¹Ja Issand ütles mulle: Isegi kui Mooses ja Saamuel seisaksid minu ees, ei oleks mu hing siiski mitte selle rahva poolt. Aja nad minu eest, et nad läheksid ära.

¹Tojoßnak li Kâcuaß quixye cue: —Usta laj Moisés ut laj Samuel teßchâlk chi âtinac cuiqßuin chirix li tenamit aßin, abanan lâin incßaß tincuil xtokßobâl ruheb. Xicakeb. Isiheb chicuu.

²Ja kui nad sinult küsivad: 'Kuhu me peame minema?', siis vasta neile: Issand ütleb nõnda: Kes surma, see surma, kes mõõga ette, see mõõga ette, kes nälja kätte, see nälja kätte, kes vangi, see vangi.

²Cui teßxpatzß âcue bar teßxic, tâye reheb chi joßcaßin: Li ac tenebanbil câmc saß xbên xban yajel, teßcâmk; li ac tenebanbil saß xbên nak teßcâmk saß li plêt, aran teßcâmk. Ut li ac tenebanbil câmc saß xbên xban cueßej, xban cueßej ajcuiß teßcâmk; ut eb li ac tenebanbil saß xbên cßamecß chi prêxil, teßcßamekß ajcuiß chi prêxil saß jalan tenamit.

³Ja ma panen neile peale nelja liiki nuhtlusi, ütleb Issand: mõõga tapma, koerad lohistama, taeva linnud ja maa loomad sööma ja hävitama.

³Câhib pây ru li tojba mâc tinqßue saß xbêneb. Lâin tincanabeb chi camsîc saß li plêt. Eb li tzßiß teßxtßupi eb li camenak ut eb li soßsol, joß eb ajcuiß li joskß aj xul li cuanqueb saß qßuicheß teßxtiu lix tibeleb.

⁴Ja ma panen nad hirmutuseks kõigile kuningriikidele maa peal Juuda kuninga Manasse, Hiskija poja pärast, selle pärast, mis ta Jeruusalemmas tegi.

⁴Chixjunileb li tenamit saß ruchichßochß tâsachk xchßôleb xban li cßaßru quixbânu aran Jerusalén laj Manasés li ralal laj Ezequías nak quicuan chokß xreyeb laj Judá.

⁵Sest kes annaks sulle armu, Jeruusalemm, või kes trööstiks sind? Või kes küll põikaks kõrvale, et küsida su käekäigu järele?

⁵Li Kâcuaß quixye: —¿Ani ta biß tâilok xtokßobâl êru lâex aj Jerusalén? ¿Ani ta biß târahokß xchßôl xban li raylal li yôquex chixcßulbal? ¿Ani ta biß tâpatzßok êre ma sa saß êchßôl?

⁶Sina oled mu hüljanud, ütleb Issand, ja oled taganenud; seepärast ma sirutan oma käe su vastu ja hävitan sinu, ma olen tüdinud järele andmast.

⁶Lâex xinêcanab, chan li Kâcuaß. Ut junelic nequebânu li incßaß us. Joßcan nak lâin texinqßue chixtojbal êmâc. Incßaß chic tincuil xtokßobâl êru.

⁷Mina viskan neid visklabidaga maa väravais; mina teen lastetuks, mina hukkan oma rahva, kui nad ei pöördu oma teedelt.

⁷Lâin tinjeqßui ruheb laj Judá saß chixjunil li tenamit joß nak nacßameß li qßuim xban ikß, ut tebincanab chi mâcßaß chic ralal xcßajoleb, ut tinpoß lix tenamit, abanan incßaß ajcuiß teßxcanab xbânunquil li mâusilal.

⁸Mul on siis nende lesknaisi rohkem kui liiva mere ääres; mina toon noorukite ema kallale päise päeva ajal rüüstaja, paiskan äkitselt ta peale ärevust ja hirmu.

⁸Nabaleb li xmâlcaßan xeßcanâc saß li tenamit. Xeßxkßax xqßuial li samaib chire li palau. Xinqßueheb chi camsîc eb li sâj cuînk ut kßaxal ra saß xchßôleb li naßbej. Chi mâcßaß saß xchßôleb xchal li raylal aßin saß xbên lix tenamiteb.

⁹See, kes sünnitas seitse, närbub, vaagub hinge; tema päike loojub, kui alles on päev, ta häbeneb ja jääb häbisse. Ja mis neist üle jääb, selle ma annan mõõga kätte, nende vaenlaste ees, ütleb Issand.

⁹Tâluctâk xchßôl li naßbej li quicuan cuukub xcocßal. Incßaß chic târûk tâmusikßak. Ut toj sâj nak tâcâmk. Sachso xchßôl ut tâxutânâk tâcanâk xban nak mâcßaß chic xcocßal. Ut cui cuanqueb li teßcolekß, eb li xicß nequeßiloc reheb teßxcamsiheb chi chßîchß. Lâin li Kâcuaß ninyehoc re aßan.

¹⁰'Häda mulle, ema, et sa sünnitasid minu, riiaka ja tülika mehe kogu maale! Ei ole ma võlausaldaja ega võlgnik, ometi sajatavad mind kõik.

¹⁰Laj Jeremías quixye: —Tokßob xak cuu, at innaß. Incßaß ta cuan quinyoßla xban nak junes pletic nequeßraj cuiqßuin ut chixjunileb xicß nequeßiloc cue. Mâcßaß incßas riqßuineb chi moco eb aßan cuanqueb xcßas cuiqßuin. Abanan chixjunileb niquineßxmajecua.

¹¹Issand ütles: Küll ma vabastan su hea jaoks, küll ma panen vaenlase anuma sind õnnetuse ajal ja häda ajal.'

¹¹At Kâcuaß, chincßulak li cßaßru nequeßxye saß inbên, cui incßaß xin-oquen chirixeb li xicß nequeßiloc cue nak cuanqueb saß ra xîcß ut cui incßaß xintzßâma usilal châcuu saß xbêneb nak cuanqueb saß raylal.

¹²'Kas murdub raud, põhjamaine raud ja vask?

¹²¿Ma cuan ta biß junak tânumtâk chiruheb li tenamit li cuan saß li norte, li chanchan li chßîchß hierro ut bronce?—

¹³Sinu varanduse ja tagavarad annan ma ilma hinnata saagiks kõigi su pattude pärast ja kõigis su paigus.

¹³Ut li Kâcuaß quixye: —Xban li mâusilal xelajebânu saß eb li naßajej aßin, lâin tinkßaxtesi reheb li xicß nequeßiloc êre chixjunil lê biomal chi incßaß tâtojekß êre.

¹⁴Ma panen sind teenima su vaenlasi maal, mida sa ei tunne, sest mu vihatuli on süttinud - see põleb teie kohal.'

¹⁴Lâin texinqßue chi cßanjelac chiruheb li xicß nequeßiloc êre saß jalan tenamit li incßaß quenau. Lâin yô injoskßil saß êbên. Chanchan jun li xam li incßaß tâchupk, chan li Dios.

¹⁵'Sina tead seda. Issand, pea mind meeles ja kanna hoolt minu eest, tasu kätte minu eest mu tagakiusajaile! Oma suures kannatlikkuses ära võta mind ära, mõtle, et ma sinu pärast kannan teotust!

¹⁵Laj Jeremías quixye: —At Kâcuaß, lâat nacanau chixjunil. Chinjulticokß âcue ut chinâtenkßa. Mâcuy xmâqueb li nequeßxbânu raylal cue. Chaqßueheb ban chixtojbal xmâqueb re nak incßaß tineßxcamsi. Chaqßuehak retal nak xban ârabal lâat nak yôquin chixcuybal li rahobtesîc.

¹⁶Kui leidus su sõnu, siis ma neelasin neid ja su sõna oli mulle lustiks ja südamerõõmuks, sest mulle on pandud sinu nimi, Issand, vägede Jumal.

¹⁶Nak xaqßue lâ cuâtin cue, lâin xincßul joß nak naxcßul lix tzacaêmk li natzoca. Lâ cuâtin naxcßojob inchßôl ut naxqßue xsahil inchßôl. Lâin chic lâ cualal, at nimajcual Dios.

¹⁷Ei ole ma istunud naerjate killas ega ole ma ilutsenud; sinu käe pärast olen ma istunud üksinda, sest sa oled mu täitnud oma sajatusega.

¹⁷Lâin incßaß nacuochbeniheb li nequeßhoboc, chi moco nasahoß inchßôl riqßuineb. Chalen nak casicß cuu chokß âprofeta, lâin junelic injunes nincuan ut ninjoskßoß chirilbal li incßaß us.

¹⁸Mispärast on mu valu nii püsiv ja mu haav ravimatu? See ei taha paraneda. Oh häda! Sa oled mulle nagu kahanev oja, nagu vesi, mis ei jää püsima.'

¹⁸¿Cßaßut nak junelic ra cuanquin? ¿Cßaßut nak incßaß narakeß li raylal li yôquin chixcßulbal? ¿Ma chi tîc mâcßaß xbanol? ¿Ma incßaß târûk tinâtenkßa? Lâin ninnau nak lâat mâcuaßat joß jun li haß li na-osoß.

¹⁹Selle peale ütleb Issand nõnda: 'Kui sa pöördud, siis ma lasen sind jälle seista mu palge ees. Ja kui sa lahutad väärtusliku tühisest, siis sa oled otsekui minu suu. Nemad pöörduvad siis sinu poole, aga sina ei pöördu nende poole.

¹⁹Ut li Kâcuaß quixye cue: —Cui tâyotßekß âchßôl ut tâjal âcßaßux, lâin tatincßul cuißchic ut lâat tatcßanjelak chicuu. Mat-âtinac yal chi mâcßaß rajbal. Cui lâat tat-âtinak saß incßabaß, lâatak lin profeta. Ut eb li tenamit aßin teßsukßîk âcuiqßuin. Incßaß tento nak lâat tâbânu li cßaßru teßraj eb aßan.

²⁰Ja mina teen sind kindlaks vaskmüüriks selle rahva vastu; kui nad võitlevad sinu vastu, siis nad ei võida sind, sest mina olen sinuga, et sind aidata ja päästa, ütleb Issand.

²⁰Chiruheb li tenamit chanchanakat jun li tzßac cau rib yîbanbil riqßuin bronce. Eb aßan teßpletik âcuiqßuin, abanan incßaß teßnumtâk saß âbên xban nak lâin cuânkin âcuiqßuin. Lâin tincolok âcue ut lâin tin-ilok âcue.Lâin tincolok âcue saß rukßeb li incßaß useb xnaßleb ut lâin tincolok âcue saß rukßeb li nequeßrahobtesin, chan li Dios.

²¹Ja ma päästan sind kurjade käest ning lunastan vägivallavalitsejate pihust.'

²¹Lâin tincolok âcue saß rukßeb li incßaß useb xnaßleb ut lâin tincolok âcue saß rukßeb li nequeßrahobtesin, chan li Dios.