyîn.

²²või vaatavad maha, siis - näe, on kitsikus ja pimedus, ahistuse süngus. Ollakse tõugatud pilkasesse pimedusse.

²²malaj ut takßa saß li chßochß. Abanan junes raylal chic teßril ut kßojyîn. Mâ ani tâcolok reheb chiru li rahil chßôlej. Aran teßosokß saß li kßojyîn.

²³Aga ei jää pimedusse maa, kus on ahastus. Otsekui Jumal endisel ajal põlgas Sebulonimaad ja Naftalimaad, nõnda austab ta tulevikus mereäärset teed, Jordani-tagust maad, paganate Galilead.